← Eesti

3-1-1-22-05

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-1-1-22-05 Otsuse kuupäev

  1. aprill 2005 Kohtukoosseis Eesistuja Jüri Ilvest, liikmed Ott Järvesaar ja Hannes Kiris Kohtuasi Väärteoasi Korteriühistu S. tn X karistamises kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 662 lg 2 järgi Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Linnakohtu
  2. detsembri
  3. a otsus väärteoasjas nr 4-852/2004 Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Korteriühistu S. tn X kaitsja vandeadvokaat Andres Simson, kassatsioon Asja läbivaatamise kuupäev
  4. märts 2005 Istungil osalenud isikud Korteriühistu S. tn X kaitsja vandeadvokaat Andres Simson, kohtuvälise menetleja esindaja Leo Glückmann RESOLUTSIOON
  5. Tühistada Tallinna Linnakohtu
  6. detsembri
  7. a kohtuotsus Korteriühistu S. tn X väärteoasjas ja lõpetada väärteomenetlus VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel.
  8. Kassatsioon rahuldada.
  9. Hüvitada Korteriühistule S. tn X kaitsjale makstud tasu 3540 (kolm tuhat viissada nelikümmend) krooni Tallinna linna eelarve vahenditest. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  10. Korteriühistule (KÜ) S. tn X koostati
  11. märtsil
  12. a väärteoprotokoll selle kohta, et
  13. märtsil
  14. a kell 11.00 rikkus korteriühistu Tallinna linna heakorraeeskirja punkti 12.1, jättes korrastamata hoone fassaadi, millel olid erinevad kirjed ja joonistused. Kohtuväline menetleja - Tallinna Linnavalitsuse tuletõrjeja päästeamet - karistas
  15. aprilli
  16. a otsusega KÜ S. tn X Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (KOKS) § 662 lg 2 järgi rahatrahviga 8000 krooni.
  17. Menetlusalune isik esitas kaebuse kohtuvälise menetleja otsuse peale, paludes viimase tühistamist. Kaebuses märgiti, et KÜ S. tn X liikmed avastasid soditud fassaadi
  18. märtsil
  19. a.
  20. märtsil
  21. a pöördus korteriühistu süüdlaste väljaselgitamiseks Põhja Politseiprefektuuri Lõuna Politseiosakonda. Samal päeval osteti värvieemaldaja ja aknakraabitsad värvi eemaldamiseks. Seega tegi KÜ S. tn X kõik endast oleneva, et alustada kahjustatud pindade parandamist. Tingituna madalast õhutemperatuurist ja kõrgest õhuniiskusest ei olnud võimalik kahjustatud pinda täielikult taastada. Ulatuslike tööde teostamiseks (soojapuhuriga varustatud kinnise ruumi ehitamine ümber maja sokli ja esimese korruse) oleks korteriühistu juhatusel olnud vaja üldkoosoleku otsust, üldkoosoleku kokkukutsumisest oleks aga olnud vaja ette teatada 15 päeva. Tallinna linna heakorraeeskirjast tulenevalt peab objekti omanik rikkumise korrastama, kui rikkujat ei ole kindlaks tehtud. Samas ei olnud Lõuna Politseiosakond ajaks, mil alustati väärteomenetlust KÜ S. tn X suhtes, veel teinud otsust, mistõttu menetlusalune isik ei olnud teadlik sellest, kas süüdlased on välja selgitatud või mitte.
