3-3-1-14-05

Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatamine RESOLUTSIOON KOHTUMÄÄRUS 3-3-1-14-05

1. aprill 2005 Eesistuja Tõnu Anton, liikmed Indrek Koolmeister ja Jüri Põld Meelis Goldbergi kaebus Eesti Riikliku Autoregistrikeskuse Jõhvi büroo
2. juuni
3. a juhtimisõiguse peatamise otsuse nr 5143 tühistamiseks Tartu Ringkonnakohtu
4. detsembri
5. a otsus haldusasjas nr 2-3-244/2004 Meelis Goldbergi kassatsioonkaebus Kirjalik menetlus Peatada Meelis Goldbergi kassatsioonkaebuse menetlemine kuni Riigikohtu üldkogu otsuse jõustumiseni haldusasjas nr 3-3-1-1-
6. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
7. Eesti Riikliku Autoregistrikeskuse (ARK) Jõhvi büroo
8. juuni
9. a juhtimisõiguse peatamise otsusega nr 5143 peatati Liiklusseaduse (LS) § 413 lg 4 alusel kuueks kuuks Meelis Goldbergi mootorsõiduki juhtimisõigus.
10. M. Goldberg esitas kaebuse Jõhvi Halduskohtule, milles taotles ARK Jõhvi büroo eelnimetatud otsuse tühistamist ja juhiloa tagastamist kaebuse lahendamise ajaks. Kaebuse esitaja oli seisukohal, et juhtimisõiguse peatamine LS §-s 413 sätestatud korras on tõlgendatav karistusena, kuid Karistusseadustik ei näe ette väärteo eest lisakaristuse - juhtimisõiguse peatamise - võimalust ja et ka haldussanktsioonide kohaldamise tuleb arvestada ne bis id idem reeglit.
11. Jõhvi Halduskohus rahuldas
12. juuli
13. a määrusega asjas nr 3-150/2004 M. Goldbergi kaebuses sisalduva taotluse peatada juhtimisõiguse peatamise otsus kuni kohtulahendi jõustumiseni ja rahuldas
14. juuli
15. a otsusega samas asjas ka kaebuse, tühistades vaidlustatud juhtimisõiguse peatamise otsuse lisaks kaebuses toodud motiividele ka põhjusel, et ARK Jõhvi büroo otsuse nr 5143 tegemise ajal oli M. Goldbergil ainult kaks kehtivat Liiklusseaduse nõuete rikkumist, mis said olla juhtimisõiguse peatamise aluseks.
16. ARK esitas apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule, taotledes esimese astme kohtu otsuse tühistamist. Kaebuse kohaselt jäi Jõhvi Halduskohtu otsusest selgusetuks, millistele tõenditele tuginedes leidis kohus, et M. Goldbergi on halduskorras rohkem kui ühe korra karistatud. M. Goldbergile on määratud väärteomenetluses karistus, kuid tema suhtes ei ole kohaldatud ühtki halduskaristust, vaid ainult seadusest tulenevat haldussundi.
