← Eesti

3-1-1-27-05

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-1-1-27-05 Otsuse kuupäev

  1. aprill
  2. a Kohtukoosseis Eesistuja Hannes Kiris, liikmed Lea Kivi ja Peeter Vaher Kohtuasi N. K. väärteoasi korruptsioonivastase seaduse § 263 alusel Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Linnakohtu
  3. novembri
  4. a otsus väärteoasjas nr 4-1602/04 Kaebuse esitaja ja kaebuse liik N. K. kaitsja vandeadvokaat Helina Luksepa kassatsioon Asja läbivaatamise kuupäev
  5. märts
  6. a Istungil osalenud isikud Menetlusaluse isiku kaitsja vandeadvokaat Helina Luksepp ning kohtuvälise menetleja esindajad M. A. ja R. T. Resolutsioon
  7. Tühistada Tallinna Linnakohtu
  8. novembri
  9. a otsus N. K. väärteoasjas ja lõpetada väärteomenetlus VTMS § 29 lg 1 p 5 alusel.
  10. Hüvitada N. K.-le riigieelarve vahenditest kaitsjale makstud tasu 9912 krooni. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  11. Kaitsepolitseiameti vanemassistent U. U. koostas
  12. juulil
  13. a N. K.-le väärteoprotokolli selle kohta, et tema, olles ametiisikuks korruptsioonivastase seaduse (edaspidi: KVS) § 4 lg 1 mõistes, osales
  14. oktoobrist kuni
  15. novembrini
  16. a töörühma töös, mis tegi otsuse raha eraldamise kohta MTÜ-le F., mille juhatuse liige N. K. oli. Ta ei taandanud ennast MTÜ-d F. puudutava otsuse tegemisest. Sellega pani N. K. toime KVS §-s 263 sätestatud väärteo. Kohtuvälise menetleja
  17. augusti
  18. a otsusega karistati N. K.d KVS § 263 alusel rahatrahviga 90 trahviühiku ulatuses, s.o. summas 5400 krooni. Väärteoprotokolli kohaselt oli N. K. alates
  19. maist
  20. a AIDS-i Ennetuskeskuse kui Tervisekaitseinspektsiooni osakonna juhataja ametikohal. Tema ametiülesannete hulka kuulus osakonna töö korraldamine, osakonna pädevusse kuuluvate ülesannete täitmiseks vajalike vahendite taotlemine ja osakonna ametnike üle teenistusliku järelvalve teostamine. Seega oli ta ametiisikuks KVS § 4 lg 1 mõistes. Sotsiaalministri
  21. oktoobri
  22. a käskkirjaga määrati N. K. töörühma liikmeks, mille ülesandeks oli töötada välja riigi lisaeelarvest HIV/AIDS-i ennetuseks eraldatud rahaliste vahendite kasutamise tegevuskava. N. K. osales töörühma töös nii vahetult kui ka elektroonilise kirjavahetuse teel, esitades oma ettepanekuid rahaliste vahendite kasutamise kohta. Sotsiaalministri
  23. novembri
  24. a käskkirjaga kinnitati töörühma poolt välja töötatud HIV/AIDS-i ennetuseks ettenähtud rahaliste vahendite kasutamise tegevuskava. Muuhulgas eraldati selle tegevuskava kohaselt MTÜ-le F. 238 500 krooni. Äriregistri andmetel oli N. K. alates
  25. maist
  26. a kuni
  27. oktoobrini
  28. a MTÜ F. juhatuse liige. Vastavalt KVS § 24 lg-le 1, lg 2 p-le 6, § 25 lg 1 p-le 6 ja lg-le 2 on ametiisik, kelle ülesanne on osaleda ühisotsuse tegemises, mis puudutab mittetulundusühingut, mille juhatuse liige ta ise on, kohustatud sellest viivitamata teatama asjaomasele organile ja oma vahetule ülemusele või teenistusse võtmise või ametisse nimetamise õigusega isikule või organile ning loobuma otsuse tegemisest.
