3-1-1-35-05

MÄÄRUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-1-1-35-05 Määruse tegemise koht ja kuupäev Tartu,

1. aprill
2. a Kohtukoosseis Eesistuja Peeter Vaher, liikmed Jüri Ilvest ja Ott Järvesaar Kohtuasi Kriminaalasi I. G. süüdistuses KrK § 100 järgi Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Ringkonnakohtu
3. jaanuari
4. a määrus, millega jäeti läbi vaatamata I. G. apellatsioon Kaebuse esitaja ja kaebuse liik I. G. kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Kai Liiva määruskaebus Asja läbivaatamise kuupäev
5. märts
6. a (kirjalik menetlus) Resolutsioon
7. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu
8. jaanuari
9. a määrus täies ulatuses ja
10. märtsi
11. a määrus apellatsiooni esitamise soovist teatamise tähtaja ennistamata jätmise osas.
12. Kriminaalasi saata Tallinna Linnakohtusse motiveeritud lahendi kirjutamiseks.
13. Määruskaebus rahuldada. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
15. detsembril
16. a avaldas Tallinna Linnakohus kohtuotsuse resolutiivosa, millega tunnistati I. G. süüdi KrK § 100 järgi ja mõisteti talle karistuseks viis aastat vangistust. Ühtlasi selgitas kohus apellatsiooni esitamise korda ja tähtaega. Kohtuotsuse resolutiivosa ärakirja sai vahi all viibinud I. G. kätte
17. detsembril
18. a.
19. I. G. esitas linnakohtu otsuse peale apellatsiooni, mis oli dateeritud
20. detsembri
21. a kuupäevaga. Muuhulgas taotles ta ka uue kaitsja määramist kohtu poolt.
22. Tallinna Ringkonnakohtu
23. jaanuari
24. a määrusega jäeti I. G. apellatsioon läbi vaatamata. Kohus märkis, et alates resolutiivosa kuulutamisest on kohtumenetluse poolel kohustus seitsme päeva jooksul kirjalikult teatada apellatsiooni esitamise soovist, mida käesoleval juhul aga ei tehtud. Seetõttu on linnakohus jätnud esitamata ka kohtuotsuse põhiosa, mis teeb omakorda võimatuks I. G. väidete kontrollimise ringkonnakohtu poolt. Nimetatud puuduse on põhjustanud enda tegevusetusega I. G. ja see rikkumine ei ole ühegi menetlustoiminguga esimese ega teise astme kohtus kõrvaldatav, mistõttu apellatsioon jäeti läbi vaatamata. Nimetatud määruse sai I. G. kätte
25. veebruaril
26. a.
27. Ringkonnakohtu määruse peale esitas I. G.
28. veebruaril
29. a määruskaebuse, milles taotles muuhulgas ka kaitsja määramist kohtu poolt. Tallinna Ringkonnakohtu
30. veebruari
31. a määrusega taotleti Eesti Advokatuuri Juhatuselt I. G-le advokaadist kaitsja nimetamist.
33. märtsil
34. a esitas I. G. kaitsja, vandeadvokaadi vanemabi Kai Liiva ringkonnakohtule taotluse apellatsiooni teate esitamise tähtaja ennistamiseks.
35. Tallinna Ringkonnakohtu
36. märtsi
37. a määrusega jäeti apellatsiooni esitamise soovist teatamise tähtaeg ennistamata. Kohtu arvates tehti apellatsiooni esitamisest teatamise kohustus, selle tähtaeg ja kulgemine kohtualusele resolutiivosa kuulutamisel täielikult arusaadavaks. Küll aga ennistas kohus Tallinna Ringkonnakohtu
38. jaanuari
39. a määruse peale määruskaebuse esitamise tähtaja. Kohus leidis, et kohustusliku kaitsja leidmiseks kulunud aeg ei olnud I. G-le välditav. MENETLUS RIIGIKOHTUS
40. Tallinna Ringkonnakohtu
41. jaanuari määruse vaidlustas määruskaebe korras I. G. kaitsja, vandeadvokaadi vanemabi K. Liiva. Kaitsja palub nimetatud määrus tühistada. 7.1 Kaitsja arvates on kohus vääralt jätnud apellatsiooni läbi vaatamata KrMS § 326 lg-le 2 tuginedes. Nimelt sätestab KrMS § 319 üheselt, et apellatsiooni esitamise tähtaeg on 15 päeva. Kuigi seadus kehtestab tõepoolest apellatsiooni esitamise soovist teatamise instituudi, ei tähenda see, et apellatsiooni tähtajaks oleks seitse päeva. Seega saab KrMS § 326 lg-t 2 kohaldada vaid juhtudel, kui on ületatud 15-päevane apellatsioonitähtaeg. Käesoleval juhul on I. G. esitanud apellatsiooni aga juba kolmandal päeval pärast kohtulahendi kättesaamist. 