3-1-1-20-05

RIIGIKOHUS KRIMINAALKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-1-1-20-05 Määruse tegemise koht ja kuupäev Tartu,

1. aprill
2. a Kohtukoosseis Eesistuja Jüri Ilvest, liikmed Lea Kivi ja Peeter Vaher Kohtuasi M. J.-i väärteoasi Liiklusseaduse (LS) § 7419 järgi Vaidlustatud kohtulahend Viljandi Maakohtu
3. novembri
4. a kohtuotsus väärteoasjas nr 4-10-04 Kaebuse esitaja ja kaebuse liik M. J.-i kaitsja vandeadvokaat Nikolai Kõiv, kassatsioon Asja läbivaatamise kuupäev
5. märts
6. a, suuline menetlus Istungil osalenud isikud M. J.-i kaitsja vandeadvokaat Nikolai Kõiv ja Lõuna Politseiprefektuuri esindaja vanemkonstaabel Eda Saik Resolutsioon
7. Kassatsioon rahuldada osaliselt.
8. Tühistada Viljandi Maakohtu
9. novembri
10. a kohtuotsus M. J.-i väärteoasjas osaliselt ja saata kriminaalasi tühistatud osas samale kohtule uueks arutamiseks. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
11. M. J.-le koostati
12. jaanuaril
13. a väärteoprotokoll nr AB 651691 selle kohta, et ta juhtis samal päeval kell 18.35 Viljandimaal Karula-Viljandi teel sõiduautot Nissan Primera registreerimismärgiga XXX XXX. M. J.-il oli juhtimisõigus peatatud ja ta oli alkoholijoobes. Kohtuvälise menetleja
14. veebruari
15. a otsusega karistati M. J.-i LS § 7419 järgi KarS § 63 lg 1 alusel 200 trahviühiku (12 000 krooni) suuruse rahatrahviga.
17. veebruaril
18. a esitas menetlusaluse isiku kaitsja vandeadvokaat N. Kõiv Viljandi Liiklusmeditsiinikomisjonile kaebuse, milles ta palus tunnistada joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise akt ebaseaduslikuks ja tühistada arsti otsus M. J.-i joobeastme määramise kohta. Viljandimaa Liiklusmeditsiinikomisjoni
19. veebruari
20. a otsusega vaidlustatud akt tühistati ja M. J. tunnistati kaineks. Komisjon leidis, et vaatamata isiku nõudmisele, ei viidud läbi bioloogiliste vedelike uuringut. Enesealgatuslikult antud vereproov kinnitas etüülpiirituse puudumist selles. Need asjaolud kinnitavad, et arstliku läbivaatuse ajal oli M. J. kaine.
22. veebruaril
23. a esitas M. J. kohtuvälise menetleja otsuse peale Viljandi Maakohtule kaebuse, milles taotles menetluse lõpetamist VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Ta väitis, et olles mittenõustunud mõõteriistaga joobeseisundi määramise tulemusega, nõudis ta joobeseisundi meditsiinilist tuvastamist ning veres alkoholisisalduse määramist. Kuid vaatamata tema nõudmisele temalt vereproovi ei võetud. Süüdistuses märgitud päeval kell 19.10 koostas Sihtasutuse Viljandi maakonnahaigla Jämejala osakonna valvearst-psühhiaater P. P. joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise akti ja määras M. J.-i välise vaatluse teel joobeastmeks kerge alkoholijoove. Kaebuse kohaselt jäid tähelepanuta nii tema nõue teha vereproov kui ka asjaolu, et seljanärvi põletiku tõttu tarvitab ta ravimeid Diclofenak ja XanaX´it ning rahusteid. M. J. pöördus kell 21.05 ise Viljandi Maakonnahaiglasse, kus vanemlaborant võttis temalt vereproovi. Vere keemilisel uurimisel ei tuvastatud selles etüülpiiritust.
