Vastuväite kohaselt ei ole pankrotihaldur jaotusettepanekus pandipidaja nõude rahuldamisjärgu määramisel pankrotimenetlusega seotud väljamaksete katteks mahaarvamisi teinud. Arvestades asjaolu, et pandieseme müügist saadud rahasumma oli ainus pankrotivara müügist saadud summa, tuleb esimese järgu nõudest arvata maha
Maha arvatud summa ulatuses tuleb pandipidaja nõue rahuldada
Kuna pankrotimenetluse käigus tehtavad väljamaksed teenivad eeldatavasti nii pandipidaja kui ka pandiga tagamata nõudega võlausaldajate huve, tuleb ka pankrotimenetlusega seotud väljamaksete katmise kohustus jaotada pandipidaja ning pandiga tagamata nõudega võlausaldajate vahel
kohaselt ei saa nõuete kaitsmise koosolekul tunnustatud nõuet ja selle rahuldamisjärku hiljem vaidlustada, välja arvatud
Mitte kogu pandiga tagatud tähtaegselt esitatud tunnustatud nõuet ei rahuldata esimese järgu nõudena, vaid üksnes seda osa nõudest, mis on võrdne pandieseme müügist saadud rahasummaga või sellest väiksem.
lg-st 2 tuleneb, et pandieseme müügihinnast tuleb maha arvata pandipidaja osa
lg-s 1 nimetatud väljamaksetest, kuid maha ei arvata rohkem kui 15% pandieseme müügist saadud rahasummast. Jaotusettepaneku alapunktis "Pandiga tagatud nõude rahuldamise ulatus" on märgitud, et pandipidaja nõue rahuldatakse esimeses järgus mitte rohkem kui 983 536 krooni 45 sendi ulatuses, kuid lähtuvalt
lg-st 2 mitte vähem kui 935 000 krooni (1 100 000 - 165 000) ulatuses.
lg-st 2 tuleneb, et mahaarvamised tehakse pandieseme müügist saadud rahast, mitte pandipidaja tunnustatud nõudest. Lahutades pandieseme müügihinnast maksimaalse pandipidaja osa menetluskulust, on pankrotihaldur jätnud osa menetluskuludest pandipidaja kanda. Ekslik on vastuväite esitaja seisukoht, et pandipidaja kantav menetluskulude osa tuleb kajastada teises järgus.
lg-te 1 ja 2 koostoimest tuleneb, et pandiga tagatud tähtaegselt esitatud tunnustatud nõude rahuldamisel arvatakse pandipidajal saadaolevast rahast maha pankrotimenetlusega seotud väljamaksed. Selle summa võrra saab pandipidaja vähem raha. Seadusest ei tulene selle nõudeosa arvamine teistesse rahuldamisjärkudesse. Vastupidine seisukoht tooks kaasa olukorra, kus jaotusettepanekut ei saaks koostada mitte seaduses toodud tähtaegadel, vaid menetluse lõpus, sest lõplik menetluskulude suurus selgub menetluse lõpus.
lg 4 ei kehtesta kulude osa tõstmist teise järku, vaid käsitleb olukorda, kus pandiese müüdi odavamalt, kui oli pandipidaja nõue.
