3-3-1-16-05

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-3-1-16-05 Otsuse kuupäev

1. mai 2005 Kohtukoosseis Eesistuja Tõnu Anton, liikmed Indrek Koolmeister ja Harri Salmann Siim-Olaf Hõimla kaebus Võru Linnavolikogu
2. jaanuari
3. a otsuse nr 96 tühistamiseks Tartu Ringkonnakohtu
4. detsembri
5. a otsus haldusasjas nr 2-3-206/2004 Võru Tarbijate Ühistu, Võru Linnavolikogu ja Neste Eesti AS kassatsioonkaebused
6. aprill 2005 Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatamine Kohtuistungil osalenud isikud Võru Linnavolikogu esindajad Tõnu Anton ja vandeadvokaat Karina Lõhmus-Ein Võru Tarbijate Ühistu esindaja vandeadvokaat Cardo Soosaar Neste Eesti AS esindaja vandeadvokaat Andres Hallmägi Siim-Olaf Hõimla esindaja vandeadvokaadi vanemabi Kalju Kutsar RESOLUTSIOON Rahuldada kassatsioonkaebused. Tühistada Tartu Ringkonnakohtu
7. detsembri
8. a otsus haldusasjas nr 2-3-206/2004 ja jätta jõusse Tartu Halduskohtu
9. mai
10. a otsus haldusasjas nr 3-96/
11. Tagastada kautsjonid. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
12. Võru Linnavolikogu
13. jaanuari
14. a otsusega nr 96 kehtestati Võru linnas Jüri tn 83 detailplaneering, mille kohaselt rajatakse sellele kinnistule kaubanduskeskus ja automaattankla.
15. Võru Linnavolikogu
16. jaanuari
17. a otsuse peale nr 96 esitas Siim-Olaf Hõimla kaebuse Tartu Halduskohtusse, milles taotles nimetatud haldusakti tühistamist. Kaebuse motiivide kohaselt jääb kavandatav tankla kaebaja elukoha vahetusse lähedusse. Tankla rajamine suurendab liiklustihedust ja toob kaasa võimaliku saasteallika tekkimise. Mõnesaja meetri kaugusele jääb Tamula järv. Keskkonnale ohtliku objekti rajamine võib kahjustada nii õhku kui ka põhjavett ja järve. Liikluse suurenemine öisel ajal häirib piirkonna elanike öörahu. Piisavalt kaalutlemata otsuse vastuvõtmine kahjustab kaebaja õigust puhtale ja turvalisele elukeskkonnale. Käesoleval ajal on võimalik läbi viia keskkonnauuringud ja teha sõltuvalt nende tulemustest kaalutletud otsus. Kaevatav otsus sisaldab kaalutlusvigu ega vasta vorminõuetele. Kaebaja arvates ei ole piisavalt arvestatud tankla mõju keskkonnale. Kaebaja leiab, et kuivõrd Võru Linnavolikogu
18. mai
19. a otsusega nr 296 kinnitatud Jüri - Luha tänavate ja Olevi tänava vahelise kvartali detailplaneeringus, kuhu jääb ka Jüri 83 asuv krunt, sätestati, et nimetatud alale ei ole lubatud rajada bensiinijaama, siis uue detailplaneeringu kehtestamine ei arvesta oluliste asjaoludega ning lähtub vaid kinnistu omanike huvidest. Kaebaja leiab, et kaevatav otsus ei sisalda põhjendusi, millest lähtudes taoline otsus vastu võeti. Kaebaja leiab, et kuna
20. jaanuari
21. a otsusega nr 96 muudeti varasemat otsust ning detailplaneeringust kadus piirang, siis pidanuks haldusakt sisaldama ka põhjendusi. Kaebaja esindaja kirjalikes teesides halduskohtule märgitakse, et kaebaja õigusi ei riku mitte tankla rajamise fakt, vaid asjaolu, et detailplaneering on kehtestatud ennatlikult ja ilma vajalike uuringuteta. Asjas on tellitud keskkonnaalane konsultatsioon, mis aga ei ole keskkonnamõju hindamiseks Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnaauditeerimise seaduse mõttes. Kaebeõiguse alusena näeb kaebaja Århusi konventsiooni art 9 p 2, mille kohaselt konventsiooniosaline tagab üldsuse esindajale võimaluse pöörduda kohtusse, kui tal on selleks põhjendatud huvi või on rikutud tema õigusi.
