lg 2 ja KOVVS § 701, mis takistavad kohaliku omavalitsuse elanikel nimekirjade sõltumatut esitamist kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel, on nende koosmõjus põhiseadusevastased (p 36). Ütlemata küll sõnaselgelt välja võib otsuse p-dest 15 ja 17 järeldada, et üldkogu arvates on need vaidlustatud sätted vastuolus Põhiseaduse §-dega 154 ja 156. Minu eriarvamuse põhjustab esiteks üldkogu otsuses väljendatud seisukoht, et õiguskantsleri taotlus Riigikohtule oli alternatiivne (otsuse p 44). Nii taotluses kui ka taotluse põhjendustes väidab õiguskantsler motiveeritult, et põhiseadusevastane olukord on tekkinud KOVVS § 70 1 ja EKS § 6 lg 2 koosmõjus ja ta taotles mõlema vaidlustatud sätte nii põhiseadusevastaseks kui ka kehtetuks tunnistamist. Seetõttu on eksitav üldkogu otsuses sisalduv väide, et "käesolevas vaidluses ei saa piirduda KOVVS § 701 ja EKS § 6 lg 2 põhiseadusevastaseks tunnistamisega nende koosmõjus" (otsuse p 47). Sellist taotlust - üksnes põhiseadusevastaseks tunnistamist, pole õiguskantsler Riigikohtule esitanud. Enamgi veel, üldkogu on motiveerinud KOVVS § 701 põhiseadusevastasust lähtudes erakonnaseaduses sisalduvate piirangute ebaproportsionaalsusest, mis takistavad kohaliku omavalitsuse autonoomiat ning ka seetõttu tunnistanud KOVVSŽi vastava sätte kehtetuks. Teiseks, ei nõustunud üldkogu õiguskantsleri seisukohaga,
lg 1 on põhiseadusevastane, sest takistab iseenesest erakondade tegutsemise üksnes kohalikul tasemel (otsuse p 41). Seega üldkogu pidas seaduslikuks erakondade moodustamise, kes tegutsevad kohaliku omavalitsuse territooriumi(de)l kohaliku võimu teostamiseks. Edasiselt sedastas üldkogu, et "kui seadusandja tagab võimaluse kohalikel valimistel osalemiseks ka muudele ühendustele või tagab kõigis omavalitsustes kohalikul tasandil erakondade registreerimise võimalikkuse, võib 1000 liikme nõue olla ü l e r i i g i l i s e l t (allakirjutanu sõrendus) tegutseva erakonna registreerimiseks õigustatud" (otsuse p 42). Toetan õiguskantsleri väidet,
lg-s 2 sätestatu - 1000 liikme nõue erakonna registreerimiseks, välistab aga üldreeglina erakondade registreerimise võimalikkuse omavalitsustes. Arvestades väikest elanike arvu enamuses kohaliku omavalitsusüksustes on selline EKS § 6 lg-s 2 sätestatud piirang ilmselgelt ebaproportsionaalne, sest pole mõõdukas. Otsuse p-s 45 nenditakse, et elanike arvult väikestes kohaliku omavalitsuse üksustes ei oleks erakondade nimekirjades kandidaatide ülesseadmise võimaldamine põhiseaduspärane isegi siis, kui erakonnale esitatavat 1000 liikme nõuet vähendada näiteks kümme korda. Seega küll tuvastades põhiseadusevastase olukorra, jättis Riigikohus, arvestades eelkõige kohalike valimisteni jäänud ajaga (otsuse p 47) kahetsusväärselt põhiseadusevastase olukorra kestma ning EKS § 6 lg 2 kehtetuks tunnistamata.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.