lg 1 p-st 1 esmalt pandiga tagatud tähtaegselt esitatud tunnustatud nõue, s.o pandipidaja nõue, kuid mitte rohkem kui 983 536 krooni 45 sendi ulatuses. 7. Kuivõrd pankrotimenetluses esinevad
lg-s 1 nimetatud kulud, siis tuleb need pandieseme müügist saadud summast maha arvata enne pandipidaja nõude rahuldamist. Samas ei tohi nimetatud mahaarvamised olla suuremad kui pandieseme müügist saadud summast. Seega on jaotusettepanekus õigesti märgitud, et pandipidajale tuleb välja maksta vähemalt 935 000 krooni, kuid mitte rohkem kui tegelik nõue, mis tähendab, et pandipidaja nõue võidakse rahuldada ka suuremas summas kui 935 000 krooni, kui
8. Arusaamatu on erikaebuses esitatud väide, nagu ei selguks jaotusettepanekust, millises järgus tehakse väljamakse pandipidaja 48 536 krooni 45 sendi suuruse nõude katteks. Tulenevalt
lg-test 1 ja 2 ei saa pandipidajal tekkida nõuet 48 536 krooni 45 sendi suuruses summas, seega on põhjendamatu väide, et nimetatud summa tuleks rahuldada vastavalt
Pandiga tagatud nõude rahuldamisel arvatakse pandipidajal saadaolevast rahast maha menetluskulu vastavalt
Selline seisukoht kajastub ka jaotusettepanekus. 9. Erikaebuse materjalidest nähtub, et pandieseme müügist saadud rahaga on võimalik rahuldada kogu pandipidaja nõue OÜ SAMEX VM vastu, arvestades sellest maha
Seega ei ole käesolevas pankrotimenetluses jäänud pandiga tagatud nõue pandieseme müügist saadud summaga rahuldamata ning seetõttu ei tule kohaldada ka
ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED 10. M. Zilmer esitas erikaebuse, millega palus ringkonnakohtu määruse tühistada ja saata asja samale kohtule uueks läbivaatamiseks. Erikaebuse põhjenduste kohaselt on ringkonnakohus vääralt kohaldanud
lg-d 2, 4 ja 5, mille tulemusena rikub jaotusettepanek pandiga tagamata nõuetega võlausaldajate õigusi. Samuti otsustas kohus isiku õiguste üle, keda asjasse ei kaasatud. Jaotusettepanek on vastuoluline, kuna sealt nähtub, et
lg 2 kohaselt ei rahuldata pandiga tagatud nõuet esimeses järgus täies ulatuses, kuid AS SEB Eesti Ühispank nõue on paigutatud täies ulatuses esimesse rahuldamisjärku. Pole teada, kas pandipidaja on informeeritud halduri seisukohast, mille kohaselt tema tunnustatud nõudeõigus osaliselt lõppeb pankrotimenetluse kestel mingil muul viisil kui nõude rahuldamise või võlgniku lõppemise tõttu. Jaotusettepanekust ei selgu üheselt, kuidas kavatseb haldur täita
Haldur põhjendas pandiga tagatud nõude teatud ulatuses teise rahuldamisjärku paigutamata jätmist vaid asjaoluga, et pandieseme müügist laekus rohkem raha kui on pandipidaja nõue. Kohtute seisukoht, et
lg 4 reguleerib vaid sellist olukorda, kus pandiese müüdi odavamalt kui pandipidaja nõue, ei ole veenev.
lg 4 on kohaldatav ka siis, kui pandieseme müügist saadud rahast ei jätku
lg-s 2 sätestatud mahaarvamiste tõttu.
lg 2 ei reguleeri pandipidaja nõude lõppemist, seega peab jaotusettepanekus sisalduma, millises ulatuses tuleb pandipidaja nõue rahuldada esimeses ja millises ulatuses teises järgus. Kuna pandieseme müügist saadud raha on kogu pankrotivara müügist saadud raha, tuleb sellest enne pandipidaja nõude rahuldamist arvata maha
Kuna nimetatud kulud on käesoleval juhul prognoosi kohaselt suuremad kui , ei saa pandipidaja nõuet esimeses järgus rahuldada rohkem kui ulatuses. Ülejäänud osas tuleb nõue rahuldada teises järgus. Mõistetav ei ole ringkonnakohtu seisukoht, et sellist nõuet ei saa tekkida. Küsimus on vaid selles, kas see nõue on lõppenud. Kohtud on lähtunud halduri seisukohast, et pandipidaja nõudeõigus lõppeb osaliselt. Sellega on otsustatud pandiga tagamata nõude omaniku varaliste õiguste ja kohustuste üle teda asjasse kaasamata. Pandipidaja nõudeõiguse vähendamine on
lg-d 2, 4 ja 5 ning kinnitatud jaotusettepanek ei riku pandiga tagamata nõuetega võlausaldajate õigusi. 14.
lg 2 kohaselt rahuldatakse pandiga tagatud nõue esimeses järgus pandieseme müügist saadud raha ulatuses, millest on maha arvatud
lg-s 1 nimetatud väljamaksed võrdeliselt pandieseme müügist saadud rahasumma suhtele pankrotivara müügist laekunud raha kogusummasse, ent mitte enam kui ulatuses pandieseme müügist saadud rahasummast. Seega kehtib põhimõte, et pandipidaja nõue rahuldatakse pandieseme müügist saadu arvel kohe pärast pankrotimenetlusega seonduvate väljamaksete tegemist. Pandieseme müügist saadud rahast tehakse väljamakseid vastavalt sellele, kui suure osa pankrotivarast moodustab pandieseme müügist saadud raha, s.t pankrotimenetlusega seotud väljamakseteks vajalik summa tuleb
lg 1 ja § 153 lg 1 järgi proportsionaalselt maha arvata kogu pankrotivara müügist saadud rahast - nii pandieseme kui ka muu pankrotivara müügist laekuvast rahast. 15. Pankrotimenetlusega seonduvate väljamaksete tegemine pandieseme müügist saadu arvel ei tähenda, et ulatuses, milles pandipidaja nõue jääb nimetatud väljamaksete mahaarvamise tõttu rahuldamata esimese järgu nõudena, tuleks pandipidaja nõue rahuldada teise järgu nõudena.
