3-1-2-1-05

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-1-2-1-05 Otsuse kuupäev

1. aprill
2. a Kohtukoosseis Eesistuja Hannes Kiris, liikmed Jüri Ilvest ja Lea Kivi Kohtuasi A.L. väärteoasi liiklusseaduse § 7419 järgi Vaidlustatud kohtulahend Pärnu Maakohtu
3. oktoobri
4. a otsus väärteoasjas nr 4-134-04 Kaebuse esitaja ja kaebuse liik A.L. kaitsja vandeadvokaat Tõnu Meidra, teistmisavaldus Asja läbivaatamise kuupäev
5. aprill
6. a Istungil osalenud isikud A.L. kaitsja vandeadvokaat Tõnu Meidra Resolutsioon
7. Rahuldada teistmisavaldus.
8. Tühistada Pärnu Maakohtu
9. oktoobri
10. a otsus A.L. väärteoasjas ja saata väärteoasi Pärnu Maakohtule uueks arutamiseks. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
11. A.L. karistati Lääne Politseiprefektuuri
12. septembri
13. a otsusega Liiklusseaduse (edaspidi LS) § 7419 järgi 200 trahviühiku ehk 12 000 krooni suuruse rahatrahviga selle eest, et ta juhtis
14. augustil
15. a kella 23.10 ajal Pärnumaal H vallas sõiduautot Ford Focus alkoholijoobes.
16. Menetlusalune isik esitas otsuse peale kaebuse Pärnu Maakohtule, taotledes selle tühistamist ja väärteomenetluse lõpetamist. Kaebuse kohaselt ei olnud A.L. auto juhtimise ajal joobes, vaid tarvitas alkoholi alles pärast teelt väljasõitu. Seega ei pannud ta toime LS § 7419 järgi kvalifitseeritavat tegu. Politsei jõudis kohale ja joobeseisund tuvastati tal alles tunduvalt peale liiklusõnnetuse toimumist. Kohtuväline menetleja rikkus süütuse presumptsiooni põhimõtet, karistades A.L. hoolimata sellest, et tõendatud ei olnud kõik tõendamiseseme asjaolud. Nimelt puuduvad tõendid selle kohta, et A.L. oleks sõiduki juhtimise ajal olnud alkoholijoobes. Kohtuvälise menetleja otsuse kohaselt on väärtegu tõendatud väärteoprotokollis nimetatud tõenditega. Protokollis ei viidata aga ühelegi tõendile, mis kinnitaks, et A.L. juhtis autot joobeseisundis. Lisaks rikkus kohtuväline menetleja väärteomenetlusõigust sellega, et otsuses ei põhjendatud, miks ei võetud arvesse vastulauses esitatut.
17. Pärnu Maakohus tühistas
18. oktoobri
19. a otsusega Lääne Politseiprefektuuri otsuse ning karistas A.L. LS § 7419 järgi 100 trahviühiku (6000 krooni) suuruse rahatrahviga. Maakohus nõustus kaebajaga selles, et tõendid, millele kohtuväline menetleja on otsuse tegemisel tuginenud - menetlusaluse isiku ütlused ja joobeseisundi tuvastamise protokoll -, ei tõenda seda, et A.L. oli alkoholijoobes sõiduki juhtimise ajal. Joobeseisundi tuvastamise protokoll tõendab, et menetlusalune isik oli joobes, kuid ei lükka ümber kaebuse esitaja ütlusi selle kohta, et ta tarvitas alkoholi alles pärast liiklusõnnetuse toimumist. Kohus märkis aga, et vaatab VTMS § 123 lg 2 alusel väärteoasja läbi täies ulatuses, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Kohtuotsuse kohaselt leidis kohtumenetluses tõendamist, et A.L. juhtis mootorsõidukit alkoholijoobes. Seda kinnitavad politseiametnike A.Ü. ja S.L. ning tunnistaja I.T. ütlused. A.Ü. ütlustest lähtuvalt oli ta
20. augusti
21. a hilisõhtul töökohustuste täitmisel koos konstaabel S.L-ga. Sõites P-K maanteed mööda V suunas, märkasid nad tee ääres kraavis teelt väljasõitnud autot ja selle juures kaebuse esitajat, kes seletas, et tema juhtis kraavisõitnud autot. Juhil A.L-l tuvastati joove. Menetlusalune isik tunnistas, et on joobes ja on sõidu ajal alkoholi tarvitanud ning ei väitnud, et ta oleks alkoholi tarvitanud alles pärast liiklusõnnetust. Tunnistaja S.L. ütluste kohaselt toimus teelt väljasõit vahetult enne politseitöötajate sündmuskohale saabumist - tunnistaja nägi, kuidas pimedas ees liikunud sõiduk kadus äkki teelt ning tema tuled "läksid üles". Tunnistaja I.T. seletas, et nägi teelt välja sõitnud autot ja selle juures juhti. Ta peatus, et uurida, kas juht vajab abi. Juhiga kõnelemise ajal oli tunda alkoholilõhna. Samuti kinnitas tunnistaja, et juht sündmuskohal alkoholi ei tarvitanud ja õllepudelit tema käes ei olnud. Kohus leidis, et tunnistajate ütlused lükkavad ümber menetlusaluse isiku väited, et ta tarvitas alkoholi peale liiklusõnnetust. Tunnistajate ütlustest nähtub, et A.L. sõitis teelt välja vaid mõni minut enne seda, kui sündmuskohale jõudis politseiekipaaþ ja I.T.. Seepärast ei ole tõenäoline, et niivõrd lühikese ajavahemiku jooksul oleks kaebuse esitaja jõudnud tarvitada sellises koguses alkoholi, millega tekkinuks alkoholijoove. Ka ei näinud keegi sündmuskohale saabunutest A.L. käes või mujal sündmuskohal õllepudelit. Lisaks leidis kohus, et alkomeeter ei oleks näidanud joovet kohe pärast väikse koguse lahja alkoholi tarvitamist. Seega pidi alkoholi tarvitamine toimuma varem ja suuremas koguses. Karistuse mõistmisel võttis kohus arvesse seda, et menetlusalusel isikul oli vaid üks varasem kehtiv liiklusnõuete rikkumine ja ta oli üksnes kerges joobes.
