← Eesti

3-3-1-18-05

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-3-1-18-05 Otsuse kuupäev

  1. mai 2005 Kohtukoosseis Menetluse alus Riigikohtus Eesistuja Tõnu Anton, liikmed Julia Laffranque ja Harri Salmann LasComp Eesti AS-i kaebus Tartu Linnavalitsuse
  2. jaanuari
  3. a otsuse nr 112 tühistamiseks Tartu Ringkonnakohtu
  4. detsembri
  5. a otsus haldusasjas nr 2-3-283/2004 LasComp Eesti AS-i kassatsioonkaebus Asja läbivaatamine
  6. aprill 2005 Kohtuistungil osalenud isikud LasComp Eesti AS-i esindaja advokaat Andrus Lillo Tartu Linnavalitsuse esindajad Leida-Elli Vavrenjuk ja Hille Teetsov Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend RESOLUTSIOON Rahuldada LasComp Eesti AS-i kassatsioonkaebus. Tühistada Tartu Halduskohtu
  7. augusti
  8. a otsus haldusasjas nr 3-124/04 ja Tartu Ringkonnakohtu
  9. detsembri
  10. a otsus haldusasjas nr 2-3-283/2004 ning saata asi uueks läbivaatamiseks Tartu Halduskohtule. Tagastada kautsjon. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  11. Tartu Linnavalitsuse
  12. juuli
  13. a korraldusega nr 2388 otsustati viia läbi 41 korralduses nimetatud hoonestamata kinnistu võõrandamine ühtse paketina avaliku kirjaliku enampakkumise teel alghinnaga 1 200 000 krooni. Korralduse p-ga 2.5 nähti ette, et enampakkumise võitja kohustub esitama enne müügilepingu sõlmimist panga tagasivõetamatu garantiikirja kehtivusajaga kuni
  14. detsember 2006 summas 2 000 000 krooni. Selle summa peab garant maksma Tartu linnale juhtumil, kui
  15. detsembriks 2006 ei ole valminud tehnovõrgud (elektri-, soojus-, telekommunikatsiooniseadmed ja -liinid, vee- ja kanalisatsioonitorustik) ja avalikult kasutatavad tänavad, üldkasutatav haljastus, tänavavalgustus ja sademetevee ärajuhtimise seadmed või kui
  16. detsembriks 2006 ei ole valminud 28 elamut (korralduse p-d 2.5.1 ja 2.5.2). Korralduse p-ga 4 nähti osalejate tagatisraha suuuruseks ette 120 000 krooni. Tartu Linnavalitsuse
  17. septembri
  18. a korraldusega nr 3107 otsustati kinnitada enampakkumise tulemused ning võõrandada kinnistud LasComp Eesti AS-le.
  19. oktoobri
  20. a korraldusega nr 3919 muutis linnavalitsus vastavalt LasComp Eesti AS-i poolt esitatud taotlusele oma korraldust nr 2388 muuhulgas selliselt, et enampakkumise võitjal võimaldati tagasivõetamatu garantiikiri esitada ka kindlustusfirma poolt. Tartu Linnavalitsuse
  21. jaanuari
  22. a korraldusega nr 112 otsustati lugeda Jaamamõisa linnaosa 41 kinnistu enampakkumise võitja LasComp Eesti AS müügilepingu sõlmimise õiguse kaotanuks ja temaga kinnistute müügilepingut mitte sõlmida.
  23. LasComp Eesti AS esitas Tartu Halduskohtule kaebuse, milles taotles linnavalitsuse
  24. jaanuari
  25. a korralduse nr 112 tühistamist. Kaebuse põhjenduste kohaselt on korraldus nr 112 motiveerimata. Vastustaja käitumine kaebajaga oli pahauskne ja vastuolus hea haldustavaga.