  29. N. K. kaitsja vandeadvokaat H. Luksepp esitas väärteoprotokolli peale vastulause, milles palus menetluse lõpetada väärteo tunnuste puudumise tõttu. Vastulauses märgiti, et N. K. ei teinud ühtki tehingut iseendaga või enda nimel, ei volitanud selleks oma alluvaid ega astunud riigi nimel tehingusse MTÜ-ga F. Seetõttu oli kaitsja hinnangul väär viidata väärteo sisustamisel KVS § 24 lg-le 1 ning lg 2 p-le
  30. Kaitsja leidis, et haiguslehel viibimise tõttu ei saanud N. K. talle süüksarvatud otsuse tegemisest osa võtta. Kuna
  31. detsembril
  32. a arvati ta MTÜ F. liikmete hulgast välja, siis ei saanud see otsus tema huve mõjutada. Seetõttu asus kaitsja seisukohale, et ka KVS § 25 lg 1 p 6 ei ole asjakohane kirjeldamaks N. K. tegevust. Kaitsja juhtis tähelepanu ka asjaolule, et väärteoprotokollist ei nähtu N. K. poolne tulu saamine ühestki väärteoprotokollis kirjeldatud teost.
  33. Kohtuväline menetleja ei nõustunud vastulausega, märkides, et kuna käesoleva otsuse aluseks ei ole KVS § 24 sätted, siis ei anta hinnangut kaitsja seisukohtadele KVS §-s 24 toodud keelatud tehingute kohta. Väärteomaterjalidest tulenevalt osales N. K. vaatamata haiguslehel viibimisele talle süüksarvatud otsuste tegemise protsessis. N. K. ei täitnud KVS § 25 lg-st 2 tulenevat kohustust teavitada enda huvide konfliktsituatsioonist ning ei taandanud ennast otsuse tegemise protsessist. Vastulauses märgitu, et Sotsiaalminister oli teadlik N. K. töötamisest AIDS-i Ennetuskeskuse juhatajana, ei oma asjas mingit tähtsust. Väite osas, et väärteoprotokollist ei nähtu N. K. poolt tulu saamist protokollis kirjeldatud tegevuse tulemusena, märkis kohtuväline menetleja, et väärteokoosseisu kirjeldamisel protokollis ei ole seda tunnust käsitletud, sest KVS § 21 lg-s 1 käsitatakse toimingupiiranguna keeldu teha toiminguid, mis korruptiivse tulu saamist võimaldavad. Huvide konflikt iseenesest võimaldab saada korruptiivset tulu. Järeldus, et vajalik on ka reaalne tulu saamine, on ekslik.
  34. N. K. ja tema kaitsja esitasid kohtuvälise menetleja otsuse peale Tallinna Linnakohtule kaebuse, milles palusid VTMS § 132 p 3 alusel kohtuvälise menetleja otsuse tühistada ja VTMS § 29 lg 1 p-le 1 tuginevalt väärteomenetluse lõpetada. Kaebuse põhjenduste kohaselt ei saanud N. K. haiguse tõttu osa võtta ei MTÜ F. juhtimisest ega osaleda talle süüksarvatud raha eraldamise protsessis. N. K. üksnes tutvus talle elektronposti teel tutvumiseks edastatud eelarverahade jaotamise kavaga ja tegi selle suhtes kriitilisi märkusi, mida ei võetud arvesse. Tehtud otsuse mõju MTÜ F. või N. K. majandushuvidele pole kohtuvälise menetleja otsuses üldse analüüsitud. Seega ei olnud kaitsja arvates KVS § 25 lg 1 p 6 asjakohane säte kirjeldamaks N. K. tegevust. Kaitsja hinnangul loobus N. K. reaalselt talle süüksarvatud otsuse tegemisest ning Sotsiaalminister oli teadlik tema kuulumisest nende organisatsioonide juhtide hulka, kellele raha eraldati. Kaitsja märkis, et KVS §-s 25 loetletud mistahes toimingu ebaseaduslikuks lugemine eeldab tulu saamist või tulu saamise võimaluse loomist, mida käesoleval juhul aga pole proovitud tuvastada.