  22. Tallinna Linnakohtu
  23. detsembri
  24. a otsusega jäeti kohtuvälise menetleja otsus muutmata ja menetlusaluse isiku kaebus rahuldamata. Linnakohus põhistas oma otsust järgmiselt. 3.1 Kaebuses on väidetud, et juba
  25. märtsil
  26. a osteti puhastusvahendid. Kaebusele lisatud kviitungilt saab teha järelduse, et ostetud oli liiter värvieemaldajat ja aknakraabits. Arvestades ostetud esemeid, tegi kohus järelduse, et sellises koguses muretsetud vahenditega oleks võimalik koduses majapidamises asuda taastama mõnd aknaraami, mitte aga krohvitud ja värvitud seinu ulatuses, milline on fikseeritud väärteoprotokollis ja sellele lisatud fotodel. Kaebuses ei ole märgitud ega ole kaebusele lisatud ka mingeid tõendeid selle kohta, et ostetud vahendeid oleks fassaadi korrastamiseks ka kasutatud. 3.2 Kaebuses on asutud seisukohale, et ilmastikutingimuste tõttu ei olnud võimalik kahjustatud pinda täielikult taastada, sest ööpäevane keskmine temperatuur oli alla 00 C ja ulatuslikemate tööde teostamiseks pidanuks ehitama ümber maja sokli ja esimese korruse soojapuhuritega varustatud kinnise ruumi. Samas on menetlusalune isik kohtuvälisele menetlejale esitatud vastulauses märkinud, et määritud seinte puhastamiseks ja ülevärvimiseks on KÜ S. tn X hankinud vahendid ja oodatakse sobivaid ilmastikutingimusi. Seega ei ole kaebuses esitatud väide ulatuslike tööde teostamise kohta tõene, kuivõrd vastulausest nähtuvalt oodati ilmastikutingimuste paranemist ning ulatuslikke väljaminekuid ei olnudki plaanis teha. Ka ei saa kohtule esitatud kviitungist nähtuvalt teha järeldusi selle kohta, et kraabitsa ja värvieemaldajaga oleks võimalik seinu üle värvida. 3.3 Politseist saadav vastus fassaadi rikkuja tuvastamise kohta ei ole sõltuvuses heakorra eeskirjade täitmisega. Väärteo toimepanemise ajal kehtinud ja ka kohtuotsuse tegemise ajal kehtiva Tallinna linna heakorra eeskirja punkti 12.1 kohaselt on ehitise omanik kohustatud korras hoidma hoone fassaadi ja sinna juurde kuuluvad elemendid, st fassaadielemendid peavad olema terved, nõuetekohaselt värvitud ning vastavuses kinnitatud ehitusprojektile. Sellest sättest tulenevalt peab ehitise omanik tagama, et hoone fassaad on jätkuvalt korras, mis eeldab ka seda, et fassaadil ei oleks vigastusi, sealhulgas ka kõrvaliste isikute põhjustatud määrdumusi. Viimaste ilmnemisel peab ehitise omanik võtma kasutusele meetmed nende likvideerimiseks. Väärteoasja materjalidest nähtuvalt avastasid S. tn X maja elanikud fassaadi rikkumise ööl vastu
  27. märtsi
  28. a ning korteriühistu juhatuse esimees sai väidetavalt sellest teada siis, kui ta tegi
  29. märtsil
  30. a ringkäiku ümber maja. Politseisse teatati sellest väidetavalt
  31. märtsil
  32. a, pärast seda, kui elanikel endil ei õnnestunud süüdlast välja selgitada. Käesoleval juhul ei olnud korteriühistu ülesanne süüdlase väljaselgitamine, vaid linnas kehtiva heakorraeeskirja täitmine - seega oma vahenditega hoolitsemine selle eest, et fassaad oleks korras. Süüdlaste kindlakstegemisel ettenähtud korras saaks KÜ S. tn X nõuda nendelt kahju hüvitamist. KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD
  33. Tallinna Linnakohtu otsuse peale esitas kassatsiooni KÜ S. tn X kaitsja vandeadvokaat Andres Simson, kes palub linnakohtu otsuse tühistada ja lõpetada väärteomenetluse väärteo tunnuste puudumise tõttu KÜ S. tn X tegevuses. Oma taotlust põhistab kassaator järgmiselt. 4.1 Korteriühistu lahendas heakorraküsimuse piisavalt kiiresti.
  34. märtsil
  35. a tuvastas ühistu juhatus soditud majaseinad. Selle peale pöörduti politseisse süüdlase tuvastamiseks.
  36. märtsil
  37. a osteti seinte puhastamiseks vajalikud vahendid. Aprilli alguses ilmade soojenedes seinad samade vahenditega ka puhastati. Politsei vormistas korteriühistule väärteoprotokolli heakorraeeskirjade rikkumise kohta
  38. märtsil
  39. a - s. o. kolm päeva pärast seinte sodimise avastamist korteriühistu poolt. 4.2 Tallinna linna heakorraeeskirja punkti 12.1 kohaselt peab rikkumise korrastama objekti omanik. Korteriühistu ei ole objekti omanik. Objekti omanikud on korterite omanikud. Seega ei saa korteriühistu olla antud väärteo subjektiks. Õigusrikkumise eest saanuks vastutusele võtta vahetult heakorda rikkunud isikud või korteriomanikud.