  26. Tartu Halduskohtu
  27. augusti
  28. a otsusega haldusasjas nr 3-124/04 jäeti LasComp Eesti AS-i kaebus rahuldamata. Kohtuotsuse kohaselt esitas LasComp Eesti AS garantiidokumendina
  29. novembril 2003 Salva Kindlustuse AS-i garantiikindlustuspoliisi ning Salva Kindlustuse AS-i kinnituse selle tagasivõtmatuse kohta. Tartu Linnavalitsus seda ei aktsepteerinud, leides, et see ei vasta
  30. juuli
  31. a korralduse nr 2388 ja
  32. oktoobri
  33. a korralduse nr 3919 tingimustele. Seejärel esitas LasComp Eesti AS garantiikindlustuse kindlustuspoliisi Nordea Kindlustuse Eesti ASilt koos teatega, et Nordea Kindlustuse Eesti AS väljastab LasComp Eesti AS-le garantiipoliisi 2 000 000 krooni tagamiseks, kuid see garantiipoliis antakse üle notari juures pärast ostu-müügi lepingu ja hüpoteegi seadmist. Tartu Linnavalitsus teatas
  34. novembril 2003 LasComp Eesti AS-le, et linnavalitsuse korralduste nr 2388 ja nr 3919 järgi kohustub enampakkumise võitja garantiikirja esitama enne müügilepingu sõlmimist ning korralduse nr 3919 p 1 alusel on nõutav panga või kindlustusfirma tagasivõetamatu garantiikiri, mitte kindlustuspoliis. Kuna LasComp Eesti AS-i esindaja ei ilmunud linnavalitsuse poolt määratud tähtajal müügilepingu sõlmimisele, mis pidi toimuma
  35. detsembril 2003, ning ei esitanud nõutavaid lepingu täitmise tagatisi, on LasComp Eesti AS kaotanud vaidlustatud korralduse kohaselt õiguse lepingu sõlmimisele ja tagatisrahale. Eeltoodu alusel leidis kohus, et LasComp Eesti AS jättis täitmata linnavalitsuse korraldustes sätestatud kohustuse esitada garantiikiri enne ostu-müügi lepingu sõlmimist, mistõttu on vaidlustatud korraldusega õigesti loetud enampakkumise võitja kinnistute ostu-müügi lepingu sõlmimise õiguse kaotanuks. Koos Nordea Kindlustuse AS-i kindlustuspoliisiga
  36. novembril 2003 esitatud teatest nähtub, et garantiikindlustuse kindlustuspoliisi üleandmine linna esindajale toimuks alles pärast ostumüügi lepingu ja hüpoteegi seadmise lepingu allkirjastamist. Niisugustel tingimustel ostu-müügi lepingu sõlmimine oleks vastuolus võõrandamistingimustega. Kohus ei pidanud põhjendatuks kaebaja väidet haldusakti põhjendamatuse kohta ning vastustaja pahauskse käitumise kohta.
  37. LasComp Eesti AS esitas apellatsioonkaebuse, milles taotles Tartu Halduskohtu otsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega rahuldataks LasComp Eesti AS-i kaebus.
