MÄÄRUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-1-1-36-05 Määruse kuupäev 19. aprill 2005. a Kohtukoosseis Eesistuja Eerik Kergandberg, liikmed Jüri Ilvest ja Hannes Kiris Kohtuasi H. J. süüdistusasi

st, mille § 7 lg-te 1 ja 2 kohaselt on kaitsja osalemise tasu kriminaalasja kohtueelses menetluses 360 krooni iga menetlustoimingu kohta, mis hõlmab muuhulgas vahistusmääruse läbivaatamise kohtuistungist osavõttu. Ringkonnakohtu kohtuniku arvates ei ole põhjendatud menetlustoimingu tasu suurendamine koefitsiendiga 4,0, sest vahistusmenetluses ei lahendata kriminaalasja sisuliselt. Ringkonnakohus pidas põhjendatuks lähtuda tasu suurendamisel esimese astme kuriteo menetlemiseks ettenähtud koefitsiendist 1,2, kuid ei pidanud võimalikuks suurendada seda tasu 50% võrra asja väidetavalt erilise töömahukuse tõttu. Kohus märkis, et kaitsja pole erilist töömahukust põhistanud ning vahistusmääruse läbivaatamine ei ole võrdsustatav puhtakujulise kohtumenetlusega.

1. J. Grossmann esitas ringkonnakohtu kohtuniku määruse peale ringkonnakohtule määruskaebuse, mille ringkonnakohus KrMS § 389 lg 3 alusel edastas Riigikohtule. Määruskaebuses taotleb J. Grossmann kohtumääruse tühistamist kaitsjatasu väljamõistmise osas ja talle kaitsjatasuna 1440 krooni väljamõistmist. Kaebuse esitaja arvamuse kohaselt asus ringkonnakohus põhjendatult seisukohale, et vahistusmääruse peale esitatud määruskaebuse läbivaatamine ei ole kriminaalasja sisuline arutamine, vaid osavõtt menetlustoimingust. Menetlustoimingul osalemise tasu arvutamisel tulnuks tema hinnangul aga tasumäärale kohaldada koefitsienti 4,0 seetõttu, et H. J. süüdistatakse esimese astme isikuvastases kuriteos, mille puhul Justiitsministri määruse kohaselt tuleb sellist koefitsienti kohaldada. RIIGIKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI SEISUKOHT I
2. Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 4 lg 3 p 1 kohaselt on riigi õigusabi üheks liigiks määratud kaitse kriminaalmenetluses. Määratud kaitse kriminaalmenetluses hõlmab kahtlemata kogu kriminaalmenetlust ja seega ka määruskaebemenetlust. Riigikohtu kriminaalkolleegium nendib aga, et Justiitsministri määruse koostamisel on tasumäärade küsimus määruskaebemenetluses jäetud lahendamata. Määruskaebemenetlus on kohtukaebemenetluse eriliik, mille raames ei toimu kriminaalasja sisulist lahendamist ja selle kohtukaebemenetluse esemeks on mingi kriminaalmenetluses tõusetunud suhteliselt lihtsam üksikküsimus. Seega ei ole põhjendatud määruskaebemenetluses õigusabi tasumäärade puhul kasutada analoogiat kohtueelseks menetluseks (menetlustoiminguteks), kohtumenetluseks ega ka apellatsiooni-, kassatsiooni- või teistmismenetluseks ettenähtud tasumääradega. Samuti puudub alus kohaldada määruskaebemenetluses kuriteo raskusastmest sõltuvaid koefitsiente. Kujunenud olukorras peab Riigikohtu kriminaalkolleegiumi vajalikuks lähtuda KrMS § 2 p-s 4 sätestatud pädevusest ning leiab, et määruskaebemenetluses õigusabi tasumäärade kindlaksmääramisel tuleb

§-st 17, mis näeb ette tasu muude riigi õigusabi liikide puhul ja mille kohaselt on riigi õigusabi tasumääraks 125 krooni poole tunni eest. Sellest tasumäärast lähtuvalt tuleb hüvitada nii määruskaebuse koostamisele kui ka määruskaebuse lahendamisele kulutatud aeg. Menetlustoiming ise - näiteks vahistamismenetlus, mille tulemina koostatud kohtumäärust määruskaebe korras vaidlustatakse - ei ole määruskaebemenetlusega hõlmatud. Seetõttu tuleb kohtueelse menetluse ajal asetleidvas vahistusmenetluses osalemise eest määratud kaitsjale riigi õigusabi tasumäärade kindlaksmääramisel

§-st 7, arvestades seejuures sama määruse §-s 2 sätestatud koefitsiente. 8. Käesolevas asjas oli H. J. kaitsjaks määratud vandeadvokaat E. Palumets, kes osales Järva maakohtu istungil H. J. vahistamise küsimuse otsustamisel ning kes ka esitas vahistamismääruse peale määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule. Vandeadvokaat J. Grossmann osales üksnes määruskaebuse läbivaatamisel ringkonnakohtu istungil. Seetõttu, tulenevalt käesoleva kohtumääruse p-s 7 märgitust, oleks tulnud J. Grossmannile kaitsjatasu väljamõistmisel

