Obsah (4)

§ 15§ 1§ 9§ 31

MÄÄRUS Kohtuasja number 3-2-1-50-05 Määruse kuupäev Tartu, 5. mai 2005. a Kohtukoosseis Eesistuja A. Kull, liikmed L. Laarmaa ja J. Luik Kohtuasi OÜ Karp&Karp (likvideerimisel) avaldus pankroti väljak

§ 15on rakendatav ka võlgniku avalduse puhul. Erikaebuse viide Pankr

S § 30 lgle 3 ei ole asjakohane, sest tegemist on pankrotimenetluse algatamise, mitte pankroti väljakuulutamise staadiumiga. ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED

1. Erikaebuses palub OÜ Karp&Karp (likvideerimisel) ringkonnakohtu määruse tühistada ja saata asi alama astme kohtule pankrotimenetluse algatamiseks. Erikaebuse kohaselt on PankrS § 15 lg 2 kohaldatav üksnes võlausaldaja pankrotiavalduse korral. Seda toetab ka PankrS § 31 lg 1, mis sätestab, et kohus ei kuuluta võlausaldaja avalduse alusel pankrotti välja, kui esineb PankrS § 15 lg-s 2 nimetatud pankrotimenetluse algatamata jätmise alus. Tsiviilseadustiku üldosa seadus kohustab juhatust või seda asendavat organit esitama pankrotiavalduse, kui juriidiline isik on püsivalt maksejõuetu. Käesoleval juhul puudub osaühingul igasugune vara, majandustegevust ei toimu juba pikka aega. Kui lähtuda ringkonnakohtu seisukohast, peaksid võlausaldajad ootama, kuni võlgnevused kasvaksid üle 40 000 krooni, mis ei ole võlausaldajate huvides.
2. Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliameti kaudu) nõustub erikaebuse seisukohtadega. TSIVIILKOLLEEGIUMI SEISUKOHT
3. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu ja Lääne-Viru Maakohtu
4. aprilli
5. a määrused tuleb TsMS § 363 p 1 alusel

väära tõlgendamise tõttu tühistada ning asi saata Lääne-Viru Maakohtule pankrotimenetluse algatamise otsustamiseks. 9. Kolleegium ei nõustu ringkonnakohtu seisukohaga, et PankrS § 15 kehtib ka võlgniku pankrotiavaldusele. 10.

§ 1

lg 2 järgi on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.

§ 9lg 1 kohaselt võib pankrotiavalduse esitada ka võlgnik. Nõuded võlgniku pankrotiavaldusele seab Pankr

S § 13. Nimetatud sätte esimese lõike kohaselt peab võlgnik pankrotiavalduses põhistama oma maksejõuetust ja teise lõike kohaselt tuleb maksejõuetuse põhistamiseks lisada pankrotiavaldusele seletus maksejõuetuse põhjuse kohta ja võlanimekiri, millest nähtuvad võlgniku võlausaldajad ja nende nõuded ning andmed võlgniku vara kohta. Eelneva põhjal leiab kolleegium, et pankrotimenetluse algatamiseks võlgniku avalduse alusel peab olema täidetud kaks põhilist eeldust: võlgnik peab olema PankrS § 1 tähenduses maksejõuetu ning seda maksejõuetust tuleb põhistada võlausaldajate nõuetega ning andmetega vara kohta. 11.

§ 15

lg 2 p 3 järgi jätab kohus pankrotimenetluse algatamata, kui pankrotiavalduse aluseks olevate nõuete suurus ei ületa aktsiaseltsi puhul 200 000 krooni, osa-, täisvõi usaldusühingu puhul 40 000 krooni ja teiste juriidiliste isikute või füüsilise isiku puhul 10 000 krooni. Kolleegium näeb viidatud punkti ja PankrS § 15 eesmärgina võlgniku kaitsmist kergekäeliselt esitatud pankrotiavalduste eest, mis võivad kahjustada võlgniku majandustegevust. Sama eesmärki kannavad nt ka PankrS § 10 lg 2 p-d 1 ja

2. Kolleegiumi arvates ei ole vaja PankrS §-s 15 sätestatud piirsummasid järgida juhul, kui pankrotiavalduse esitab võlgnik ise (ka likvideerija kaudu) seaduses sätestatud pankrotiavalduse esitamise kohustuse tõttu. Sel juhul ei ole vaja järgida võlgniku kaitsmise eesmärki, sest avalduse esitajaks on võlgnik ise. Kui võlgniku maksejõuetus leiab kinnitust, tuleb pankrot välja kuulutada. Seda järeldust toetab PankrS § 31 lg 1 teine lause, mille kohaselt võlausaldaja pankrotiavalduse alusel ei kuuluta kohus pankrotti välja, kui esineb PankrS § 15 lõikes 2 nimetatud pankrotimenetluse algatamata jätmise alus. Kolleegium ei nõustu ringkonnakohtu seisukohaga, et see säte ei ole asjakohane, kuna asub pankroti väljakuulutamist reguleerivas peatükis. Seadust tuleb tõlgendada süsteemselt. Kuna PankrS § 31 lg 1 teine lause viitab seoses PankrS § 15 lg-ga 2 ainult võlausaldaja pankrotiavaldusele, saab sellest järeldada, et § 15 lg 2 nõuded ei kehti võlgniku pankrotiavaldusele.

§ 31

lg 1 teise lause kitsam eesmärk on reguleerida juhtumit, mil pankrotiavalduse esitamise ajal vastas võlausaldaja pankrotiavaldus § 15 lg 2 nõuetele, kuid pankrotimenetluse algatamise staadiumis on võlausaldaja nõude suurus vähenenud allapoole § 15 lg-s 2 sätestatud piirsummat või on tema nõue vastavas ulatuses vaidlustatud. Sel juhul ei saa võlausaldaja avalduse alusel pankrotti välja kuulutada. A. Kull, L. Laarmaa, J. Luik