  38. Tartu Ringkonnakohtu
  39. detsembri
  40. a otsusega jäeti apellatsioonkaebus rahuldamata. Ringkonnakohus nõustus linnavalitsusega, et LasComp Eesti AS-i poolt esitatud Salva Kindlustuse AS-i
  41. oktoobri
  42. a garantiikindlustuspoliisiga ning Salva Kindlustuse AS-i kinnitusega selle garantiikindlustuspoliisi tagasivõtmatuse kohta ei olnud täidetud linnavalitsuse korralduse nr 2388 p 2.5 ja linnavalitsuse korralduse nr 3919 p-d 1 ja
  43. Salva Kindlustuse AS-i garantiikindlustuspoliis ei vastanud mitte ainult pealkirja poolest linnavalitsuse korraldustes nõutule, vaid see ei vastanud ka sisuliselt osadele korralduste tingimustele. Linnavalitsuse
  44. novembri
  45. a kirjas kaebajale (halduskohtu tl 55) on välja toodud põhjused, mille tõttu on leitud, et nimetatud garantiidokument ei vasta linnavalitsuse
  46. juuli
  47. a korraldusele nr 2388 ja
  48. oktoobri
  49. a korraldusele nr
  50. Ka kaebaja ise on seda mittevastavust aktsepteerinud, sest ta on esitanud linnavalitsusele tagatisena Nordea Kindlustuse Eesti AS-i garantiikindlustuse kindlustuspoliisi näidise (halduskohtu tl-d 58-60). Kuna reaalselt ei ole kaebaja müügilepingu sõlmimise ajaks linnavalitsusele garantiidokumendina Nordea Kindlustuse Eesti AS-i garantiikindlustuse kindlustuspoliisi esitanud, siis puudub vajadus hinnata seda, kas nimetatud kindlustuspoliis vastas linnavalitsuse korraldustes nr 2388 ja nr 3919 sätestatud tingimustele. Nordea Kindlustuse Eesti AS-i valmisolek anda garantiikindluse kindlustuspoliis enne müügilepingu sõlmimist üle notarile, kes siis pärast hüpoteekide seadmise lepingule allkirjastamist edastab selle Tartu linna esindajale (halduskohtu tl 64), ei tõenda seda, et kaebaja oli valmis täitma linnavalitsuse korraldustes nr 2388 ja nr 3919 sätestatud tingimust esitada garantiidokumendid enne müügilepingu sõlmimist. Samuti ei oma see asjaolu vaidluse lahendamisel tähtsust, sest kaebaja ei ilmunud
  51. detsembril 2004 müügilepingu sõlmimiseks notari juurde ja ei esitanud ka notarile garantiidokumente. Ringkonnakohus pidas ebaõigeks LasComp Eesti AS-i seisukohta, et enne müügilepingu sõlmimist andis vastustaja selgesõnaliselt teada, et ei aktsepteerita esitatud garantiikindlustuse poliise ja seetõttu ei pidanudki apellant ilmuma müügilepingu sõlmimisele. Enne
  52. detsembrit 2003 ei olnud linnavalitsus apellandile teatanud, et ei aktsepteerita Nordea Kindlustuse Eesti AS garantiikindlustuse kindlustuspoliisi juhul, kui selle koostamisel on arvestatud linnavalitsuse märkustega, mis olid esitatud näidise kohta. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RIIGIKOHTUS
  53. LasComp Eesti AS esitas kassatsioonkaebuse, milles palub Tartu Ringkonnakohtu otsuse tühistamist ja asja ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks saatmist. Kassatsioonkaebuses leitakse, et ringkonnakohus ei ole põhjendanud Salva Kindlustuse AS-i garantiikindlustuspoliisi mittevastavust ja jätnud õigustamatult tuvastamata viidatud garantiidokumendi nõuetekohasuse. Ringkonnakohus ei ole analüüsinud garantiikindlustuse poliisi sisuliselt, vaid piirdunud viitega vastustaja
  54. novembri
  55. a kirjale, mille sisulise põhjendatuse on kassaator nii kohtueelselt kui kohtumenetluse ajal kahtluse alla seadnud. Kassaator leiab, et Salva Kindlustuse AS-i garantiipoliis oli kõigiti enampakkumise nõuetele vastav. Uue garantiikindlustuspoliisi teiselt kindlustusandjalt esitas kassaator üksnes selleks, et ta lootis nõnda vältida võimalikku erimeelsuste süvenemist. Kassatsioonkaebuses leitakse ka, et ringkonnakohus on jätnud õigustamatult tuvastamata vastustaja hea halduse põhimõttega vastuolus oleva ja pahauskse käitumise.