  40. Kassatsioonivastuses leiab kohtuväline menetleja, et kassatsioon on põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata. 5.1 Ehitise omanikul, kellega Tallinna linna heakorraeeskirja punkti 4.1 kohaselt on võrdsustatud ka tema poolt volitatud valdaja, haldaja või kasutaja, on pidevalt kohustus hoida korras hoone fassaad ja heakorraeeskiri ei sätesta mingisugust tähtaega, mille jooksul võib fassaad olla soditud. Kohtuvälise menetleja ametnik langetab otsuse väärteomenetluse alustamiseks igal konkreetsel juhtumil lähtudes headest kommetest ja tavadest. Käesoleval juhul ei võtnud menetlusalune isik pärast fassaadi rikkumise avastamist tarvitusele vajalikke meetmeid fassaadi koheseks taastamiseks ja jättis talle kuuluva vara kahjustamisest teavitamata õiguskaitseorganid. 5.2 KÜ S. tn X on käesoleval juhul väärteo subjekt, kuna väärteo on toime pannud korteriühistu juhatuse liige T. K. Väärtegu on toime pandud juriidilise isiku huvides, kuna tegevusetus võimaldas kokku hoida rahalisi vahendeid heakorratööde teostamisel. Seadusandja poolt sätestatud nõue selgitada välja juriidilise isiku huvides tegutsenud konkreetse füüsilise isiku süü on käesolevas asjas täidetud. Nimetatud isik on välja selgitatud ja tema tegevusetus on tõestatud menetlusaluse isiku ülekuulamise protokolliga, kus juriidilisest isikust menetlusaluse isiku seadusliku esindajana on üle kuulatud KÜ S. tn X juhatuse liige T. K.
  41. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi istungil toetas korteriühistu kaitsja kassatsioonis esitatud taotlusi. Kohtuvälise menetleja esindaja palus jätta kohtuotsuse muutmata ja kassatsiooni rahuldamata. RIIGIKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI SEISUKOHT
  42. Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 662 lg 2 sätestab juriidilise isiku vastutuse heakorra- ja kaevetööde eeskirjade rikkumise või koormise täitmata jätmise eest. Tegemist on blanketse normiga, mille sisustamisel tuleb lähtuda konkreetses kohaliku omavalitsuse üksuses kehtestatud eeskirjadest. Tallinna linna heakorra eeskiri (edaspidi: Eeskiri) (KO 2003, 4, 94; 208, 2701; 2004, 49, 411; 2005, 39, 330) on kinnitatud Tallinna linnavolikogu
  43. detsembri
  44. a määrusega nr
  46. Eeskirja punkt 12.1, mille rikkumises KÜ S. tn X süüdistatakse, sätestab, et ehitise omanik on kohustatud hoidma korras hoone fassaadi ja sinna juurde kuuluvad elemendid, s.t fassaadielemendid peavad olema terved, nõuetekohaselt värvitud ning vastavuses kinnitatud ehitusprojektile. Eeskirja punkti 4.1 kohaselt on heakorra nõuete täitmisel omanikuga võrdsustatud tema poolt volitatud valdaja, haldaja või kasutaja. Korteriühistuseaduse § 2 lg 1 kohaselt on korteriühistu korteriomandiseaduses sätestatud korteriomanike loodud mittetulundusühistu, mille eesmärgiks on korteriomandite eseme osaks olevate ehitiste ja maatüki mõtteliste osade ühine majandamine ja korteriühistu liikmete ühiste huvide esindamine. Seega on korteriühistu näol tegemist Eeskirja punktis 4.1 nimetatud subjektiga, kellele laienevad ka Eeskirja punktis 12.1 sätestatud kohustused.
  47. On õige, et Eeskirja punktist 12.1 tuleneb muu hulgas ehitise omaniku ja temaga võrdsustatud isiku kohustus kõrvaldada hoone fassaadilt kõrvaliste isikute tekitatud määrdumised ja vigastused. Samas ei tähenda see, et fassaadi korrasolek peab ehitise omaniku poolt olema tagatud igal ajahetkel. Selline kohustus oleks faktiliselt mittetäidetav ja õiguslikult ebaproportsionaalne. Seejuures tuleb arvestada asjaolu, et ehitise omanikul on reeglina väga piiratud võimalused kõnealuste fassaadirikkumiste vältimiseks. Eeskirja punkti 12.1 täitmine eeldab Riigikohtu kriminaalkolleegiumi arvates seda, et ehitise omanik või temaga võrdsustatud isik teeks mõistliku aja jooksul kohaseid jõupingutusi kõrvalise isiku poolt rikutud fassaadi korrastamiseks. Mõistliku aja ja kohaste jõupingutuste kriteeriumide sisustamisel tuleb arvestada erinevaid asjaolusid, nagu ehitise asukoht (kesklinn või elamurajoon), fassaadi rikutuse laad ja ulatus ning sellega kaasneda võiv sündsustunde riive intensiivsus, fassaadi korrastamiseks vajaliku meetodi kättesaadavus ja hind, ilmastikutingimuste sobivus korrastustöödeks, samuti fassaadi kahjustamise korduvus.
  48. Käesolevas väärteoasjas ei ole vaidlust, et tuvastamata isikud kahjustasid korterelamu S. tn X fassaadi ööl vastu
  49. märtsi
  50. a ja korteriühistu juhatus sai sellest teada
  51. märtsil
  52. a. Nähtuvalt väärteoasja materjalidest (vaatlusprotokoll ja sellele lisatud fotod - tl 27-32) olid nimetatud kahjustused küllaltki ulatuslikud. KÜ S. tn X suhtes
  53. märtsil
  54. a koostatud väärteoprotokollis oli menetlusaluse isiku toimepandud rikkumise ajana fikseeritud
  55. märts 2004 kell 11.
