← Eesti

3-1-1-32-05

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-1-1-32-05 Otsuse kuupäev 6. mai 2005. a Kohtukoosseis Eesistuja Peeter Vaher, liikmed Eerik Kergandberg ja Lea Kivi Kohtuasi Maire Vaheri süüdistusa

§ 122järgi Vaidlustatud kohtulahend Tartu Ringkonnakohtu 9.

detsembri

  1. a kohtuotsus kriminaalasjas nr 2-1-420/04 Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Maire Vaheri kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Valli Murde, kassatsioon Asja läbivaatamise kuupäev
  2. aprill
  3. a, suuline menetlus Istungil osalenud isikud Lõuna Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Margus Gross ja Maire Vaheri kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Valli Murde Resolutsioon
  4. Tartu Ringkonnakohtu
  5. detsembri
  6. a kohtuotsus Maire Vaheri süüditunnistamises ja karistamises KrK §

§ 122järgi jätta muutmata, kassatsioon jätta rahuldamata.

  1. Mõista Maire Vaheri kaitsjale vandeadvokaadi vanemabi Valli Murdele riigieelarve tuludest välja 4342.40 (neli tuhat kolmsada nelikümmend kaks krooni ja nelikümmend senti) krooni kaitsjatasu.
  2. Mõista Maire Vaherilt riigituludesse (Rahandusministeerium a/a 1022003400017 v/nr 2800050562) kohtukuluna välja 4342.40 (neli tuhat kolmsada nelikümmend kaks krooni ja nelikümmend senti) krooni kaitsjatasu. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  3. Maire Vaher tunnistati Tartu Maakohtu
  4. oktoobri
  5. a kohtuotsusega süüdi KrK §

§ 122järgi ning talle mõisteti karistuseks vastavalt 11 aastat ja 3 aastat vangistust. Kar

S § 64 lg 1 alusel loeti kergem karistus kaetuks raskema karistusega ja liitkaristuseks mõisteti talle 11 aastat vangistust. Kuna M. Vaheri süüditunnistamist KarS § 122 järgi ei ole kassatsioonis vaidlustatud, ei ole see ka kassatsioonimenetluse esemeks. KrK § 101 p 6 järgi tunnistati M. Vaher süüdi selles, et ta