  56. Tartu Linnavalitsuse kirjalikus vastuses kassatsioonkaebusele leitakse, et kassatsioonkaebuses toodud asjaolud ei anna alust ringkonnakohtu otsuse tühistamiseks. Vastuses leitakse, et kassatsioonkaebuses toodud väited linnavalitsuse
  57. novembri
  58. a kirjas toodud põhjenduste alusetustest on formuleeritud alles kassatsioonkaebuses. Eelnevas kohtumenetluses ei ole LasComp Eesti AS neile tuginenud ning seetõttu ei ole kassaatori vastavad väited kohased. RIIGIKOHTU HALDUSKOLLEEGIUMI SEISUKOHT
  59. Riigikohtu halduskolleegium leiab, et LasComp Eesti AS-i kassatsioonkaebus on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Ringkonnakohtu ja halduskohtu otsused asjas tuleb tühistada ja asi saata Tartu Halduskohtule uueks läbivaatamiseks. Riigikohtu halduskolleegium on seisukohal, et LasComp Eesti AS-il oli õigus kassatsioonkaebuses vaidlustada ka ringkonnakohtu lahendi neid aspekte, mis puudutasid Salva Kindlustuse AS-i garantiikindlustuspoliisi nõuetekohasust. Kuna ringkonnakohus seda küsimust käsitles, siis oli LasComp Eesti AS-il õigus selle peale ka kasseerida. Samuti eeldas LasComp Eesti AS-i kaebuse tühistada linnavalitsuse
  60. jaanuari
  61. a korraldus nr 112 - lahendamine muuhulgas ka Salva Kindlustuse AS-i garantiikindlustuspoliisi nõuetekohasuse kontrollimist.
  62. Vaidluse esemeks kassatsiooniastmes on sisuliselt see, kas LasComp Eesti AS-i poolt esitatud kindlustuspoliisid vastasid Tartu Linnavalitsuse poolt esitatud nõuetele või mitte. Tartu Linnavalitsus pidas kindlustuspoliise oma korraldustes kehtestatud tingimustele mittevastavaks ning teavitas sellest ka LasComp Eesti AS-i. LasComp Eesti AS ei ilmunud
  63. detsembril 2003 ostu-müügilepingu sõlmimisele ning Tartu Linnavalitsuse
  64. jaanuari
  65. a korraldusega nr 112 otsustati LasComp Eesti AS-iga ostu-müügilepingut mitte sõlmida.
  66. Nõuded garantiile olid ette nähtud Tartu Linnavalitsuse
  67. juuli
  68. a korralduse nr 2388 ps 2.5, mis sätestas järgmist: "2.
  69. enampakkumise võitja kohustub esitama enne müügilepingu sõlmimist panga tagasivõetamatu garantiikirja kehtivusajaga kuni
  70. detsember
  71. a summas 2 000 000.- (kaks miljonit) krooni, milles peab olema väljendatud garandi kohustus lepingutingimuste mittetäitmisel maksta välja garantiisumma Tartu linnale järgmistel juhtudel: 2.5.
  72. kui
  73. detsembriks
  74. a ei ole valminud tehnovõrgud (elektri-, soojus-, telekommunikatsiooniseadmed- ja liinid, vee- ja kanalisatsioonitorustik) ja avalikult kasutatavad tänavad, üldkasutatav haljastus, tänavavalgustus ja sademetevee ärajuhtimise seadmed; 2.5.
  75. kui
  76. detsembriks
  77. a ei ole valminud 28 elamut. Kui
  78. detsembriks
  79. a on täidetud üksnes punktis 2.5.1 märgitud tingimus, siis esitab Tartu linn garandile nõude garantiisumma väljamaksmiseks mitte täies ulatuses, vaid osana garantiisummast, kus nõuet vähendatakse iga
  80. detsembriks
  81. a valminud elamu eest 71 000.- krooni." (halduskohtu tl 32). Tartu Linnavalitsuse
  82. oktoobri
  83. a korraldusega nr 3919 otsustati muuta eelmainitud korralduse nr 2388 punkti 2.