  56. Riigikohtu kriminaalkolleegium leiab, et sõltumata korrastustööde tegemiseks sobivate ilmastikutingimuste olemasolust või puudumisest, ei olnud 3 päeva kõnealusel juhul mõistlik aeg, mille jooksul oleks KÜ S. tn X olnud tulenevalt Eeskirja punktist 12.1 kohustatud kõrvaliste isikute poolt rikutud fassaadi korrastama. Seejuures ei ole väärteoasja lahendamise seisukohalt tähtsust asjaolul, et ühistu juhatus püüdis ise kindlaks teha fassaadi rikkunud isikuid ega teatanud rikkumisest koheselt politseile.
  57. Eeltoodud põhjustel tuleb asuda seisukohale, et KÜ S. tn X ei ole rikkunud Eeskirja punkti 12.1 nõudeid, mistõttu tema teos puudub ka KOKS § 662 lg-s 2 sätestatud väärteo koosseis.
  58. Ehkki eeltoodust nähtuvalt puudus KÜ S. tn X teos väärteokoosseis, märgib kriminaalkolleegium, et KarS § 14 lg 1 kohaselt vastutab juriidiline isik seaduses sätestatud juhtudel teo eest, mis on toime pandud tema organi või juhtivtöötaja poolt juriidilise isiku huvides. Vastavalt KarS § 2 lg-le 2 on karistatav vaid tegu, mis vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja mille toimepanemises on isik süüdi. Seetõttu saab juriidiline isik vastutada üksnes juhul, kui tema organi või juhtivtöötaja käitumises esinevad kõik nimetatud deliktistruktuuri elemendid ning kui tuvastatakse, et juriidilise isiku organ või juhtivtöötaja tegutses seejuures juriidilise isiku huvides (vt ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsused asjades nr 3-1-1-131-04 - RT III 2005, 4, 33, p 8; nr 3-1-1-121-04 - RT III 2005, 3, 21, p 7; nr 3-1-1-82-04 - RT III 2004, 24, 263, p 11). Käesolevas asjas ei kajasta väärteoprotokoll, kohtuvälise menetleja otsus ega linnakohtu otsus seda, kes on teo toime pannud ja seega ei ole kindlaks tehtud korteriühistu organi ega juhtivtöötaja väidetavalt süülist ning õigusvastast tegevust. Õiguslikult arvestatav ei ole kohtuvälise menetleja kassatsioonivastuses esitatud väide, et KÜ S. tn X huvides teo (tegevusetuse) toime pannud füüsiline isik on tuvastatud menetlusaluse isiku ülekuulamise protokolliga, mille järgi on juriidilisest isikust menetlusaluse isiku seadusliku esindajana üle kuulatud KÜ S. tn X juhatuse liige T. K.. Riigikohtu kriminaalkolleegium on selgitanud, et juriidiline isik osaleb väärteomenetluses oma seadusliku esindaja, s.o juhatuse liikme kaudu, mis aga iseenesest ei tähenda seda, et sama juhatuse liige oleks juriidilisele isikule süüksarvatava teo toime pannud (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  59. jaanuari
  60. a otsus asjas nr 3-1-1-131-04 - RT III 2005, 4, 33, p 8 ).
  61. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes VTMS § 29 lg 1 p-st 1, § 150 lg 1 p-st 1 ja § 174 p-st 4, tühistab Riigikohtu kriminaalkolleegium Tallinna Linnakohtu
  62. detsembri
  63. a otsuse ja lõpetab KÜ S. tn X väärteoasjas menetluse.
  64. Riigikohtu istungil taotles kaitsja VTMS § 23 alusel menetlusaluse isiku poolt valitud kaitsjale makstud tasu 3540 krooni hüvitamist. Kriminaalkolleegium leiab, et sellise summa tasumine menetlusaluse isiku poolt asja keerukusele vastava õigusabi tagamiseks on olnud vajalik ja põhjendatud, mistõttu kaitsjale makstud tasu tuleb menetlusalusele isikule hüvitada. Tulenevalt VTMS §-st 23 hüvitatakse kaitsjale makstud tasu riigi- või kohaliku eelarve vahenditest. Kõnealuses väärteoasjas oli kohtuväliseks menetlejaks Tallinna Linnavalitsus, mistõttu kaitsjale makstud tasu tuleb hüvitada Tallinna linna eelarve vahenditest. Jüri Ilvest, Ott Järvesaar, Hannes Kiris

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.