Obsah (4)

§ 741§ 41§ 413§ 1

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-1-1-23-05 Otsuse kuupäev 22. aprill 2005. a Kohtukoosseis Eesistuja Lea Kivi, liikmed Jüri Ilvest ja Ott Järvesaar Kohtuasi M. L. väärteoasi liiklus

§ 741lg 2.

Lõuna Politseiprefektuur edastas väärteoasja materjalid arutamiseks Tartu Maakohtule, leides, et M. L.-le peaks karistuseks mõistma aresti, sest varasemad kohtuvälise menetleja määratud rahatrahvid ei ole mõjutanud menetlusalust isikut samalaadilisi (s.o liiklusalaseid) rikkumisi rohkem mitte toime panema. 2. Tartu Maakohtu 24. septembri 2004. a otsusega karistati M. L.-i

§ 741lg 2 järgi nelja päeva pikkuse arestiga. Kohus määras Kar

S § 66 lg 1 alusel, et aresti võib kanda kahes osas, kusjuures korraga ärakantava aresti kestus on vähemalt kaks päeva. Kohus märkis, et M. L.-l ei olnud esitada politseiametnikele kehtivat alalist ega ajutist juhiluba. Väärteoprotokollile lisatud ajutine juhiluba kehtis

1. novembrini
2. a. Kohtuvälise menetleja esitatud õiendi kohaselt oli M. L. juhtimisõigus peatatud alates
3. detsembrist
4. a kuni
5. juunini
6. a, sama kinnitas kohtuvälise menetleja esindaja ka kohtus.
7. juunil
8. a koostatud ülekuulamisprotokolli omakäeliselt kirja pandud ütlustes on menetlusalune isik märkinud, et tal ei olnud esitamiseks juhiluba, kuna tal oli juhtimisõigus peatatud. Seega on menetlusaluse isiku enda ütlustega tõendatud, et ta oli
9. juunil
10. a teadlik sellest, et tema juhtimisõigus on peatatud. Kohtu arvamuse kohaselt ei pea kohus sellisel juhul kontrollima, kas menetlusalusele isikule on juhtimisõiguse peatamise otsus nõuetekohaselt kätte toimetatud või mitte. Lisaks pidas kohus vajalikuks märkida, et M. L. ei ole vaidlustanud varasemaid väärteootsuseid, sealhulgas neid, mille alusel tal juhtimisõigus peatati. M. L. kohtuistungil väidetu, et ta ei olnud teadlik sellest, kas tal on juhtimisõigus peatatud või mitte, on ümber lükatud tema
11. juunil
12. a antud ütlustega ning on kohtu arvates ennastõigustav ja kantud karistuse vältimise soovist.
13. Menetlusalune isik esitas Tartu Maakohtu otsuse peale apellatsiooni Tartu Ringkonnakohtule, milles taotles maakohtu otsuse tühistamist ja väärteoasja menetluse lõpetamist tema käitumises väärteo tunnuste puudumise tõttu. Maakohus rikkus apellatsiooni kohaselt väärteomenetlust sellega, et tugines otsuses tõendamata asjaoludele. Nimelt kehtib haldusakt haldusmenetluse seaduse (HMS) § 61 kohaselt selle adressaadile teatavakstegemisest või isikule kättetoimetamisest alates. Maakohus ei ole aga välja selgitanud, kas juhtimisõiguse peatamise otsus kui haldusakt on kehtiv, s.o teatavaks tehtud või isikule kätte toimetatud. Menetlusalune isik ei ole juhtimisõiguse peatamise otsust kunagi näinud ega kätte saanud. Maakohtu istungil selgitas ta, et
14. juuni
15. a ülekuulamisprotokolli kirjutas seda, et juhiluba ei ole, kuna juhtimisõigus on peatatud, politseiametnike nõudmisel. Kohus rikkus oluliselt menetlusaluse isiku kaitseõigust, jättes rahuldamata menetlusaluse isiku taotluse kontrollida, kas menetlusalusele isikule on haldusakt teatavaks tehtud või saadetud. Kahtluse, et seda tehtud ei ole, jättis kohus menetlusaluse isiku kasuks tõlgendamata. Lisaks tugineti otsuses lubamatutele tõenditele, s.o tõenditele, mida seadus ette ei näe. Kohtuotsusest ei nähtu, milliste menetlusaluse isiku ütlustega on tõendatud, et ta oli teadlik sellest, et tal oli
16. juunil
17. a juhtimisõigus peatatud. Seda, et juhtimisõigus oli peatatud, ei saanud kohtus tõendada kohtuvälise menetleja esindaja, kuna juhtimisõiguse peatab autoregistri keskus, mitte politseiprefektuur. Lisaks leiti kaebuses, et maakohus ei vastanud menetlusaluse isiku kaitseväidetele, mille kohaselt lähtudes