22. Vastustaja, Võru Linnavolikogu kirjalikus seisukohas leitakse, et vaidlustatud haldusakt ei riku kaebaja õigusi. Rahvastikuregistri andmetel pole kaebaja Võru linna elanik. Kaebuse esitaja väidetava elukoha vahetus läheduses asub juba olemasolev tankla. Kaebaja väited, et kavandatav tankla suurendab oluliselt liiklustihedust ja toob kaasa võimaliku saasteallika tekkimise, on oletuslikud ja paljasõnalised. Kaebaja ei ole osalenud detailplaneeringu menetluses. Vastustaja leiab, et vaidlustatud akt vastab seadusega sätestatud nõuetele. Otsuse lisaks oleva detailplaneeringu seletuskiri sisaldab selle kehtestamise põhjendusi, sh ka keskkonnaalaseid kaalutlusi ja tingimusi. Siinjuures keskkonnaalane ekspertiis või täismahus keskkonnamõju hindamine on ette nähtud tankla ehitusprojekti ja tehnoloogia kavandamise staadiumis. Vastustaja leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata.
23. Tartu Halduskohtu
24. aprilli
25. a määrusega kaasati menetlusse kolmandate isikutena Neste Eesti AS ja Võru Tarbijate Ühistu. Kolmandad isikud oma kirjalikes seisukohtades leiavad, et kaebus on põhjendamatu ning tuleb jätta rahuldamata.
26. Tartu Halduskohtu
27. mai
28. a otsusega haldusasjas nr 3-96/04 jäeti kaebus rahuldamata. Kohtuotsuse motiivide kohaselt võib isik vaidlustada detailplaneeringu kahel alusel: juhul, kui isik leiab, et detailplaneeringu otsus on vastuolus seaduse või muu õigusaktiga, või juhul, kui selle otsusega on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi. Kohus leidis, et kaebaja väited tema õiguste rikkumise kohta ei ole leidnud tõendamist. Kohus järeldas, et kaebaja on vaidlustanud detailplaneeringu tankla rajamise tõttu. Kohus leidis samuti, et kaebaja on ekslikult leidnud, et vastustaja oleks pidanud enne detailplaneeringu kehtestamist laskma hinnata tankla rajamisega seonduvat võimalikku keskkonnamõju. Keskkonnamõju hindamine KMHKAS kohaselt toimub juhul, kui kavandatakse ehitamist, millega kaasneb oluline keskkonnamõju. Antud juhul sellised asjaolud puuduvad. Planeerimisseaduse § 9 lg 2 kohaselt määratakse detailplaneeringuga vajaduse korral ehitised, mille ehitusprojekti koostamisel, mitte enne detailplaneeringu kehtestamist, on vaja viia läbi keskkonnamõjude hindamine. Kohus leidis, et kaevatud otsuses ei esine selliseid vormivigu, mis oleksid aluseks haldusakti tühistamiseks. Haldusakti aluseks olevad asjaolud ja põhjendused on toodud detailplaneeringu seletuses, kus ühe osana on välja toodud ka keskkonnakaitselised tingimused.
29. Tartu Halduskohtu
30. märtsi
31. a määrusega oli rahuldatud esialgse õiguskaitse taotlus ning peatatud vaidlustatud otsuse kehtivus kuni asjas kohtuotsuse jõustumiseni. Võru Tarbijate Ühistu taotluse alusel peatas Tartu Ringkonnakohus
32. juuli
33. a määrusega vaidlustatud otsuse vaid vaidlusalase (tankla ehitamiseks mõeldud) krundi osas. Riigikohtu halduskolleegiumi
34. septembri
35. a määrusega jäeti ringkonnakohtu määrus muutmata.
36. Tartu Halduskohtu otsuse peale esitas apellatsioonkaebuse Siim-Olaf Hõimla. Apellant taotles Tartu Halduskohtu otsuse tühistamist ning uue otsuse tegemist, millega rahuldada Siim-Olaf Hõimla kaebus. Kaebuse põhjenduste kohaselt: 1) kohalik omavalitsus oleks pidanud enne detailplaneeringu kehtestamist kontrollima, et tankla ei oleks ohtlik keskkonnale ja inimestele; 2) halduskohtu seisukoht, et keskkonnamõju hindamine enne detailplaneeringu kehtestamist ei olnud vajalik, on ekslik ega põhine seadusel. KMHKAS § 6 lg 1 kohaselt on keskkonnamõju oluline, kui see võib ületada tegevuskoha keskkonnataluvust, põhjustada pöördumatuid muutusi keskkonnas, seada ohtu inimese tervise või vara või kaasneb sama paragrahvi teises lõikes nimetatud tegevustega. Seda, kas konkreetne objekt ületab keskkonnataluvust, saab otsustada alles pärast keskkonnamõjude hindamist; 3) haldusakt peab olema kirjalikult põhjendatud. Vaidlustatud otsus ei sisalda põhjendusi, millest lähtudes selline otsus vastu võeti. Otsuses viidatud seletus ei selgita uue detailplaneeringu kehtestamise vajadust ega anna ülevaadet kavandatava objekti rajamise tagajärgedest.
