← Eesti

3-2-4-1-05

KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-2-4-1-05 Otsuse kuupäev Tartu,

  1. aprill
  2. a Kohtukoosseis Eesistuja M. Rask, liikmed P. Jerofejev, H. Jõks, I. Koolmeister ja H. Salmann Kohtuasi Pädeva kohtu määramine notaritoiminguga tekitatud kahju hüvitamise asjas. Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Linnakohtu
  3. veebruari
  4. a määrus tsiviilasjas nr 2/228-6611/04 Asja läbivaatamise kuupäev
  5. aprill
  6. a, kirjalik menetlus Resolutsioon
  7. Määrata notariaaltoiminguga tekitatud kahju hüvitamisest tulenev vaidlus halduskohtu pädevusse.
  8. Saata Elle Liis Hammermanni hagiavalduse alusel Tallinna Linnakohtus algatatud tsiviilasi nr 2/228-6611/04 menetlusse võtmise otsustamiseks Tallinna Halduskohtule. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  9. Elle Liis Hammermann esitas Tallinna Linnakohtule
  10. juulil
  11. a notar Lia Martensi vastu hagi, millega palus kostjalt enda kasuks välja mõista notariaaltoiminguga tekitatud kahju 1 200 000 krooni. Hagiavalduse põhjenduste kohaselt tagastati hagejale Tallinna Linnavalitsuse
  12. novembri
  13. a korralduse nr 2629-k alusel Tallinnas Kreutzwaldi 11/Tina 23�7 asuv korter. Notar Lia Martensi tõestatud
  14. juuli
  15. a lepinguga võõrandati korter omaniku teadmata ja volituseta Tiit Ahtele, kes müüs selle omakorda edasi. Tallinna Linnakohus tunnustas
  16. septembri
  17. a otsusega
  18. juuli
  19. a lepingu tühisust, kuid jättis vara Tuno Kongase ebaseaduslikust valdusest väljamõistmise nõude rahuldamata korteri heauskse omandamise tõttu. Tallinna Ringkonnakohtu
  20. veebruari
  21. a otsusega jäeti linnakohtu otsus muutmata. Korteriomandist ilma jäämisega notari raske ettevaatamatuse tõttu on hagejale tekkinud varaline kahju.
  22. Tallinna Halduskohtu
  23. juuli
  24. a määruse kohaselt esitas Elle Liis Hammermann halduskohtule kaebuse avalik-õiguslikus suhtes notari ebaseaduslikult tõestatud tehingu tagajärjel tekitatud kahju hüvitamiseks. Halduskohus tagastas kaebuse määrusega, kuna notariaadiseaduse (NotS) § 11 lg 3 ja § 14 lg 4 kohaselt vastutab notar oma ametikohustuste süülisest rikkumisest tekkinud kahju eest isiklikult ning riik ei vastuta notari tekitatud kahju eest. Notari vastutus on oma olemuselt tsiviilvastutus, mistõttu tuleb kaebaja kahjunõue vaadata läbi pädevas üldkohtus. Halduskohus oleks pädev hindama, kas notari tõestamistoiming oli õiguspärane, kuid notari toimingut kaebuse esitaja vaidlustanud ei ole.
  25. Tallinna Linnakohtu
  26. veebruari
  27. a määrusega on menetlus notari ametitoiminguga tekitatud kahju hüvitamise asjas lõpetatud ka üldkohtus. Linnakohtu määruse põhjenduste kohaselt ei saa üldkohus vaidlust läbi vaadata. Kostja esindaja on esitanud taotluse asja läbi vaatamata jätmiseks, sest tulenevalt riigivastutuse seadusest (RvastS) tuleb vaidlus lahendada halduskohtus. Vastavalt NotS § 2 lg-le 1 on notar avalik-õigusliku ameti kandja ning halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 3 lg 1 p 1 ja § 6 lg 3 p 2 kohaselt saab avalik- õiguslikus suhtes tekitatud kahju hüvitamist nõuda halduskohtus. Sama põhimõte tuleneb ka riigivastutuse seadusest. Samuti tuleneb RvastS § 17 lg-st 3, et halduskohtu pädevuses on ka selliste taotluste ja kaebuste läbivaatamine, mis on esitatud pärast riigivastutuse seaduse jõustumist, kuid milles nõutakse enne