18. veebruaril
19. a tehtud Riigikohtu otsusest väärteoasjas nr. 3-1-1-63-04 ei võinud M. L.-i karistada.
20. Tartu Ringkonnakohtu
21. novembri
22. a otsusega jäeti apellatsioon rahuldamata ja Tartu Maakohtu otsus muutmata. Ringkonnakohus leidis, et apellandi arusaam, et teda ei või mootorsõiduki juhtimisõiguseta juhtimise eest karistada, kui ta ei ole kätte saanud otsust mootorsõiduki juhtimisõiguse peatamise kohta, on ekslik. HMS § 61 kohaselt kehtib haldusakt mitte ainult siis, kui ta kätte toimetatakse, vaid ka siis, kui see teatavaks tehakse, s.o luuakse adressaadile võimalused akti sisuga tutvumiseks. Teatamise vorm on aga vaba. Menetlusaluse isiku pärast kinnipidamist omakäeliselt antud ütlustest saab järeldada vaid ühte � M. L. oli täielikult teadlik, et tema juhtimisõigus on peatatud. See on kooskõlas ka asjaoluga, et tal ei olnud esitada juhtimisõigust tõendavat dokumenti. Menetlusalune isik esitas ajutise juhiloa, mille kehtivus lõppes
23. novembril
24. a. Isik, kes juhib mootorsõidukit ega tea, et tema juhtimisõigus on peatatud, esitab selle õiguse olemasolu kohta vastava tunnistuse või vähemalt selgitab, miks tal seda ei ole.
25. Tartu Ringkonnakohtu otsuse peale esitas kassatsiooni M. L. kaitsja vandeadvokaat Heldur Otti, kes palub Tartu Ringkonnakohtu otsuse tühistada ja väärteoasja menetluse lõpetada. Kohtud on oluliselt rikkunud menetlusõigust sellega, et menetlusalust isikut on karistatud, kuigi kõik tõendamiseseme asjaolud ei ole tõendamist leidnud. Kassatsioonis korratakse seisukohta, et maa- ega ringkonnakohus ei ole nimetanud ühtki tõendit, mis võiksid kinnitada kohtute veendumust, et M. L. juhtimisõiguse peatamise otsus
26. juunil
27. a kehtis. Kehtiva õiguse kohaselt ei ole juhtimisõiguse peatamise otsus kuidagi teisiti õiguslikult maksma pandav, kui allkirja vastu kätteandmisega või tähitud postiga teatavakstegemisega. Seda kinnitab ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
28. veebruaril
29. a otsus väärteoasjas 3-1-1-63-
30. Maa- ega ringkonnakohtu otsustest ei nähtu, milliste M. L. ütlustega või muude asjas kogutud tõenditega on tõendatud, et M. L. oli või pidi olema teadlik juhtimisõiguse peatamise otsuse olemasolust ja tutvunud selle sisuga. Viimaseks võimaluse loomist on oluliseks pidanud ka ringkonnakohus, kuid ei ole selgitanud, milles see käesolevas asjas seisnes. Piisavaks tõendiks juhtimisõiguse peatamise otsuse kui haldusakti olemasolu kohta ei saa olla kohtuotsustes tsiteeritud M. L. ütlused selle kohta, et tal on juhtimisõigus peatatud. Samuti korratakse kassatsioonis väidet, et rikutud on menetlusaluse isiku kaitseõigust ning ei ole vastatud menetlusaluse isiku esitatud kaitseargumentidele, rikkudes sellega otsuse motiveerimise nõuet. RIIGIKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI SEISUKOHT
31. M. L. väidetav õiguserikkumine seisnes selles, et ta juhtis autot ajal, kui ta juhtimisõigus oli peatatud. Vaidlust ei ole selle üle, et menetlusalune isik autot juhtis ja tal ei olnud kaasas kehtivat juhiluba, lahendamist vajab aga küsimus, kas tal oli juhtimisõigus peatatud, s.o, kas tema suhtes oli tehtud juhtimisõiguse peatamise otsus ja kas see oli kehtiv.
32. Juhtimisõiguse peatamise alused ja korra sätestab

§ 41

, kuid juhtimisõiguse peatamist liiklusrikkumiste eest reguleerib erinormina

§ 413

. Viimatimainitud paragrahvi kümnendas lõikes sätestatud juhtimisõiguse peatamise regulatsioon erineb oluliselt

§ 41

lg-s 5 sätestatud juhtimisõiguse peatamise üldisest korrast.

