KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-2-1-31-05 Otsuse kuupäev Tartu, 2. mai 2005. a Kohtukoosseis Eesistuja V. Kõve, liikmed J. Luik ja H. Jõks Kohtuasi ERGO Kindlustuse AS-i hagi ELKE

§ 18alusel ei saanud hagejale üle minna nõue kostja vastu.

1. Kolmas isik Zürich Kindlustuse Eesti AS toetab kostja kassatsioonkaebust. Täiendava alarmsüsteemi väljalülitamine ja sõiduki parkimine töökoja esises parklas olid töö tellija ja sõiduki vastu võtnud kostja töötaja vahel kokkulepitud tingimused, millistel kostja pidi sõidukit enda juures hoidma. Ainuüksi selle põhjal, et täiendava alarmsüsteemi väljalülitamisega vähenes sõiduki turvalisus, ei saa asuda seisukohale, et kostja ei ole üles näidanud nõutavat hoolsust temale usaldatud sõiduki säilimise tagamiseks. Oma käitumisega võttis sõiduki kasutaja osaliselt kanda sõiduki juhusliku kaotsimineku riski. TSIVIILKOLLEEGIUMI SEISUKOHT
2. Kolleegium leiab, et kassatsioonkaebuse väited ei anna alust apellatsioonikohtu otsuse tühistamiseks.
3. Pooled ei vaidle selle üle, et AS-le Alvigo kuuluv sõiduk ärandati kostja töökoja juurest. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja on tööettevõtjana rikkunud TsK §-s 360 sätestatud tööettevõtja kohustust säilitada talle usaldatud vara.
4. Esmalt käsitleb kolleegium seda, kas hagejale on üle läinud nõudeõigus kostja vastu. Ringkonnakohus leidis, et hageja nõue kostja vastu tuleneb nõude loovutamise lepingust. AS Alvigo ja ERGO Kindlustuse AS sõlmisid
5. veebruaril 2003 nõude loovutamise lepingu, mille alusel andis AS Alvigo hagejale üle tööettevõtulepingust tuleneva nõude kostja vastu suurusega 790 000 krooni. See nõue oli loovutatav ja on täidetav ERGO Kindlustuse AS-le. Seetõttu nõustub kolleegium ringkonnakohtu seisukohaga, et töövõtulepingu rikkumine andis hagejale aluse esitada TsK §-le 360 põhinev nõue kostja vastu. Võlaõigusseaduse § 164 kohaselt võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel üle teisele isikule. Nõude loovutamisega astub uus võlausaldaja senise asemele. Nõude loovutamise piirangud on sätestatud VÕS §-s 166 ja vaidlusaluses asjas neid ei esine.
6. Teiseks käsitleb kolleegium seda, kas kostja on rikkunud TsK §-s 360 sätestatud töövõtja vara säilitamise kohustust. Pooled ei vaidle selle üle, et AS Alvigo andis sõiduki kostja valdusse tööettevõtulepingu alusel. Ringkonnakohus tuvastas, et kostja töötaja korraldusel lülitas sõiduki kasutaja välja täiendavalt paigaldatud turvaseadme. Sõiduk ärandati parkimiskohalt, kuhu selle pärast kontrollsõidu tegemist oli parkinud kostja töötaja. Kolleegium nõustub ringkonnakohtu seisukohaga, et täiendavalt paigaldatud turvaseadme väljalülitamise tõttu sõiduki turvalisus vähenes ja see muutus kergemini ärandatavaks. Ainuüksi turvakaamerate olemasolu parkla jälgimiseks ei ole sellises olukorras sellise sõiduki säilimise tagamiseks piisav abinõu. Kostjal oli võimalik paigaldada kallis sõiduk suletud territooriumile, kuid seda ta ei teinud. Ringkonnakohus on seega hagi õigesti rahuldanud, sest kostja ei võtnud tarvitusele kõiki abinõusid AS Alvigo sõiduki säilimise tagamiseks.
7. Vastuseks kassatsioonkaebuse väitele, et ringkonnakohus jättis vastamata ERGO Kindlustuse AS apellatsioonkaebuse põhjendustele KindlS § 18 kohaldamise osas, märgib kolleegium, et iseenesest on õige, et ringkonnakohus ei ole hageja apellatsioonkaebuse sellele väitele vastanud, kuid kostjal puudub alus vaidlustada ringkonnakohtu otsust hageja väidetele vastamata jätmise tõttu. Kostja ei ole vaidlustanud ringkonnakohtu otsust tema väitele,

§-st 18 tulenevalt saab hageja esitada regressinõude ainult kuriteo toimepannud isikute vastu, vastamata jätmise tõttu. Ringkonnakohus pidanuks otsuses märkima,

§ 18kohaldamist kohus ei analüüsi, kuna on tuvastatud nõude üleminek 10.

veebruari

1. a lepingu alusel.
2. Riigikohtu istungil esitas hageja ERGO Kindlustuse AS-i esindaja vandeadvokaat Karl Haavasalu taotluse õigusabikulude väljamõistmiseks summas 11 505 krooni. TsMS § 61 lg 1 kohaselt mõistab kohus poolele, kelle kasuks otsus tehti, teiselt poolelt välja vajalikud ja põhjendatud kulud tema esindaja poolt osutatud õigusabi eest. Ringkonnakohus on ERGO kindlustuse AS kasuks välja mõistnud 39 500 krooni õigusabikulusid, mis vastab 5%-le hagisummast. Seega on ringkonnakohus välja mõistnud õigusabikulud suuruses, mida on võimalik TsMS § 61 lg 1 p 1 alusel välja mõista. Seetõttu jätab kolleegium ERGO Kindlustuse AS-i taotluse rahuldamata. V. Kõve, J. Luik, H. Jõks