  35. Tallinna Linnakohtu
  36. novembri
  37. a otsusega jäeti N. K. ja tema kaitsja kaebus rahuldamata ning kohtuvälise menetleja otsus muutmata. Linnakohus leidis, et N. K.-le süüksarvatud tegu oli ajas kulgev protsess, mis algas Sotsiaalministri poolt töörühma moodustamisega ja lõppes
  38. novembril
  39. a Sotsiaalministri käskkirja nr 252 vastuvõtmisega. N. K. osales töörühma liikmena ja Tervisekaitseinspektsiooni AIDS-i Ennetuskeskuse juhatajana otsuse tegemisel lisaeelarvest saadava raha kasutamise tegevuskava ja finantseerimise kohta. See osalemine seisnes endapoolse arvamuse esitamises. Asjaolul, kas selle arvamusega arvestati või mitte, ei ole mingit tähendust, kuna tegemist on formaalse väärteokoosseisuga. Väärteokoosseisu täitmiseks piisab huvide konfliktis oleva isiku osalemisest sellise otsuse langetamises, mis oluliselt mõjutab tema enda või juriidilise isiku majanduslikke huve, milles ta ise on osanik või juhtkonna liige. MTÜ-le F. eraldati töörühma koostatud jaotuse alusel 238 500 krooni, mis mõjutas otseselt mittetulundusühingu majandushuve. Olulise kahju mõiste määratletakse KarSRS § 8 p-s 1, mille kohaselt on olulise kahjuga tegemist, kui see ületab kehtiva palga alammäära ühes kuus kümnekordselt. Kuna
  40. jaanuarist
  41. a on kehtiv kuupalga alammäär 2480 krooni, siis saab kahju olulist ulatust käsitleda alates 24 800 krooni suurusest summast. Teise olulise majandushuvide mõjuna hindas linnakohus 238 500 krooni suhet MTÜ F. aastasesse tulusse. Lisaeelarvest eraldatud summa moodustas 17 % mittetulundusühingu aasta tulust ehk rohkem kui kahe kuu keskmise tulu, mistõttu on tegemist olulises ulatuses majandushuviga. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RIIGIKOHTUS
  42. Tallinna Linnakohtu
  43. novembri
  44. a otsuse peale esitas N. K. kaitsja vandeadvokaat H. Luksepp kassatsiooni, milles palub linnakohtu otsus tühistada, väärteoasja menetlus väärteo tunnuste puudumisel lõpetada ning hüvitada N. K.-le advokaadi osalemise eest makstud tasu. Kaitsja leiab, et kohtuväline menetleja ja linnakohus on ekslikult käsitlenud KVS § 25 lg-s 1 sätestatud huvide konflikti formaalselt. Viidates Riigikohtu kriminaalkolleegiumi kriminaalasjas nr 3-1-1-116-00 tehtud otsuses sisalduvale seisukohale märgib kaebaja, et huvide konflikti hindamisel tuleb arvesse võtta sisulisi kriteeriume. N. K. ei tegutsenud huvide konfliktis. Kuna N. K. arvati MTÜ F. juhatuse
  45. detsembri
  46. a otsusega juhatuse liikmete hulgast välja, siis ei olnud täidetud ka KVS § 25 lg-st 1 tulenev tingimus, et huvide konfliktis tehtud teoga oleks oluliselt mõjutatud selle juriidilise isiku majandushuve, mille juhtorgani liikmeks N. K. oli. Kassaator märgib, et väärteotoimiku materjalidest ei nähtu N. K. mingisugust osalemist MTÜ F. tegevuses ega sellest ühingust kasu saamist. N. K. pole reaalselt osalenud MTÜ F. tegevuse juhtimisel ega isegi mitte ühingu tegevust heaks kiitnud. Ta seisis töörühma valitud rahajagamise põhimõtetele vastu, kuid tema sellekohaseid seisukohti ei arvestatud. Kaitsja arvates ei saanuks N. K. end töörühma liikmete hulgast taandada, sest see tähendanuks tema loobumist oma teenistuskohustuste täitmisest. N. K.-d töörühma liikmeks määrates teadis sotsiaalminister, et raha jagatakse ka N. K.ga seotud organisatsioonidele. Kaitsja peab oluliseks märkida veel sedagi, et töörühma tööd ei ole võimalik üheselt kindlaks määrata, sest sellest puudub tõsikindel ülevaade.