  1. augustil
  2. a kella 18.30 ajal Xxxxxxxxx enda elukohas sulges padjaga oma 3,5 kuuse poja hingamisteed, põhjustades sellega lapse surma. Maakohus luges tõendatuks, et M. Vaher põhjustas K. V. surma süüdistuses märgitud viisil kaudse tahtlusega. Kohus luges tuvastatuks, et hiljem tunnistajana üle kuulatud I. R. leidis
  3. augustil
  4. a vähemalt ühe padja alt lämbunud K. V. laiba. Kohtus uuritud tõendeile (tunnistaja I. R. ütlused, sündmuskoha vaatluse protokoll koos selle lisadega, K. V.-st surmaeelselt tehtud fotod, eksperdi arvamus) tuginevalt lükkas kohus ümber kaitsja väite, et laps võis endale ise padjad peale tõmmata. Kohus luges asjaolu, et M. Vaher tegutses lapse lämmatamisel vähemalt kaudse tahtlusega, tuvastatuks järgmistest teo objektiivse koosseisu asjaoludest lähtuvalt. Nimelt on tuvastatud, et M. Vaher oli süüdistuses märgitud ajal üksi kodus. Ta oli alkoholijoobes ja mäletab tolle päeva sündmusi katkendlikult. Tunnistaja I. R.-i tulekule eelnenut ei mäleta ta üldse. Lapse näol ja peapiirkonnas on küünistamise jäljed, mis viitavad vägivalla kasutamisele M. Vaheri poolt enne lapse lämmatamist. Padi kattis lapse täielikult. Kolme ja poole kuu vanune laps ei ole võimeline ise endale patja peale tõmbama, padja libisemise lapse peale luges aga kohus välistatuks. Kohus märkis, et tavalise mõistliku elukogemuse juures on ettenähtav, et padja asetamine lapse, s.h ka näo peale, põhjustab lapse lämbumise. See asjaolu oli mõistetav ka M. Vaherile. M. Vaherile KrK § 101 p 6 järgi mõistetud karistust - 11 aastat vangistust - kohus ei ole mingil määral põhjendanud.
  5. M. Vaheri kaitsja V. Murde taotles apellatsioonis maakohtu otsuse tühistamist M. Vaheri süüditunnistamises KrK § 101 p 6 järgi ja M. Vaheri õigeksmõistmist tema süü tõendamatuse tõttu. Kaitsja leidis, et kohus ei selgitanud välja seda, kas M. Vaher asetas padja lapse peale tahtlikult või ettevaatamatuse tõttu kantuna soovist ära hoida lapse kukkumine põrandale. M. Vaher nõustus, et ta võis patju kohendades teha seda hooletult. Lapse tahtliku lämmatamise soov ei ole aga kaitsja arvates tõendatud. Kohtu järeldus, et M. Vaher tarvitas enne lapse lämmatamist tema suhtes vägivalda, ei ole põhjendatud, sest kohtuarstliku ekspertiisi aktis nr 501 sisalduva eksperdi arvamuse kohaselt on lapse vigastused tõenäoliselt tekitatud tema elustamise käigus.
  6. Tartu Ringkonnakohtu
  7. detsembri
  8. a kohtuotsusega jäeti maakohtu otsus muutmata ja kaitsja apellatsioon rahuldamata. Ringkonnakohus nõustus täielikult maakohtu järeldustega ja jättis KrMS § 342 lg 3 p 1 alusel otsuse põhjendused kordamata. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RIIGIKOHTUS
  9. M. Vaheri kaitsja V. Murde taotleb kassatsioonis jätkuvalt M. Vaheri õigeksmõistmist KrK § 101 p 6 järgi ja samas ka M. Vaherile mõistetud karistuse vähendamist. Ta märgib, et maa- ja ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ei ole piisavad tunnistamaks M. Vaherit süüdi KrK § 101 p 6 järgi. Kassaator leiab, et kuna kuriteokoosseisu objektiivne koosseis - M. Vaheri tegu või tegevusetus, millega M. Vaher oma lapse väidetavalt tappis - on tõendamata, siis on puudunud ka vajalik baas, millest lähtuvalt tuvastada kuriteo subjektiivset koosseisu - tema tahtlust või ettevaatamatust.
  10. Riigikohtu istungil toetas kassaator oma taotlust ja rõhutas, et käesolevas kriminaalasjas oli
  11. oktoobril
  12. a kriminaalmenetlus lõpetatud kuriteokoosseisu puudumise motiivil. Prokurör tühistas kriminaalasjas menetluse lõpetamise määruse
  13. märtsil
  14. a ja taasalustas kriminaalmenetlust seoses asjaoluga, et
  15. jaanuaril