17. Tartu Ringkonnakohus rahuldas
18. detsembri
19. a otsusega apellatsioonkaebuse, tühistas Jõhvi Halduskohtu kaevatud otsuse ja tegi uue otsuse, millega jättis M. Goldbergi kaebuse rahuldamata. Ringkonnakohus leidis, et juhtimisõiguse peatamine LS § 413 lg-te 1, 4 ja 8 alusel kujutab endast riiklikku sunnivahendit, mille kohaldamisel tuleb arvestada Põhiseaduse § 23 lg-s 3 sätestatuga, mille kohaselt on küll keelatud asja teistkordne menetlemine ja karistamine iseseisvas menetluses, kuid mitte põhi- ja lisakaristuse kohaldamine. Juhtimisõiguse peatamine LS § 413 lg 4 alusel ei ole käsitatav isiku teistkordse karistamisena, kuna peatamisel ei tuvastata iseseisvalt rikkumiste asjaolusid, vaid peatamise aluseks on jõustunud väärteomenetluse otsus. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RIIGIKOHTUS
20. M. Goldberg palub kassatsioonkaebuses Tartu Ringkonnakohtu otsus tühistada, leides, et 1) LS § 413 lg 4 ei anna otsuse tegijale kaalutlusõigust ei valiku- ega otsustusdiskretsiooniks. Väärteoasjas lõpeb menetlus karistusotsuse või menetluse lõpetamise määruse jõustumisega. Juhtimisõiguse peatamise menetlus algab pärast väärteoasjas tehtud otsuse jõustumist. Asjaolu, et väärteomenetlus ja juhtimisõiguse peatamise menetlus on seotud ja teineteisele järgnevad, ei anna alust lugeda neid üheks menetluseks; 2) liikluskorda rikkunud isikul ei ole võimalik esitada väiteid juhtimisõiguse peatamise või selle kestuse vastu, kuna Liiklusseadus ei näe ette asja menetleva haldusorgani kohustust tagada menetluses isikule õigust olla ära kuulatud; 3) juhtimisõiguse peatamise praegu kehtiv regulatsioon on Põhiseadusega abstraktselt vastuolus selle karistuse proportsionaalsuse ja võrdsuspõhiõiguse osas ning nõuetekohase menetluse puudumise tõttu. RIIGIKOHTU HALDUSKOLLEEGIUMI SEISUKOHT
21. Riigikohtu halduskolleegium andis
22. märtsil 2005 haldusasja nr 3-3-1-1-05 läbivaatamise Riigikohtu üldkogule. Nimetatud haldusasja läbivaatamisel tekkis Riigikohtu halduskolleegiumil kahtlus, kas Liiklusseaduses §-s 413 sätestatud karistus - juhtimisõiguse peatamine - koostoimes kaalutlusõiguse puudumisega võimaldab tagada selle karistuse ja karistuste kogumi (põhikaristuseks oleva rahatrahvi ning olemusliku lisakaristusena toimiva juhtimisõiguse peatamise) proportsionaalsuse. Kolleegium leidis, et tuleb anda hinnang, kas Liiklusseaduses sätestatud korras juhtimisõiguse peatamisel on tagatud mõlema karistuse proportsionaalsuse kaalumine nii eraldi kui nende kogumis. Nimetatud haldusasjas asus kolleegium ka seisukohale, et juhtimisõiguse peatamise menetluse regulatsioon ei vasta Haldusmenetluse seaduses sätestatud haldusmenetluse põhinõuetele ning puudub kooskõla isiku põhiõigusega - õigusega heale haldusele, mille üheks olulisemaks koostisosaks on õigus olla ära kuulatud. Asjas jäi ka selgusetuks, millistel kaalutlustel on isiku menetlusõigusi piiratud. Halduskolleegium leidis, et asi nr 3-3-1-1-05 tuleb HKMS § 70 lg 11 alusel anda läbivaatamiseks Riigikohtu üldkogule.
23. HKMS § 22 lg 2 p 4 kohaselt peatab halduskohus menetluse Riigikohtu menetluses oleva põhiseaduslikkuse järelevalve asja lahendamise ajaks kuni asjas tehtud otsuse jõustumiseni, kui see võib mõjutada haldusasjas kohaldamisele kuuluva õigustloova akti kehtivust. Käesolevas haldusasjas on sarnaselt Riigikohtu üldkogule läbivaatamiseks antud haldusasjaga nr 3-31-1-05 vaidlus Liiklusseaduse § 413 kohaldamise üle samadel motiividel.
24. Eeltoodu tõttu peatab halduskolleegium käesolevas asjas menetluse kuni kohtuotsuse jõustumiseni haldusasjas nr 3-3-1-1-
25. Tõnu Anton, Indrek Koolmeister, Jüri Põld