3-1-1-30-05

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-1-1-30-05 Otsuse kuupäev

1. aprill
2. a Kohtukoosseis Eesistuja Hannes Kiris, liikmed Lea Kivi ja Peeter Vaher Kohtuasi V. L. väärteoasi liiklusseaduse § 7419 järgi Vaidlustatud kohtulahend Narva Linnakohtu
3. detsembri
4. a kohtuotsus väärteoasjas nr 4-297/03 Kaebuse esitaja ja kaebuse liik V. L. kaitsja vandeadvokaat Mihhail Korlenko kassatsioon Asja läbivaatamise kuupäev
5. märts
6. a Istungil osalenud isikud Kohtuvälise menetleja ametnik J. T. RESOLUTSIOON
7. Tühistada Narva Linnakohtu
8. detsembri
9. a kohtuotsus V. L. väärteoasjas ja saata väärteoasi uueks arutamiseks Narva Linnakohtule.
10. Kassatsioon rahuldada osaliselt. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
11. V. L.-d karistati kohtuvälise menetleja
12. detsembri
13. a otsusega 250 trahviühiku ehk 15 000 krooni suuruse trahviga selle eest, et olles joobeseisundis, juhtis ta
14. novembril
15. a sõiduautot.
16. V. L. esitas kohtuvälise menetleja otsuse peale Narva Linnakohtule kaebuse, milles taotles otsuse tühistamist ja menetluse lõpetamist tema tegevuses väärteokoosseisu puudumise tõttu. Menetlusalune isik leidis, et ta on politsei omavoli ohver, kelle politsei jättis ilma nii kaitsjast kui tõlgist, et joobeseisundi tuvastamine toimus kehtivat korda rikkudes, ning väitis, et tegelikult ei olnud ta joobeseisundis. Samuti väitis menetlusalune isik, et karistuse määramisel ei võtnud kohtuväline menetleja arvesse tema varalist seisundit, kehtivate karistuste puudumist ega asjaolu, et tema ülalpidamisel on töötu abikaasa ja alaealine laps ning seetõttu on talle määratud rahatrahv põhjendamatult range.
17. Narva Linnakohtu
18. detsembri
19. a kohtuotsusega jäeti kohtuvälise menetleja otsus muutmata ja V. L. kaebus rahuldamata. Kohus asus seisukohale, et V. L. alkoholijoove tuvastati nõuetekohaselt menetlusaluse isiku õigusi järgides. Kohtuvälise menetleja esindaja väitel võttis V. L. õigeks alkoholi tarbimise ega vaielnud vastu alkoholijoovet kinnitava mõõteriista näidule. V. L. väiteid süü puudumise kohta pidas kohus ebausaldusväärseteks ning väited karistuse ülemäärase ranguse kohta jättis tähelepanuta. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RIIGIKOHTUS
20. Narva Linnakohtu otsuse peale esitatud kassatsioonkaebuses taotleb menetlusaluse isiku kaitsja linnakohtu otsuse tühistamist ja asjas menetluse lõpetamist järgmistel põhjustel. Kohus rikkus oluliselt väärteomenetlusõigust VTMS § 150 lg 1 p-de 1 ja 8 mõistes. V. L. teos ei ole väärteo tunnuseid, tema süü ei ole leidnud kohtus tõendamist ja kohtuotsuse lõpposa järeldused ei vasta tuvastatud tõendamiseseme asjaoludele. Alkoholijoobe tuvastamisel kasutas kohtuväline menetleja taatlemata mõõteriista, menetlejal endal ei olnud nõuetekohast sertifikaati mõõtmise läbiviimiseks. Joobeseisundi tuvastamine toimus selleks ettenähtud korra rikkumistega. V. L. jäi kaitsjata põhjusel, et kohtuväline menetleja ei võimaldanud tal kaitsjaga ühendust võtta, seetõttu ei saanud ta õigeaegselt vaidlustada alkoholijoobe tuvastamisega seotud toiminguid. Samuti leitakse kassatsioonis, et linnakohus on rikkunud VTMS § 133 p 7 sätteid, jättes välja selgitamata, kas karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega. Kuigi kohtuistungil selgitati välja V. L. raske materiaalne olukord - ta on töötu, kelle ülalpidamisel on kolmeliikmeline alaealise lapsega pere - jättis kohus need asjaolud põhjendamatult arvesse võtmata.
21. Kohtuvälise menetleja esindaja palus Riigikohtu istungil jätta linnakohtu kohtuotsuse muutmata ja kassatsiooni, kui põhjendamatu, rahuldamata. RIIGIKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI SEISUKOHT
22. Linnakohtu otsuses on märgitud, et VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab linnakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Vaatamata sellele ei nähtu kohtuotsusest ega ka kohtuistungi protokollist, et kohus neid nõudeid oleks täitnud. Vastupidi - nimetatud menetlusdokumentide alusel saab teha järelduse, et kohus on jõudnud veendumusele tõendamiseseme asjaolude esinemises üksnes tunnistaja Sergei Issajevi ütluste alusel. Muid tõendeid kohus uurinud ega hinnanud ei ole, ega ka põhistanud, miks jätab ta osa tõendeid hindamata. Seetõttu ei saanud linnakohus võtta seisukohta ka muude, kohtuvälise menetleja poolt kogutud tõendite lubatavuse ja usaldusväärsuse, samuti ka menetlusaluse isiku ütluste usaldusväärsuse osas.
23. VTMS §-s 133 sisaldub loetelu küsimustest, mis tuleb lahendada kohtuotsuse tegemisel kaebemenetluses maa- ja linnakohtus. Arutades VTMS § 123 lg-st 2 tulenevalt väärteoasja täies ulatuses tuli linnakohtul kohtuvälise menetleja karistamisotsuse jõussejätmiseks tõendamist leidnud asjaoludele tuginevalt argumenteerida, et tegu, milles menetlusalust isikut süüdistatakse, on aset leidnud, et selle teo pani toime menetlusalune isik, et see tegu on väärtegu ja õigesti kvalifitseeritud. Samuti tuli kohtul välja selgitada, kas väärteo menetlemisel kohtuvälise menetleja poolt on järgitud väärteomenetlusõigust, kas karistus määrati pädeva kohtuvälise menetleja poolt ning kas karistuse määramine menetlusalusele isikule on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega. Kõnealuses asjas ei ole kohus lahendanud mitte ühtegi nimetatud küsimustest.
24. Tulenevalt käesoleva otsuse punktidest 6 ja 7 on linnakohus eiranud VTMS § 123 lg 2 ja § 133 nõudeid ning see on kaasa toonud põhjendamatu kohtuotsuse. Nende nõuete rikkumist, kui see toob kaasa ebaseadusliku või põhjendamatu kohtuotsuse, loeb Riigikohtu kriminaalkolleegium väärteomenetlusõiguse oluliseks rikkumiseks VTMS § 150 lg 2 mõttes, mis toob kaasa kohtuotsuse kassatsiooni korras tühistamise (vt ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi lahendid väärteoasjades nr 3-1-1-19-04, RT III 2004, 11, 134 ja nr 31-1-49-04, RT III 2004, 17, 207).
25. Eeltoodu alusel ja juhindudes VTMS § 174 p-st 7 ja § 175 p-st 2 tühistab Riigikohtu kriminaalkolleegium linnakohtu otsuse ja saadab väärteoasja uueks arutamiseks Narva Linnakohtule. Hannes Kiris, Lea Kivi, Peeter Vaher