  28. jaanuari
  29. a tekitatud kahju hüvitamist. Tallinna Halduskohtu
  30. juuli
  31. a määrust hageja vaidlustanud ei ole.
  32. Tallinna Linnakohtu
  33. veebruari
  34. a määruse peale esitas hageja erikaebuse, millega palus linnakohtu määruse tühistada ja saata asja samale kohtule menetlemiseks. Hageja leidis, et kuna tal ei olnud alust kahelda, et halduskohtu määrus on seaduspärane, ei ole ta määrust edasi kaevanud ja pöördus hagiga üldkohtusse. Hageja on jätkuvalt seisukohal, et vaidlus tuleb lahendada üldkohtus.
  35. Kostja vaidles erikaebusele vastu.
  36. Tallinna Ringkonnakohus saatis vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 149 lg-le 6 vaidluse pädeva kohtu määramiseks Riigikohtu tsiviil- ja halduskolleegiumi vahelisele erikogule lahendamiseks. RIIGIKOHTU ERIKOGU SEISUKOHT
  37. Riigikohtu tsiviil- ja halduskolleegiumi vaheline erikogu leiab, et vaidlus notariaaltoiminguga tekitatud kahju hüvitamise üle tuleb läbi vaadata halduskohtus.
  38. Riigikohtu erikogu on
  39. märtsi
  40. a määruses nr 3-3-4-1-02 (RT III 2002, 9, 85) ja
  41. aprilli
  42. a määruses nr 3-3-4-2-02 (RT III 2002, 13, 138) asunud seisukohale, et
  43. jaanuaril
  44. a jõustunud RvastS § 17 lg-st 1 ja § 1 lg-st 1 tuleneb, et avaliku võimu teostamisel ja muude avalike ülesannete täitmisel tekitatud kahju hüvitamiseks võib esitada taotluse kahju tekitanud haldusorganile või kaebuse halduskohtule. Seega on käesoleva vaidluse lahendamiseks vajalik selgitada, kas notari poolt ametitoimingute tegemine on käsitatav avalike ülesannete täitmisena ja kas ka enne
  45. jaanuari
  46. a väidetavalt notari poolt tekitatud kahju hüvitamise nõude lahendamiseks on pädev halduskohus.
  47. Notar on notariaadiseaduse § 2 lg 1 kohaselt avalik-õigusliku ameti kandja. Kooskõlas HKMS § 3 lg 1 p-ga 1 kuulub avalik-õiguslike vaidluste lahendamine halduskohtu pädevusse ja sama paragrahvi lg 2 kohaselt puudub sellise vaidluse lahendamiseks teistsugune menetluskord. HKMS § 6 lg 3 p 2 kohaselt saab halduskohtus nõuda avalik-õiguslikus suhtes tekitatud kahju hüvitamist. Sama põhimõte tuleneb ka riigivastutuse seadusest. Riigivastutuse seaduse § 2 lg 1 kohaselt võib kahju hüvitamist nõuda ka avalikke ülesandeid avalik-õiguslikul alusel väljaspool alluvussuhet täitvalt isikult. Seega peab notari ametikohustuse täitmise või täitmata jätmise, samuti notari poolt ametiülesannete täitmisel tekitatud kahju hüvitamise küsimuse lahendama halduskohus. Samale seisukohale on Riigikohus asunud ka
  48. jaanuari
  49. a määruses tsiviilasjas nr 3-2-1-149-03 (RT III 2004, 4, 43).
  50. Kuigi enne riigivastutuse seaduse jõustumist
  51. jaanuaril
  52. a lahendas notariaaltoiminguga tekitatud kahju hüvitamise vaidlusi üldkohus, tuleb ka enne
  53. jaanuari
  54. a tekitatud kahju hüvitamise nõue, mis on esitatud pärast riigivastutuse seaduse jõustumist, läbi vaadata halduskohtus. Samale seisukohale asus erikogu ka eespool nimetatud määrustes nr 3-3-4-1-02 ja nr 3-3-4-2-
  56. Ka juhul, kui notari ametitoiminguga tekitatud kahju hüvitamise nõue esitatakse lisaks kindlustusandja vastu, tuleb asi läbi vaadata halduskohtul. M. Rask, P. Jerofejev, H. Jõks, I. Koolmeister, H. Salmann

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.