  84. ja võimaldati lisaks pangale garantiikirja esitamist ka kindlustusfirma poolt. Ühtlasi täiendati korraldust nr 2388 punktiga 2.5.3, millega nähti ette, et "garant on kohustatud tasuma Tartu linnale garantiisumma 7 pangapäeva jooksul alates vastavasisulise nõude saamisest, mille eelduseks on enampakkumise võitja poolt täitmata või mittenõuetekohaselt täidetud punktides 2.5.1 ja 2.5.2 sätestatud kohustused." (halduskohtu tl-d 35-36).
  85. LasComp Eesti AS on Tartu Linnavalitsusele nende nõuete täitmiseks esitanud kaks garantiidokumenti. LasComp Eesti AS esitas esimesena Salva Kindlustuse AS-i garantiikindlustuspoliisi koos Salva Kindlustuse AS-i kinnitusega selle tagasivõtmatuse kohta (halduskohtu tl-d 50-51). Seejärel, kui linnavalitsus pidas seda garantiidokumenti sobimatuks, esitas LasComp Eesti AS garantiikindlustuse kindlustuspoliisi Nordea Kindlustuse Eesti AS-ilt (halduskohtu tl-d 59-60). Tartu Ringkonnakohus on oma otsuses käsitlenud seda kindlustuspoliisi näidisena.
  86. Esimese, Salva Kindlustuse AS-i garantiikindlustuspoliisi osas on ringkonnakohus leidnud, et see ei vastanud sisuliselt osadele linnavalitsuse korralduste nr 2388 ja nr 3919 tingimustele. Samas ei ole ringkonnakohus seda seisukohta lähemalt põhjendanud. Ringkonnakohtu otsuses märgitakse üksnes seda, et Tartu Linnavalitsuse
  87. novembri
  88. a kirjas (halduskohtu tl 55) on välja toodud põhjused, mille tõttu on leitud, et LasComp Eesti AS-i poolt esitatud garantiidokument ei vastanud linnavalitsuse korralduste tingimustele. Nimetatud kirjas viidatakse peamiselt sellele, et garantiikindlustuspoliisi osa punkte on vastuolus VÕS § 155 lg-tega 1 ja
  89. VÕS § 155 lg 1 sätestab, et majandus- või kutsetegevuses võib isik (garantii andja) võtta lepinguga võlausaldaja suhtes kohustuse (garantii), et ta täidab võlausaldaja nõudel garantiist tuleneva kohustuse. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et garantii andja garantiist tulenev kohustus võlausaldaja ees ei sõltu sellega tagatavast võlgniku kohustusest ega selle kohustuse kehtivusest, isegi kui garantiis sisaldub viide sellele kohustusele. Asjas tehtud kohtuotsustest ei nähtu, et kohtud oleks analüüsinud seda, kas Salva Kindlustuse AS-i garantiikindlustuspoliis oli sisuliselt tõepoolest VÕS § 155 lg-tega 2 ja 3 vastuolus. Asja uuel arutamisel peavad kohtud seda küsimust lähemalt käsitlema. Riigikohtu halduskolleegium märgib siinkohal, et tähtsust ei oma asjaolu, et LasComp Eesti AS on esitanud pärast Salva Kindlustuse AS-i garantiikindlustuspoliisi sobimatuks tunnistamist uue garantiidokumendi Nordea Kindlustuse Eesti AS-lt. Selline käitumine ei ole argument, millega saaksid kohtud põhjendada garantiikindlustuspoliisi sobimatust. LasComp Eesti AS on ise seda käitumist põhjendanud sellega, et ta lootis nii vältida võimalike erimeelsuste süvenemist.