24. Viljandi Maakohtu
25. novembri
26. a otsusega jäeti M. J.-i kaebus kohtuvälise menetleja otsuse peale rahuldamata ja otsus muutmata. Kohus märkis, et Joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise aktiga nr 1 on täielikult tõendatud, et M. J. juhtis
27. jaanuaril
28. a mootorsõidukit alkoholijoobes. Kohus ei lugenud tõendiks bioloogiliste vedelike keemilise uuringu akti nr 1, sest see oli saadud vastuolus Vabariigi Valitsuse
29. aprilli
30. a määrusega nr 120 kinnitatud Joobeseisundi tuvastamise ja joobeseisundi määramise ning joobeseisundi määramise otsuse vaidlustamise korra (edaspidi Kord) §-ga
31. Sellest tulenevalt jättis kohus tähelepanuta ka Viljandimaa Liiklusmeditsiinikomisjoni otsuse
32. veebruarist
33. a. Kohus sedastas, et joobeseisund kui faktiline asjaolu tuvastatakse üldiste tõendamisreeglite järgi. Joobeseisundi võib tuvastada ka alkoholi tarvitanud isiku kehaliste või psüühiliste funktsioonide või reaktsioonide muutumiste pinnalt, määramata alkoholisisaldust veres või väljahingatavas õhus. Korra § 9 lg 3 kohaselt võivad joobeseisundit tuvastada vaid ametiisik või arst. Nende asjaolude ja väärteoprotokollis nr AB 651691 märgitud tõendite põhjal tuvastas kohus, et M. J. juhtis
34. jaanuaril
35. a mootorsõidukit juhtimisõiguseta ja alkoholijoobes.
36. Viljandi Maakohtu otsuse peale esitas kassatsiooni M. J.-i kaitsja vandeadvokaat N. Kõiv, kes palub maakohtu otsuse tühistada ja lõpetada menetlus väärteomenetlusõiguse olulise rikkumise tõttu VTMS § 150 lg 1 p 8 ja lg 2 alusel. Kaitsja leiab, et kohus on hinnanud kogutud tõendeid valikuliselt, jättes põhjendamatult kõrvale menetlusaluse isiku ning tunnistajate M. J.-i, J. H. ja E. A. ütlused asja tehiolude kohta. Kaitsja ei nõustu ka kohtu põhjendusega bioloogiliste vedelike keemilise uuringu akti kui tõendi kõrvalejätmise kohta. Selles osas on kohtu järeldus vastuolus VTMS § 31 lg-ga 1, KrMK § 48 lg-ga 1, KrMS § 61 lg-tega 1 ja 2 ning § 63 lg-tega 1 ja
37. Kassaatori arvates on joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise akt puudulik. Kuna M. J.-i tarvitas kontrolli teostamise eelnevalt ravimeid, oli vere- või uriinianalüüsi tegemine kohustuslik. Vaatamata M. J.-i nõudmisele, seda aga ei tehtud.
38. Riigikohtu istungil jäi kassaator kaebuse juurde. Kohtuvälise menetleja esindaja vaidles sellele vastu, paludes maakohtu otsuse muutmata jätta. RIIGIKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI SEISUKOHT
39. Riigikohtu kriminaalkolleegium ei nõustu maakohtu järeldusega selles, et toimikusse lisatud bioloogiliste vedelike keemilise uuringu akt (edaspidi Akt) nr 1 ei ole tõend, sest selle saamisel on rikutud Korra § 11 sätteid. Riigikohus ei pea põhjendatuks ka Viljandimaa Liiklusmeditsiini komisjoni otsuse tõendite kogumist välja jätmist, hindamata seal esitatud järelduste usaldusväärsust koostoimes teiste tõenditega. Kriminaalkolleegium põhjendab oma seisukoha järgmiselt.
