← Eesti

3-1-1-41-05

MÄÄRUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-1-1-41-05 Määruse tegemise koht ja kuupäev Tartu,

  1. mai 2005 Kohtukoosseis Eesistuja Jüri Ilvest, liikmed Eerik Kergandberg ja Hannes Kiris Kohtuasi Kriminaalasi L. A. kahtlustuses KarS § 113 järgi Vaidlustatud kohtulahend Viru Ringkonnakohtu
  2. märtsi
  3. a õigusabi kulude hüvitamise määrus asjas nr 2-1-87/05 Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Kahtlustatava L. A. kaitsja vandeadvokaat Sergei Politðev, määruskaebus Asja läbivaatamise kuupäev
  4. aprill 2005, kirjalik menetlus Resolutsioon
  5. Tühistada Viru Ringkonnakohtu
  6. septembri
  7. a määrused asjas nr 2-1-87/05 kaitsja riigi õigusabi tasu suuruse osas, samuti osas, millega L. A.-lt mõisteti õigusabi kulude katteks riigi kasuks välja 236 krooni.
  8. Määrata Sergei Politðevi osutatud õigusabi eest OÜ-le Ida-Viru Advokaadibüroo makstava tasu suuruseks 442 krooni ja 50 senti.
  9. OÜ-le Ida-Viru Advokaadibüroo makstav riigi õigusabi tasu 442 krooni ja 50 senti arvata kohtukulude hulka.
  10. Määruskaebus rahuldada osaliselt. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  11. Ida-Viru Maakohtu
  12. märtsi
  13. a määrusega kohaldati KarS § 113 järgi kvalifitseeritavas kuriteos kahtlustatava L. A. suhtes tõkendit vahistamine.
  14. Ida-Viru Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse L. A. kaitsja vandeadvokaat Sergei Politðev, kes osales ka määruskaebuse lahendamiseks korraldatud Viru Ringkonnakohtu istungil. S. Politðev esitas ringkonnakohtule taotluse riigi õigusabi tasu saamiseks summas 1699 krooni ja 20 senti (koos käibemaksuga).
  15. Viru Ringkonnakohtu
  16. märtsi
  17. a määrusega jäeti maakohtu poolt L. A. suhtes kohaldatud tõkend vahistamine - muutmata ja kahtlustatava kaitsja määruskaebus rahuldamata. Sama määrusega mõisteti L. A.lt riigi kasuks välja 236 krooni vandeadvokaat S. Politðevi osutatud õigusabi eest.
  18. Samal kuupäeval samas asjas tehtud teise määrusega määras ringkonnakohus S. Politðevi osutatud õigusabi eest makstava riigi õigusabi tasu suuruseks 236 krooni. Ka selle määrusega mõisteti riigi õigusabi tasu summas 236 krooni L. A.-lt riigi kasuks välja. Määruse põhjendustes märkis ringkonnakohus, et justiitsministri
  19. jaanuari
  20. a määrusega nr 2 kinnitatud "Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatus ja kord" (edaspidi Kord) § 17 kohaselt on määratud kaitsjale muude riigi õigusabi liikide korral makstav tasu 125 krooni iga poole tunni kohta. S. Politðevil kulus kohtuistungil osalemiseks 1 tund, mille väärtus on 250 krooni. Tulenevalt Korra §-st 14 kohaldatakse tasu arvestamisel riigi õigusabi osutamise käigus apellatsiooni-, kassatsiooni- ja teistmismenetluseks ettevalmistumise ja istungil osalemise eest vastava õigusabi liigi puhul ettenähtud tasumäärasid koefitsiendiga 0,
  21. Seega on kaitsjale makstava riigi õigusabi tasu suuruseks 200 krooni, millele lisandub käibemaks 36 krooni.
  22. Käesoleva määruse punktis 4 nimetatud määruse peale esitas määruskaebuse vandeadvokaat S. Politðev, kes palub ringkonnakohtu määruse tühistada ja rahuldada tema taotlus riigi õigusabi tasu saamiseks summas 1699 krooni ja 20 senti. Juhul, kui Riigikohus ei pea võimalikuks seda taotlust rahuldada, palub S. Politðev maksta talle riigi õigusabi tasu lähtudes asjaolust, et tal kulus nii määruskaebuse koostamiseks kui ka kohtuistungil osalemiseks 1 tund, ning kohaldada seejuures erikoefitsienti 4,
  23. Määruskaebuse esitaja hinnangul ei kuulu Korra § 17 kohaldamisele riigi õigusabi osutamisel kriminaalmenetluse käigus. Jääb arusaamatuks, millistel põhjustel ei saa lugeda kahtlustatava vahistamise põhjendatuse küsimuse lahendamist kohtueelses menetluses tehtavaks menetlustoiminguks. S. Politðev leiab, et kohaldades Korra § 17, jättis ringkonnakohus tähelepanuta kaitsja poolt määruskaebuse koostamisele kulutatud aja (1 tund). Samuti jättis ringkonnakohus kohaldamata Korra § 2 lg 3 p 1, mis sätestab isikuvastaste süütegude hulka kuuluva esimese astme kuriteo puhul erikoefitsiendi 4,
  24. RIIGIKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI SEISUKOHT