22. Pärnu Maakohtu otsuse peale esitatud kassatsiooni jättis Riigikohus menetlusse võtmata.
24. jaanuaril
25. a esitas A.L. kaitsja vandeadvokaat T. Meidra Pärnu Maakohtu otsuse peale VTMS § 180 p 5 alusel teistmisavalduse, taotledes otsuse tühistamist ja väärteoasja saatmist Pärnu Maakohtule uueks arutamiseks. Avalduse esitaja leiab, et on ilmnenud uus asjaolu, mis võib kaasa tuua väärteomenetluse lõpetamise väärteo tunnuste puudumise tõttu. Maakohus luges joobeseisundi tõendatuks joobeseisundi tuvastamise protokolliga, mille kohaselt tuvastati A.L-l alkoholijoove mõõteriistaga Lion. Kohtuistungil kinnitas politseiametnik A.Ü., et kasutatud mõõtevahend oli kalibreeritud. Politseiameti
26. detsembri
27. a kirjast PA4.2-7.1.4/5543 (lisatud teistmisavaldusele) nähtub, et A.Ü. kasutuses olnud alkomeeter ei olnud kalibreeritud ning tema suhtes kaalutakse distsiplinaarmenetluse alustamist. See asjaolu seab kahtluse alla joobeseisundi tuvastatuse. Tehnilise vahendiga mõõtmisel on äärmiselt oluline selle vastavus metroloogilistele nõuetele. Samuti seab sündmuskohal olnud politseiametniku väide, et seade oli kalibreeritud, kahtluse alla ka tema muud ütlused.
28. Teistmisavaldusele esitatud vastuses tõdeb kohtuväline menetleja, et politseiametnikud võivad kasutada üksnes kalibreeritud indikaatorvahendeid ning kasutatud indikaatorvahendi puhul oli eelmisest kalibreerimisest möödunud lubatust rohkem aega.
29. Riigikohtu istungil toetas teistmisavalduse esitaja teistmisavaldust ja leidis, et indikaatorvahendil kalibreeringu puudumise korral on tegemist olulise asjaoluga, mis võib kaasa tuua väärteoasjas menetluse lõpetamise teos väärteo tunnuste puudumise tõttu. RIIGIKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI SEISUKOHT
30. Väärteomenetluse seadustiku § 180 p 5 kohaselt on teistmise aluseks oluline asjaolu, mida kohus teistetavas väärteoasjas kohtuotsust või määrust tehes ei teadnud ja mis iseseisvalt või kogumis varem tuvastatud asjaoludega võib kaasa tuua väärteoasjas menetluse lõpetamise teos väärteo tunnuste puudumise tõttu või süüdistatava olukorra kergendamise. Teistmisavaldusele lisatud Politseiameti kirjast ja vastusest teistmisavaldusele nähtub, et indikaatorvahend, mida kasutati A.L. joobe tuvastamisel, ei olnud kalibreeritud. Vastav info väljastati
31. detsembri
32. a kirjaga. Seega on asjaolu, millele teistmisavalduses tuginetakse, saanud teatavaks peale Pärnu Maakohtu otsuse tegemist. Indikaatorvahendi näit on aluseks "Protokollile alkoholijoobe tuvastamise kohta indikaatorvahendi või mõõteriista kasutamisel". Kirjeldatud asjaolu ilmnemine tingib vajaduse uuesti hinnata, kas joobeseisundi tuvastamise protokoll on usaldusväärne tõend ja kas rikkumise toimepanemine on tõendatud.
33. Eelnevast tulenevalt ja tuginedes VTMS § 187 tühistab Riigikohtu kriminaalkolleegium Pärnu Maakohtu
34. oktoobri
35. a otsuse A.L. väärteoasjas ja saadab väärteoasja Pärnu Maakohtule uueks arutamiseks. Hannes Kiris, Jüri Ilvest, Lea Kivi