  90. Teisena esitatud Nordea Kindlustuse Eesti AS-i garantiikindlustuse kindlustuspoliisi osas leidis ringkonnakohus, et kuna tegelikult ei olnud LasComp Eesti AS seda kindlustuspoliisi esitanud, siis puudus vajadus hinnata, kas see kindlustuspoliis vastas linnavalitsuse korraldustes sätestatud tingimustele. Riigikohtu halduskolleegium selle seisukohaga ei nõustu. Ringkonnakohus ei ole arvesse võtnud seda, et Tartu Linnavalitsuse
  91. novembri
  92. a kirjas (halduskohtu tl 67) loetleti Nordea Kindlustuse AS-i kindlustuspoliisi puudused ja paluti esitada garantiikiri vastavalt linnavalitsuse korraldustes nr 2388 ja nr 3919 sätestatud tingimustele. Olukorras, kus linnavalitsus teatas LasComp Eesti AS-le kindlustuspoliisi sobimatusest, ei vabasta kohut selle kindlustuspoliisi nõuetekohasuse hindamisest asjaolu, et LasComp Eesti AS seda kindlustuspoliisi seetõttu ei esitanud. Kohtud oleksid pidanud kontrollima, kas linnavalitsuse seisukohad selle kindlustuspoliisi mittenõuetekohasuse suhtes olid põhjendatud või mitte ja kas see kindlustuspoliis vastas tegelikult linnavalitsuse korralduste tingimustele.
  93. Riigikohtu halduskolleegium leiab, et kohtud peavad asja uuel läbivaatamisel täpsemalt käsitlema ka ringkonnakohtu otsuses väljendatud seisukohta, mille kohaselt Nordea Kindlustuse Eesti AS-i valmisolek anda garantiikindluse kindlustuspoliis enne müügilepingu sõlmimist üle notarile, kes siis pärast hüpoteekide seadmise lepingule allkirjastamist edastab selle Tartu linna esindajale, ei tõenda seda, et kaebaja oli valmis täitma linnavalitsuse korraldustes nr 2388 ja nr 3919 sätestatud tingimust esitada garantiidokumendid enne müügilepingu sõlmimist. Halduskolleegium juhib tähelepanu sellele, et nimetatud kirja (halduskohtu tl 64) esimeses lauses märgitakse, et Nordea Kindlustuse Eesti AS kinnitab, et väljastab notarile enne notariaalsete ostu-müügi ja hüpoteekide seadmist garantiikindlustuse kindlustuspoliisi Tartu linna kasuks. Linnavalitsuse korralduse nr 2388 p 2.5 esimese lause kohaselt oli garantiikirja esitamise kohustus "enne müügilepingu sõlmimist". Ringkonnakohtu otsusest ei nähtu, kuidas Nordea Kindlustuse Eesti AS-i eelmainitud kinnituskiri selle nõudega vastuolus on.
  94. Kohtutel tuleb eeltoodut silmas pidades asja uuel arutamisel uuesti hinnata Salva Kindlustuse ASi ja Nordea Kindlustuse Eesti AS-i garantiidokumentide sobivust, andmaks hinnangut sellele, kas Tartu Linnavalitsus käitus neid dokumente sobimatuks pidades õiguspäraselt või mitte. Riigikohtu halduskolleegium rõhutab siinjuures, et nende garantiidokumentide nõuetekohasuse hindamisel tuleb lähtuda eelkõige nende sisust, mitte sellest, kuidas need on pealkirjastatud. Asja uuel arutamisel tuleb anda hinnang sellele, kas esitatud garantiidokumendid vastasid sisuliselt linnavalitsuse korralduste nr 2388 ja nr 3919 tingimustele. Samuti tuleb võtta arvesse seda, kas esitatud garantiidokumendid vastasid garantiile esitatavatele nõuetele, mis on sätestatud VÕS §-s
  95. Sealjuures tuleb anda hinnang, kas esitatud garantiidokumendid vastasid garantii olemuslikele nõuetele - näiteks kas garantiisumma kuulunuks maksmisele soodustatud isiku nõudmisel ning kas garantiist tulenevad nõuded olid sõltumatud garantiiga tagatavast kohustusest (nõudegarantiid on lähemalt käsitletud Riigikohtu tsiviilkolleegiumi
  96. veebruari
  97. a otsuses nr 3-2-1-9-03). Tõnu Anton, Julia Laffranque, Harri Salmann

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.