lg 1 ja § 146 lg 1 eesmärk ei ole mitte üksnes pankrotimenetlusega seonduvate väljamaksete tegemine enne võlausaldajate nõuete rahuldamist, vaid ka kõigi võlausaldajate, sh pandiga tagatud nõudega võlausaldajate osalemine nimetatud väljamakseteks tehtavate kulutuste katmises oma jaotise arvel. Sellest tulenevalt tuleb pandieseme müügist saadud summast arvata maha pankrotimenetlusega seonduvad kulud ning selles osas jääb pandipidaja nõue rahuldamata, kui pandieseme müügist saadud raha ei kata nii pandipidaja nõuet kui ka pandieseme müügist saadud rahast tehtavaid pankrotimenetlusega seotud väljamakseid. Seejuures peab pandipidaja
lg 2 järgi osalema nimetatud väljamakseteks vajalike kulutuste katmises maksimaalselt 15% ulatuses pandieseme müügist saadud summast. 16.
lg 4 järgi rahuldatakse pandiga tagatud nõue ulatuses, milles see on jäänud rahuldamata pandieseme müügist saadud raha arvel, teise järgu nõudena. Kolleegium leiab, et esimeses järgus rahuldatavast nõudest mahaarvatud
lg-s 1 sätestatud pankrotimenetlusega seotud väljamaksete ulatuses ei tule pandipidaja nõuet rahuldada
lg 4 järgi teise järgu nõudena.
lg 4 reguleerib olukorda, kus pandiga tagatud nõue jääb pandieseme müügist saadud raha arvel rahuldamata seetõttu, et pandieseme müügist saadud rahast ei piisa pandipidaja nõude rahuldamiseks. 17. Käesolevas vaidluses laekus jaotusettepaneku kohaselt pandieseme müügist 1 100 000 krooni.
lg 2 kohaselt võib sellest maksimaalselt maha arvata 15% pankrotimenetlusega seotud väljamaksete katmiseks, s.o 165 000 krooni. Järelikult tuleb pandipidaja nõue rahuldada minimaalselt 935 000 krooni ulatuses. Pandiesemega oli tagatud vaid ühe pandipidaja nõue, mida tunnustati 100% esimese järgu nõudena summas 983 536 krooni 45 senti. 100% suurune jaotis ei tähenda iseenesest seda, et pandipidaja nõue ka tegelikult täielikult rahuldatud saab ning et pandipidaja ei pea osalema pankrotimenetlusega seotud väljamakseteks vajalike kulude katmisel. Kuna jaotusettepaneku koostamise ajal ei olnud selge, millise osa moodustab pandieseme müügist saadud raha kogu pankrotivara müügist saadava raha suhtes ja kui suure osa pankrotimenetlusega seotud kulutustest peab maha arvama pandieseme müügist saadud rahast, on jaotusettepanekus õigesti märgitud, et pandipidaja nõue rahuldatakse
lg 2 järgi mitte rohkem kui esimeses järgus tunnustatud nõude, s.o 983 536 krooni 45 sendi ulatuses, kuid mitte vähem kui 935 000 krooni ulatuses, s.o 85% ulatuses pandieseme müügist saadud summast. Samuti on jaotusettepanekus õigesti märgitud, et kuna pandieseme müügist laekus rohkem raha, kui on pandipidaja nõue, siis puudub alus rahuldada osa pandipidaja nõudest
18. Kolleegium leiab, et erikaebuse esitaja väide, et kohus otsustas pandipidaja õiguste ja kohustuste üle teda asjasse kaasamata, ei ole asjakohane.
lg 4 kohaselt võib võlausaldaja või võlgnik esitada erikaebuse määruse peale, millega kohus on jaotusettepaneku kinnitanud. Pandiga tagatud nõude võlausaldaja ei ole määrust vaidlustanud. Kohtul ei olnud alust pandipidaja protsessi kaasamiseks erikaebuse läbivaatamisel ning erikaebuse esitaja saab TsMS § 4 lg 1 kohaselt pöörduda kohtusse vaid oma õiguste ja vabaduste kaitseks. H. Jõks, J. Luik, T. Tampuu
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.