MÄÄRUS Kohtuasja number 3-2-1-43-05 Määruse kuupäev Tartu, 26. aprill 2005. a Kohtukoosseis Eesistuja A. Kull, liikmed V. Kõve ja L. Laarmaa Kohtuasi Eesti Kaubandus-Tööstuskoja Arbitraaþikohtu nõukog

ega muudest seadustest. ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED 5. Erikaebuses palub hageja KGW NORDWIND Energie und Umwelttechnik GmbH ringkonnakohtu määruse tühistada ja saata asi samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. Ringkonnakohtu seisukoht, et EKTK Arbitraaþikohtu nõukogu esitatud hagi tagamise taotluse läbivaatamine ei kuulu kohtu pädevusse, on vastuolus seadusega Eesti Kaubandus-

ning EKTK Arbitraaþikohtu reglemendiga. Nimetatud õigusaktidest tuleneb, et arbitraaþikohus ei saa hagi iseseisvalt tagada enne, kui on moodustatud vaidlust lahendav vahekohus. Tulenevalt viidatud seaduse §-st 42 ja reglemendi §-st 111 tagab hagi enne vaidlust lahendava vahekohtu moodustamist maa- või linnakohus EKTK Arbitraaþikohtu nõukogu taotluse alusel. Kuna käesolevas asjas ei ole vaidlust lahendavat vahekohut veel moodustatud, sai hagi tagamise abinõusid kohaldada ainult EKTK Arbitraaþikohtu nõukogu taotlusel Ida-Viru Maakohtu määrusega. AS Baltnorvent ringkonnakohtu määruse peale erikaebust ei esitanud.

1. Vastuses erikaebusele vaidles kostja H. Raudvere sellele vastu ja leidis, et ringkonnakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud. TSIVIILKOLLEEGIUMI SEISUKOHT
2. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu määrus tuleb TsMS § 363 p 2 kohaselt KGW NORDWIND Energie und Umwelttechnik GmbH erikaebuse alusel teda puudutavas osas tühistada protsessiõiguse normi olulise rikkumise tõttu. Muus osas jätta määrus muutmata. KGW NORDWIND Energie und Umwelttechnik GmbH hagi tagamise avaldust puudutavas osas tuleb asi saata ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks.
3. TsMS § 217 p 1 kohaselt lõpetab kohus menetluse, kui asi ei kuulu kohtu pädevusse tsiviilkohtumenetluse korras läbivaatamiseks. Ringkonnakohus lõpetas asjas menetluse, leides, et tsiviilkohtumenetluse seadustikust ega muudest seadustest ei tulene, et EKTK Arbitraaþikohtu nõukogu esitatud hagi tagamise taotluse läbivaatamine kuulub kohtu pädevusse. Kolleegium ringkonnakohtu seisukohaga ei nõustu.
4. Kolleegium leiab, et seadus Eesti Kaubandus-

eristab poolte taotluse alusel hagi tagamise võimalusi enne ja pärast vaidlust läbivaatava arbitraaþikohtu moodustamist ning kehtestab sellekohase regulatsiooni sama seaduse §-des 41 ja 42. 10. Seaduse Eesti Kaubandus-

§ 4

järgi vaatab vaidlusi arbitraaþikohus läbi poolte valitud või arbitraaþikohtu määratud üks või mitu arbiteri. Vaidluse lahendamiseks moodustatud arbitraaþikohtu pädevus hagi tagamiseks on sätestatud viidatud seaduse §-s

1. Selle paragrahvi kohaselt võib arbitraaþikohus poole avalduse alusel, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti, rakendada hagi tagamise abinõuna kostjale kuuluva kinnisvara võõrandamise keelumärke või kohtuliku hüpoteegi seadmist kinnistusraamatus ja tema või teiste isikute juures oleva vallasvara või rahasummade arestimist hagihinda arvestades. Samuti võib arbitraaþikohus hagi tagamise abinõuna keelata kostjal teatud tehingute ja toimingute tegemise.
2. Kuigi seaduse Eesti Kaubandus-

§ 41

kohaselt on hagi tagamine arbitraaþikohtu poolt võimalik pärast vaidlust lahendava arbitraaþikohtu moodustamist, ei välista seadus hagi tagamise avalduse läbivaatamist enne vaidlust lahendava arbitraaþikohtu moodustamist. Eesti Kaubandus-Tööstuskoja Arbitraaþikohtu reglemendi § 2 kohaselt moodustatakse arbitraaþikohtu töö juhtimiseks arbitraaþikohtu nõukogu. Sellisele institutsionaalse arbitraaþikohtu juhtorganile on reglemendi kohaselt antud pädevus vajalike toimingute tegemiseks pärast hagiavalduse saamist, kui konkreetset vaidlust lahendavat arbitraaþikohut ei ole veel moodustatud. Kolleegium leiab, et arbitraaþikohtu nõukogul on õigus edastada enne vaidlust lahendava arbitraaþikohtu moodustamist esitatud poolte taotlused (sh taotlused hagi tagamiseks), mille lahendamiseks tal endal pädevus puudub, maa- või linnakohtule. Selline õigus tuleneb seaduse Eesti Kaubandus-

§-st

1. Nimetatud sätte kohaselt võib arbitraaþikohus taotleda maa- või linnakohtult abi tõendamismenetluseks või muudeks kohtutoiminguteks, mis ei ole arbitraaþikohtu pädevuses. Kohus lahendab taotluse vastavalt tõendamismenetluse või muude kohtutoimingute kohta kehtivatele menetlussätetele. Kuna enne vaidlust lahendava arbitraaþikohtu moodustamist hagi tagamise otsustamine ei ole arbitraaþikohtu pädevuses, võib arbitraaþikohus oma nõukogu kaudu taotleda maa- või linnakohtult hagi tagamise avalduse läbivaatamist.
2. Eeltoodu alusel asub kolleegium seisukohale, et EKTK Arbitraaþikohtu nõukogu taotlus hagi tagamise avalduse läbivaatamiseks kuulub tulenevalt seaduse Eesti Kaubandus-

§-st 42 kohtu pädevusse.

1. Kolleegium peab vajalikuks märkida, et hagi tagamist seonduvalt üürilepinguga on Riigikohtu tsiviilkolleegium käsitlenud
2. detsembri
3. a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-136-04 (RT III 2004, 37, 381). A. Kull, V. Kõve, L. Laarmaa