  25. Lähtudes Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  26. aprilli
  27. a määruses asjas nr 3-1-1-36-05 esitatud põhjendustest, nõustub kriminaalkolleegium Viru Ringkonnakohtu seisukohaga, et määruskaebemenetluses õigusabi tasu kindlaksmääramisel tuleb lähtuda Korra §-st 17, mis näeb ette tasu muude riigi õigusabi liikide puhul ja mille kohaselt on riigi õigusabi tasumääraks 125 krooni poole tunni eest. Samuti puudub alus kohaldada määruskaebemenetluses kuriteo raskusastmest sõltuvaid koefitsiente.
  28. Kuna määruskaebemenetluses osutatud õigusabi eest tasu määramisel ei saa kohaldada analoogiat kohtueelseks menetluseks (menetlustoiminguteks), kohtumenetluseks ega ka apellatsiooni-, kassatsiooni- või teistmismenetluseks ettenähtud tasumääradega, puudub ka alus Korra §-s 14 ette nähtud koefitsiendi 0,8 kohaldamiseks. Selles osas on Viru Ringkonnakohus S. Politðevile makstava õigusabi tasu määramisel eksinud.
  29. Ringkonnakohtu määrusest nähtuvalt on kohus S. Politðevile Korra § 17 alusel õigusabi tasu määrates arvestanud üksnes kaitsja poolt kohtuistungil osalemiseks kulunud aega üks tund. Ülalviidatud Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  30. aprilli
  31. a määruses on asutud seisukohale, et Korra §-st 17 lähtuvalt tuleb hüvitada nii määruskaebuse koostamisele kui ka määruskaebuse lahendamisele kulutatud aeg. Käesoleval juhul on ringkonnakohus S. Politðevile õigusabi tasu määramisel jätnud arvestamata, et sama kaitsja on koostanud ka Ida-Viru Maakohtu vahistamismääruse peale esitatud määruskaebuse. Määruskaebuse koostamisele kulunud aja tähelepanuta jätmist ringkonnakohtu poolt ei õigusta ka asjaolu, et S. Politðev ei toonud seda oma taotluses eraldi välja. Kuna S. Politðevi taotluses lähtuti õigusabi tasu arvestamisel Korra § 7 lg-st 1, mis ei näe erinevalt Korra §-st 17 ette mitte aja- vaid toimingupõhise tasuarvestuse, ei saanudki kaitsja taotluses sisalduda määruskaebuse koostamisele kulunud tundide arvu. Riigikohtule esitatud määruskaebuses märgib S. Politðev, et tal kulus ringkonnakohtule esitatud määruskaebuse koostamiseks üks tund. Riigikohtu kriminaalkolleegium leiab, et arvestades kõnealuse määruskaebuse (tl 10-11) põhjalikkuse astet on põhjendatud lugeda selle koostamisele kulutatud ajaks pool tundi, mille eest tuleb S. Politðevile tasuda täiendavalt 125 krooni.
  32. Eeltoodust lähtudes tuleb seoses vandeadvokaat S. Politðevi poolt L. A.-le määruskaebemenetluses 1,5 tunni ulatuses õigusabi andmisega määrata OÜ-le Ida-Viru Advokaadibüroo makstava riigi õigusabi tasu suuruseks 375 krooni. Kuna OÜ Ida-Viru Advokaadibüroo on käibemaksukohustuslane, lisandub sellele summale käibemaks 67 krooni ja 50 senti.
  33. Viru Ringkonnakohus on riigi õigusabi tasu kui menetluskulu hüvitamise kohustuse pannud kahtlustatavale L. A.-le. Riigikohtu kriminaalkolleegium kordab oma varasemat seisukohta, et vahistamismääruse peale esitatud määruskaebuse rahuldamata jätmisel ei mõisteta vahistatult määruskaebemenetluses tekkinud menetluskulusid välja mitte koheselt, vaid alles siis, kui tema suhtes tehakse samas asjas süüdimõistev kohtuotsus või kui kriminaalmenetlus lõpetatakse alusel, mille korral jäävad menetluskulud kahtlustatava või süüdistatava kanda. Määruskaebust lahendaval kohtul tuleb vahistatu määratud kaitsjale makstud riigi õigusabi tasu arvata kohtukulude hulka. Kohtukulude hüvitamiseks kohustatud isik määratakse aga kindlaks kriminaalasjas kohtuotsuse tegemisel või kriminaalmenetluse lõpetamisel. (Vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  34. aprilli
  35. a määrus asjas nr 3-1-1-36-05, p-d 10-12.)
  36. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS § 388 lg-st 4 ja § 361 p-st 7, tühistab Riigikohtu kriminaalkolleegium Viru Ringkonnakohtu
  37. märtsi
  38. a määrused (vt käesoleva määruse punktid 3-4) riigi õigusabi tasu suuruse ja selle L. A.-lt väljamõistmise osas. Kriminaalkolleegium teeb nimetatud osas ise uue määruse, millega määrab OÜ-le Ida-Viru Advokaadibüroo makstava riigi õigusabi tasu suuruseks 442 krooni ja 50 senti ning arvab selle summa kohtukulude hulka. Jüri Ilvest, Eerik Kergandberg, Hannes Kiris

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.