  16. a oli KarS § 118 p 1 tunnustel alustatud kriminaalmenetlust seoses tõusetunud kahtlusega, et alkoholijoobes M. Vaher oli tarvitanud vägivalda oma 6-kuuse poja S. V. suhtes, tekitades talle mitmeid kehavigastusi. Need kriminaalasjad ühendati ühiseks menetluseks. Kaitsja väitis, et süüdistus on M. Vaheri poolt S. V. suhtes toimepandu pinnalt lugenud tagantjärele automaatselt tuvastatuks ka M. Vaheri süü K. V. surmas ilma, et seda oleks tõendatud. Prokurör ei eitanud, et olles tuvastanud M. Vaheri poolt S. V. suhtes toimepandu, tekkis põhjendatud alus muuta M. Vaheri isikuomadustele antud hinnangut, kuid prokurör ei nõustunud kaitsja väitega, et M. Vaheri süü K. V. tapmises oleks tõendamata. RIIGIKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI SEISUKOHT
  17. Riigikohtu kriminaalkolleegium leiab, et ringkonnakohtu vaidlustatud kohtuotsus on põhjendatud ja jätab selle KrMS § 361 p-le 1 tuginevalt muutmata. Tartu Maakohtu
  18. oktoobri
  19. a kohtuotsuses on piisava põhjalikkusega analüüsitud
  20. augustil
  21. a M. Vaheri elukohas asetleidnud kuriteosündmuse asjaolusid. Tõendite põhjalikule uurimisele ja kaalutletud hindamisele tuginevalt on maakohus lugenud M. Vaheri käitumises tuvastatuks nii süüteokoosseisu objektiivsed kui ka subjektiivsed tunnused. Seega poleks alust ringkonnakohtu otsust tühistada ka siis, kui apellatsiooni rahuldamata jätmisel oleks ringkonnakohus lähtunud vaid KrMS § 342 lg 3 p-st 1 ilma omapoolseid põhistusi lisamata. Kuid arvestades seda, et apellatsioonkaebuse üheks põhiliseks argumendiks oli väide, et tuvastamata on M. Vaheri tahtlus kuriteo subjektiivse koosseisu elemendina, on ringkonnakohus veelkordselt koos omapoolsete täiendustega veenvalt põhjendanud seda, et M. Vaher pani tapmise toime vähemalt kaudse tahtlusega.
  22. Riigikohtu senisest praktikast kaudse tahtluse ja ettevaatamatuse piiritlemisel on esitatud ülevaaade Riigikohtu poolt kriminaalasjas nr 3-1-1-16-05 ( RT III 2005, 12, 120) tehtud otsuses. Selles kohtuotsuses märgitakse muuhulgas, et kaudse tahtluse ja kergemeelsuse piiritlemine toimub peamiselt käitumise subjektiivse koosseisu voluntatiivse elemendi abil. Kaudse tahtluse puhul isik küll ei pürgi otseselt tagajärje saavutamisele, kuid möönab selle saabumise võimalikkust. Kergemeelsuse puhul aga loodab isik tähelepanematuse või kohusetundetuse tõttu tagajärje mittesaabumisele. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi arvates ei ole kassatsioonis osundatud ühelegi sellisele asjaolule, mille on kohtud jätnud uurimata ja hindamata ning mille pinnalt oleks võimalik väita, et asetades 3 kuu vanusele lapsele peale hingamist takistava padja oleks M. Vaheril olnud alust loota lapse surma saabumata jäämisele.
  23. Kooskõlas eelmärgituga ei saa nõustuda kaitsja poolt Riigikohtu istungil väidetuga, nagu oleks kohtud tegelikult M. Vaheri poolt S. V. suhtes toimepandu pinnalt lugenud tagantjärele automaatselt tuvastatuks M. Vaheri süü ka K. V. surmas ilma, et tapmist oleks suudetud tõendada. Riigikohtu kriminaalkolleegium leiab, et kõnealused kaks kriminaalasja on ühendatud täielikus kooskõlas kriminaalmenetluse seadusega, kuid
  24. augustil
  25. a toimepandud kuriteo asjaolude tuvastamisel ei ole kohtud mingil määral tuginenud M. Vaheri poolt S. V. suhtes toimepandud kuriteo asjaolude uurimisel tuvastatule. Siinjuures tuleb aga obiter dictum korras märkida, et iseenesest ei ole välistatud lugeda mingi isiku poolt kuriteo toimepanemise kaudseks tõendiks selle kuriteo toimepanemise viisi sarnasust isiku poolt varem toimepandud kuriteo toimepanemise viisiga.
  26. Riigikohtu kriminaalkolleegium leiab, et arvestades M. Vaheri poolt toimepandud kuriteo raskust ja karistust kergendavate asjaolude puudumist tuleb lugeda talle mõistetud karistust põhjendatuks. Peeter Vaher, Eerik Kergandberg, Lea Kivi

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.