40. Väärteomenetluses järgitakse tõendamisel ja tõendite kogumisel kriminaalmenetluse sätteid. Kriminaalmenetluse seadustiku § 63 lg 1 sätestab lubatavad tõendivormid, millele tuginedes teeb menetleja kindlaks tõendamiseseme asjaolud. Tõendite kogumise üldised nõuded sätestab KrMS § 64, mille esimene lõige lubab tõendeid koguda viisil, mis ei riiva kogumises osaleja õigusi ja ei tekita talle põhjendamatult varalist kahju. Nii kõnesoleva väärteo kohtuvälise menetlemise ajal kehtinud KrMK § 49 lg 2, kui ka kohtuliku arutamise ajal kehtiv menetlusseadus võimaldab menetlusosalisel esitada menetlejale tõendeid omal initsiatiivil. Maakohtule on esitatud kohtuvälise menetleja poolt kogutud tõendid M. J.-i alkoholijoobe tuvastamise ja joobeastme määramise kohta. Menetlusalune isik on kasutanud õigust kaitsta end väärteo süüdistuse vastu ja esitanud omal initsiatiivil saadud dokumendid, tõendamaks, et ta oli süüdistuses märgitud ajal kaine. Kohtu ülesanne on veenduda, kas esitatud tõendid kuuluvad asja juurde ja kas tegemist on lubatud tõenditega ning seejärel neile hinnang anda.
41. Riigikohtu kriminaalkolleegium nõustub maakohtuga selles, et kõnesoleva Akti saamisel ei ole järgitud Korra sätteid, mis reguleerivad joobeseisundi tuvastamist bioloogiliste vedelike uurimisel (Korra § 13). Kuid see asjaolu ei muuda selles sisalduvat teavet automaatselt tõendina lubamatuks, sest isikul ei ole keelatud omal algatusel ja kulul nõuda bioloogiliste vedelike uuringut meditsiiniasutuses ja esitada tulemus menetlejale oma õiguste kaitseks. Kriminaalmenetluse seadustiku § 63 näeb ühe võimaliku tõendiliigina ette dokumendi juhul, kui see sisaldab teavet tõendamiseseme asjaolude kohta (KrMS § 123 lg 1). Kuna M. J.-i vere laboratoorse uuringu kohta tehtud Aktis selline teave sisaldub, ei ole välistatud, et kohus saab/võib seda käsitada tõendina, s.o muu dokumendina KrMS § 63 lg 1 mõistes ja seejärel hindab seda teiste tõenditega kogumis.
42. Riigikohtu kriminaalkolleegium ei ole nõus maakohtu põhjendustega Viljandimaa Liiklusmeditsiini komisjoni otsuse tõendite hulgast väljaarvamise kohta. Komisjoni otsus on analoogiliselt Aktiga dokument, millele tuleb tõendite kogumis hinnang anda. Samas tuleb asja uuel arutamisel maakohtus välja selgitada, milline on Viljandimaa Liiklusmeditsiini komisjoni pädevus Korra § 22 alusel esitatud vaide lahendamisel ja kas M. J.-i suhtes tehtud otsus on tehtud komisjoni volituste piires. Samuti tuleb kontrollida menetlusaluse isiku väidet ravimite kasutamise kohta süüdistuses märgitud ajal. Kohtul tuleb analüüsida ka tunnistajate M. J.-i, J. H. ja E. A. ütluste usaldusväärsust ning nende koostoimet teiste tõenditega. Nende ütluste kõrvalejätmist tuleb aga otsuses põhjendada.
43. Riigikohus leiab, et eeltoodud puudusi kõrvaldamata ei ole võimalik teha objektiivset järeldust M. J.-il alkoholijoobe olemasolu või puudumise kohta süüdistuses märgitud ajal. Samas peab Riigikohus vajalikuks tähelepanu pöörata tõendamise üldisele põhimõttele, mille kohaselt ei ole ühelgi tõendil ette kindlaksmääratud jõudu ning nende hindamine toimub kogumis ja üksnes kohtuniku siseveendumuse kohaselt.
44. Kooskõlas eelmärgituga ja juhindudes VTMS § 150 lg-st 2 ja § 174 p-st 7 tühistab Riigikohtu kriminaalkolleegium Viljandi Maakohtu
45. novembri
46. a kohtuotsuse M. J.-i süüditunnistamises ja karistamises Liiklusseaduse § 7419 järgi ja saadab väärteoasja selles osas samale kohtule uueks arutamiseks. Jüri Ilvest, Lea Kivi, Peeter Vaher