  47. Kohtuvälise menetleja esindaja R. T. kassatsioonivastuses taotletakse linnakohtu otsuse muutmata jätmist ja kassatsiooni rahuldamata jätmist. Vastuses leitakse, et huvide konflikti olemasoluks KVS § 25 lg 1 mõttes piisab formaalsest osalemisest otsuse tegemisel, mis oluliselt mõjutab selle mittetulundusühingu majandushuve, mille juhatuse liige ametiisik on. Käesolevas väärteoasjas on tõendatud, et N. K., olles MTÜ F. juhatuse liige, osales niisuguse otsuse tegemisel. Kohtuvälise menetleja esindaja märkis, et MTÜ-le F. 238 500 krooni eraldamine mõjutas kahtlemata oluliselt selle ühingu majandushuve, sest ületas mittetulundusühingu kahe kuu keskmise tulu ning ka KarSRS § 8 p-s 1 määratletud olulise kahju piiri. Kassatsioonivastuses märgitakse veel, et N. K. avaldus MTÜ F. juhatuse liikmest tagasiastumiseks on tehtud ligi kaks kuud peale raha eraldamise otsuse tegemist ja on seetõttu asjassepuutumatu. Komisjoni kindla töökorra ja protokollide puudumine ei tee komisjoni otsust iseenesest olematuks. Kuigi N. K. oli komisjoni tööperioodil haiguslehel, andis ta siiski oma arvamuse raha jaotamise kohta.
  48. Riigikohtu istungil taotles kaitsja kassatsiooni rahuldamist. Ta leidis, et KVS §-s 263 sätestatud rikkumise toimepanemiseks on vajalik isiku aktiivne tegevus otsuse tegemisel, millega luuakse reaalne huvide konflikt. Samuti leidis kaitsja, et kui pole tekkinud reaalselt huvide konflikti, siis on ainetu ka sellest teatamise kohustus. Kohtuvälise menetleja esindajad jäid kassatsioonivastuses esitatud seisukohtade juurde ning taotlesid linnakohtu otsuse muutmata jätmist. RIIGIKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI SEISUKOHT
  49. Riigikohtu kriminaalkolleegium tuvastas väärteoasja läbivaatamisel väärteomenetlusõiguse olulise rikkumise linnakohtu poolt ja väljub seetõttu kassatsiooni piiridest. N. K.-le süüksarvatud tegevus hõlmab ajavahemikku
  50. oktoobrist kuni
  51. novembrini
  52. a Vastavalt KarS § 81 lg-le 3 aegub väärtegu siis kui selle toimepanemisest kuni selle kohta otsuse jõustumiseni on möödunud kaks aastat. Vaatamata sellele, arutas Tallinna Linnakohus väärteoasja
  53. novembril
  54. a, s.o enam kui kaks aastat pärast teo toimepanemist. VTMS § 29, milles sätestatakse väärteomenetlust välistavad asjaolud, kohustab menetluse lõpetama, kui väärteo aegumistähtaeg on möödunud (lg 1 p 5). Väärteo aegumine peatub küll ajaks, mil väärteo toimepannud isik ennast kohtuvälise menetleja või kohtu eest varjab, samuti sama teo kohta kriminaalmenetluse algatamisel, kuid käesolevas väärteoasjas puuduvad sellised väärteo aegumise peatumise alused. Seega oli linnakohtul
  55. novembril
  56. a N. K. väärteoasjas kohtuotsust tehes VTMS § 29 lg 1 p-st 5 tulenevalt ainsaks seaduslikuks võimaluseks lõpetada väärteomenetlus aegumise tõttu. Linnakohtu poolt otsuse tegemisega, millega jäeti kohtuvälise menetleja karistamisotsus muutmata, rikuti oluliselt väärteomenetluse õigust VTMS § 150 lg 1 p 1 mõttes, mis toob vältimatult kaasa VTMS § 175 p 2 alusel linnakohtu otsuse tühistamise.
  57. Kuna aegumise tõttu on menetlus selles asjas välistatud, siis Riigikohus ei analüüsi kassatsiooni väiteid ja lõpetab VTMS § 29 lg 1 p-le 5 ja § 174 p-le 4 tuginedes N. K. väärteoasjas menetluse.
  58. Kassatsioonis taotles kaitsja VTMS § 23 alusel menetlusaluse isiku poolt valitud kaitsjale makstud tasu 9912 krooni hüvitamist. Kriminaalkolleegium rahuldab selle taotluse. Tulenevalt VTMS §-st 23 hüvitatakse kaitsjale makstud tasu riigi- või kohaliku eelarve vahenditest. Kõnealuses väärteoasjas oli kohtuväliseks menetlejaks Kaitsepolitseiamet, mistõttu kaitsjale makstud tasu tuleb hüvitada riigieelarve vahenditest. Hannes Kiris, Lea Kivi, Peeter Vaher

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.