§-st

2. Vandeadvokaat J. Grossmanni poolt esitatud kaitsjatasu määramise taotlusest lähtuvalt kulus määruskaebuse läbivaatamisele ringkonnakohtus pool tundi. Sellest tulenevalt tulnuks talle maksta 125 krooni riigi õigusabi tasu, mitte aga 432 krooni, nagu seda tegi ringkonnakohus. Kuid arvestades seda, et käesolevas asjas esitas määruskaebuse ringkonnakohtu otsusele J. Grossmann ise, jätab Riigikohtu kriminaalkolleegium, lähtudes põhimõttest, mille kohaselt kaebuse esitamine ei peaks halvendama kaebuse esitaja olukorda, ringkonnakohtu poolt talle määruskaebuse läbivaatamisel osalemise eest väljamõistetud summa - 432 krooni muutmata. II
3. Tallinna Ringkonnakohtu kohtuniku
4. märtsi
5. a määrusega, millega määrati vandeadvokaat J. Grossmannile riigieelarvest kaitsjatasuna 432 krooni, mõisteti sama suur summa riigi tuludesse välja süüdistatavalt Heldur J.lt talle osutatud õigusabi eest. KrMS § 187 lg-s 2 on tõepoolest sätestatud, et juhul, mil määruskaebust ei rahuldata, jäävad menetluskulud selle isiku kanda, kellel need on tekkinud. Vahistusmääruse vaidlustamisel kaitsja poolt tekib menetluskulu kahtlemata vahistatud isikul ja seetõttu - tulenevalt vaid KrMS § 187 lg 2 tekstist - tuleks ka vahistusmääruse peale esitatud määruskaebuse rahuldamata jätmisel jätta menetluskulu vahistatud kahtlustatava või süüdistatava kanda.
6. Kuid KrMS
7. peatüki süstemaatiline tõlgendamine tingib Riigikohtu kriminaalkolleegiumi arvates teistsuguse arusaama KrMS § 187 lg 2 sisust. Nimelt nähtub KrMS § 180 lg-st 1, § 181 lg-test 1 ja 2 ning §st 183 üheselt seadusandja selline tahe, et isik peab lõppkokkuvõttes hüvitama tema suhtes toimunud kriminaalmenetluse kulud üksnes tema süüdimõistmise korral ja kriminaalmenetluse lõpetamisel arvestades KrMS §-s 183 sätestatut. Õigeksmõistetul aga lasub lõppkokkuvõttes kohustus hüvitada vaid need menetluskulud, mis ta on põhjustanud oma kohustuse süülise täitmata jätmisega või eneserõõnaga.
8. Vahistamismääruse peale esitatud määruskaebuse lahendamisel ei otsustata isiku süüküsimust. Seetõttu ei ole süütuse presumptsioonist lähtuvalt mingit sisulist alust isikut, kelle vahistamise määruse peale esitatud määruskaebus jäetakse rahuldamata, käsitada kuriteo toimepanemises süüdimõistetuna, kellelt tuleks välja mõista menetluskulud. Juhul, mil kahtlustatav või süüdistatav, kelle määruskaebus vahistamismääruse peale jäetakse rahuldamata, mõistetakse hiljem õigeks või kelle suhtes kriminaalmenetlus lõpetatakse, peab menetluskulud vastavalt KrMS §-dele 181 ja 183 kandma riik. Vastavalt riigi poolt isikule alusetu vabaduse võtmisega tekitatud kahju hüvitamise seaduse (RT I 2004, 46, 329) § 1 lg 1 p-le 1 osutub sellisel juhul ka isiku vahistamine tagantjärele alusetuks ja tal tekib õigus nõuda selle eest hüvitust. Mõistetavalt tuleks sellisele isikule välja mõista ka temalt eelnevalt KrMS § 187 lg 2 alusel väljamõistetud menetluskulu. Sellise riiki koormava topeltarvestuse vältimiseks tulebki Riigikohtu kriminaalkolleegiumi arvates KrMS § 180 lg-s 1, §-s 181, §-s 183 ja §-s 187 lg 2 sätestatu süstemaatilise tõlgendamise pinnalt asuda seisukohale, et vahistamismääruse peale esitatud määruskaebuse rahuldamata jätmisel ei mõisteta vahistatult määruskaebemenetluses tekkinud menetluskulusid välja mitte koheselt vaid alles siis, kui tema suhtes tehakse samas asjas süüdimõistev kohtuotsus või kui kriminaalmenetlus lõpetatakse alusel, mille korral jäävad menetluskulud kahtlustatava või süüdistatava kanda. Seega tuleb määruskaebust lahendaval kohtul vahistatu määratud kaitsjale makstud riigi õigusabi tasu arvata kohtukulude hulka. Kohtukulude hüvitamiseks kohustatud isik määratakse aga kindlaks kriminaalasjas kohtuotsuse tegemisel või kriminaalmenetluse lõpetamisel.
9. Kooskõlas eelmärgituga ning juhindudes KrMS § 2 p-st 4, 388 lg-st 4, ja § 361 p-st 7 tühistab Riigikohtu kriminaalkolleegium Tallinna Ringkonnakohtu kohtuniku
10. märtsi
11. a määruse osas, millega mõisteti süüdistatavalt Heldur J.lt riigi tuludesse välja talle osutatud õigusabi eest 432 (nelisada kolmkümmend kaks ) krooni ja arvab talle osutatud õigusabi eest 125 krooni kohtukulude hulka, mille väljamõistmise küsimus H. J-lt tuleb lahendada kohtuotsuse tegemisel või kriminaalmenetluse lõpetamisel. Eerik Kergandberg, Jüri Ilvest, Hannes Kiris