§ 41

lg 5 näeb ette, et juhtimisõiguse peatamise otsus tehakse kahes eksemplaris, millest esimene antakse kohe pärast otsuse allakirjutamist isikule allkirja vastu otsuse teisel eksemplaril,

§ 413

lg 10 kohaselt vormistatakse aga juhtimisõiguse peatamine loa väljaandnud asutuse otsusega kolme päeva jooksul, arvates jõustunud karistamisotsuse saamisest ja otsuse koopia saadetakse isikule posti teel. 8. Arvestades kirjeldatud erinevusi, tekib küsimus, kas

§ 413

lg 10 korras tehtud otsused jõustuvad otsuse tegemisest, nagu sätestab

§ 41lg 6.

Kuigi

§ 41

lg 6 ei tee sõnaselgelt erandit juhtimisõiguse peatamisele

§ 413alusel, leiab kriminaalkolleegium, et see viimatimainitule ei laiene.

Seda järgmistel põhjendustel. On selge, et haldusakt ei saa hakata kehtima enne kui selle adressaadile on tehtud võimalikuks sellega tutvuda. Vastav põhimõte kajastub haldusmenetluse seaduse § 66 lg-s 1, mille kohaselt haldusakt kehtib adressaadile teatavaks tegemisest või kättetoimetamisest alates, kui haldusaktis ei ole ette nähtud hilisemat kehtima hakkamist. Selle nõudega on kooskõlas

§ 41

lg 6 juhul, kui juhtimisõiguse peatamine toimub

§ 41

lg-s 5 sätestatud korras � kui isik viibib juhtimisõiguse peatamise otsuse tegemise juures ja otsus antakse talle kätte allkirja vastu, saab adressaat otsusest teada koheselt ja seega võib ka otsus jõustuda selle tegemisest arvates. Seevastu juhul, kui isik ei viibi otsuse tegemise juures ja otsus saadetakse talle postiga, ei ole ta otsuse tegemisest teadlik selle tegemise hetkest alates, vaid alles siis, kui ta on otsuse kätte saanud. Kui juhtimisõigus peatuks ka sellisel juhul otsuse tegemisest, tähendaks see, et iga

§ 413

lg 10 järgi tehtud otsuse puhul tekiks vältimatult ajavahemik (otsuse tegemisest selle kättesaamiseni), mille vältel otsus kehtib, kuid selle adressaadil ei ole võimalik täita talle otsusega pandud keeldu mootorsõidukit mitte juhtida. Seetõttu tuleb asuda seisukohale, et

§ 413

alusel juhtimisõiguse peatamine jõustub

§ 1

lg-st 2 tulenevalt haldusmenetluse seaduses sätestatud korras, see tähendab hetkest, kui isikule loodi võimalus otsusega tutvuda. Kuna

§ 413

lg 10 kohaselt saadetakse juhtimisõiguse peatamise otsus isikule postiga, jõustub otsus hetkest, kui isik on selle kätte saanud. 9. Eelnevast tulenevalt ei nõustu kriminaalkolleegium Tartu Maakohtu seisukohaga, et kohus ei pea kontrollima, kas menetlusalusele isikule on juhtimisõiguse peatamise otsus nõuetekohaselt kätte toimetatud, kui menetlusalune isik on ise andnud tunnistusi selle kohta, et tal oli juhtimisõigus peatatud. Küsimus sellest, kas menetlusaluse isiku arvates oli ta juhtimisõigus peatatud või mitte, kuulub väärteokoosseisu subjektiivse tunnuse alla ja tuleb lahendada eraldi küsimusest, kas menetlusalusel isikul oli tegelikult juhtimisõigus peatatud, s.o, kas oli täidetud väärteokoosseisu objektiivne tunnus. Samuti ei nõustu kriminaalkolleegium Tartu Ringkonnakohtu seisukohaga, et juhtimisõiguse peatamise otsus tuleb küll isikule kättesaadavaks teha, kuid teatamise vorm on vaba.

§ 413

lg 10 sätestab üheselt, et juhtimisõiguse peatamise otsus saadetakse isikule postiga. Seega vajab väljaselgitamist, kas M. L. suhtes on juhtimisõiguse peatamise otsus tehtud, kas see on talle saadetud ja kas ta on selle kätte saanud. Juhul, kui menetlusalune isik otsust kätte saanud ei ole, tuleb kaaluda, kas tegemist ei ole kõlbmatu süüteokatsega KarS § 26 lg 1 tähenduses.

1. Kohtud on isikut karistanud hoolimata sellest, et välja ei ole selgitatud ühte väärteokoosseisu objektiivsetest asjaoludest, mis kujutab endast väärteomenetlusõiguse olulist rikkumist VTMS § 150 lg 1 p 8 tähenduses. Seetõttu tuleb Tartu Maakohtu
2. septembri
3. a otsus ja Tartu Ringkonnakohtu
4. novembri
5. a otsus M. L. väärteoasjas VTMS § 175 p 2 alusel tühistada ja saata väärteoasi VTMS § 174 p 7 alusel Tartu Maakohtule uueks arutamiseks. Lea Kivi, Jüri Ilvest, Ott Järvesaar