7.2 Kaitsja leiab, et apellatsiooni kättesaamisel praegusel kujul oleks Tallinna Ringkonnakohus pidanud juhtima I. G. tähelepanu asjaolule, et esitamata on jäänud apellatsiooni teade ning tegema talle ettepaneku taotleda apellatsiooni teate esitamise tähtaja ennistamist, ning tegema talle ettepaneku taotleda kaitsja määramist. Praegusel juhul oli I. G. kaitseõigus tagamata, mis tulenes ka apellatsioonist - see on aga kriminaalmenetlusõiguse oluline rikkumine. Kaebuses toonitatakse, et teatamiskohustuse formaalne ja ekslik mittetäitmine ei saa kaasa tuua sisulisi negatiivseid tagajärgi ilma advokaadi kaitseta vanglas viibivale isikule. Liiatigi oli selgelt aru saada I. G. soov esimese astme kohtu lahend vaidlustada. RIIGIKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI SEISUKOHT
42. Vastavalt KrMS § 319 lg-le 1 tuleb apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatada otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul. Tegemist on absoluutse nõudega, mis kehtib analoogselt ka väärteomenetluses (VTMS § 137 lg 1). Riigikohtu kriminaalkolleegiumi asjassepuutuva praktika kohaselt tuleb juhtudel, kus nimetatud nõuet on rikutud, apellatsioon jätta läbi vaatamata (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi määrus nr 3-1-1-135-04 - kõnealuses kaasuses küll kassatsioon väärteomenetluses). Seetõttu leiab Riigikohtu kriminaalkolleegium, et Tallinna ringkonnakohus on KrMS § 319 lg 1 sätte sisustamisel asunud kohtupraktikaga kooskõlas olevale seisukohale.
43. Samas leiab Riigikohtu kriminaalkolleegium, et kriminaalasja menetlemisel esinevad minetused, mis tingivad I. G. apellatsiooni läbi vaatamata jätmise tühistamise ja apellatsiooni esitamise soovist teatamise tähtaja ennistamise. Kriminaalasja materjalidest nähtub, et kohtuotsuse ressolutiivosa tehti teatavaks
44. detsembril
45. a (tl 144), samal päeval tehti teatavaks ka apellatsiooni esitamise kord (tl 140). Resolutiivotsuse koopia on edastatud vahi all viibinud I. G-le alles
46. detsembril
47. a (tl 147 pöördel). Samas sätestab KrMS § 317 lg 2 üheselt, et vahistatud süüdistatavale saadetakse või antakse kohtuotsuse koopia viivitamata pärast kohtuotsuse kuulutamist või kohtu kaudu teatavaks tegemist. Käesolevas asjas on sellega aga viivitatud peaaegu kaks nädalat. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi hinnangul on tegemist kriminaalmenetlusseaduse sellise rikkumisega, mis tingib I. G. apellatsiooni esitamise soovist teatamise tähtaja ennistamise. Seejuures soostub Riigikohus I. G. kaitsja seisukohaga, et vaidlustades esimese astme kohtu lahendi peaaegu koheselt peale resolutiivotsuse kättesaamist, on selgelt äratuntav I. G. soov otsus vaidlustada.
48. Riigikohtu kriminaalkolleegium märgib, et isikutel, kes viibivad kohtuotsuse kuulutamisel vahi all, algab apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatamise tähtaeg hetkest, mil nad saavad kätte kohtulahendi koopia, s.o käesoleval juhul alates
49. detsembrist
50. a. Seega tuleb I. G. apellatsiooniõiguse kasutamise soov lugeda õigeaegselt esitatuks. Peale täisotsuse valmimist ja kättesaamist on vastavalt KrMS § 319 lg-le 3 I. Gl õigus 15 päeva jooksul esimese astme kohtu otsuse peale esitada apellatsioon. Eeltoodut arvestades ja juhindudes KrMS § 361 p-st 6, § 362 p-st 2, § 388 lg-st 4 ja § 390 lg-st 4, tühistab Riigikohtu kriminaalkolleegium Tallinna Ringkonnakohtu
51. jaanuari
52. a määruse, millega jäeti I. G. apellatsioon läbi vaatamata, ja
53. märtsi
54. a määruse osas, millega jäeti apellatsiooni esitamise soovist teatamise tähtaeg ennistamata, ning saadab kriminaalasja Tallinna Linnakohtusse motiveeritud lahendi kirjutamiseks. Peeter Vaher, Jüri Ilvest, Ott Järvesaar