37. Võru Linnavolikogu vastuses apellatsioonkaebusele leiab vastustaja, et halduskohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud. Vastustaja leiab tuginedes Planeerimisseaduse § 9 lg 2 p 8, et keskkonnamõju hindamine tuleb vajadusel läbi viia ehitusprojekti ja tehnoloogia kavandamise staadiumis. Vastustaja arvates ei ole vaidlustatud aktil ka selliseid vormipuudusi, mis tingiksid akti kehtetuks tunnistamise. Vastustaja leiab, et Siim-Olaf Hõimla vaidlustas detailplaneeringu kehtestamise otsuse seetõttu, et viimane väidetavalt rikub tema õigusi. Vastustaja leiab, et juhul, kui isik vaidlustab akti tema subjektiivsete õiguste rikkumise motiivil, peab ta ka tõendama selliste õiguste rikkumist. Isiku subjektiivsete õiguste rikkumist ei saa eeldada. Vastasel juhul tekib olukord, kus detailplaneeringuid vaidlustatakse äriühingute ärihuvides, et takistada konkurentide tegevust.
38. Kolmandad isikud, Võru Tarbijate Ühistu ning Neste Eesti AS leiavad, et kaebus on ilmselt põhjendamatu. Kolmandad isikud leiavad, et detailplaneering on kehtestatud vastavalt seadusele. Keskkonnamõjude hindamise kohustust ei tekkinud detailplaneeringu koostamise käigus. Neste Eesti AS leiab, et apellandi väited tema subjektiivsete õiguste rikkumise kohta ei ole tõendatud. Neste Eesti AS arvab, et kaebaja tegutseb konkurendiks oleva kolmanda isiku huvides, kes soovib uue tankla rajamist pidurdada.
39. Tartu Ringkonnakohtu
40. detsembri
41. a otsusega rahuldati Siim-Olaf Hõimla kaebus, tühistati Tartu Halduskohtu
42. mai
43. a otsus ja tehti uus otsus, millega tühistati Võru Linnavolikogu
44. jaanuari
45. a otsus nr
46. Kohus põhjendab oma otsust järgmiselt: 1) Siim-Olaf Hõimla on kaebuse esitanud nii subjektiivse õiguse rikkumise kui ka detailplaneeringu seadusevastasuse motiivil. Halduskohus on iseendast jõudnud õigele järeldusele, et kaebaja subjektiivsete õiguste väidetav rikkumine ei ole tõendatud; 2) põhjendatud ei ole ka kaebaja väide, et enne detailplaneeringu kehtestamist oleks tulnud läbi viia keskkonnamõju hindamine KeHAS järgi. Detailplaneeringu kehtestamisel on PlanS § 9 lg 2 p 8 nõue täidetud sellega, et eksperdil on lastud koostada detailplaneeringu keskkonnaalane konsultatsioon; 3) põhjendatud on kaebaja väited, et vaidlustatud haldusakti väljaandmisel on rikutud seadust, kuna haldusakt ei vasta HMS §-s 56 ettenähtud nõuetele, s.o haldusakt ei sisalda põhjendusi ega ka kaalutlusi selle kohta, miks ja millistel alustel vaidlusalune haldusakt välja anti. Kui haldusakti motivatsioon esitatakse mõnes muus dokumendis, peavad haldusaktis olema välja toodud vähemalt põhimotiivid. Kuna planeerimismenetluses, mida iseloomustab laiaulatuslik diskretsiooniruum, on menetlus- ja vorminõuetel eriline tähtsus ning vaidlustatud haldusaktis puudub vähimgi motivatsioon, siis on vaidlustatud volikogu otsus õigusvastane ja tuleb tühistada.
47. Tartu Ringkonnakohtu otsuse peale esitasid kassatsioonkaebused Võru Linnavolikogu ning kolmandad isikud, Võru Tarbijate Ühistu ja Neste Eesti AS. Kassaatorid taotlevad Tartu Ringkonnakohtu otsuse tühistamist ning Tartu Halduskohtu otsuse jõussejätmist. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RIIGIKOHTUS
48. Võru Linnavolikogu leiab kassatsioonkaebuses, et Tartu Ringkonnakohtu otsus ei ole seaduslik ega põhjendatud järgmistel asjaoludel: 1) ekslik on ringkonnakohtu seisukoht, et Võru Linnavolikogu otsus nr 96 on vastuolus HMS § 56 lg 1 nõuetega. Detailplaneering kui haldusakti lisa on haldusakti osaks, kusjuures seletuskiri sisaldab selle kehtestamise eesmärke, aluseid ja põhjendusi. Seletuskirjas sisalduv motivatsioon on käsitletav haldusakti motivatsioonina ja see on piisav tagamaks haldusakti kontrollitavust; 2) isegi juhul, kui haldusaktis esinevad vormivead, ei ole selle tühistamine kassaatori arvates HMS §st 58 tulenevalt põhjendatud. Kohtuotsusest ei nähtu, et vaidlustatud haldusakt oleks sisuliselt ebaseaduslik. Haldusakti motiveerimine on vajalik haldusakti kontrollitavuse tagamiseks. Kohtuotsusest nähtub, et akt on olnud kontrollitav, kuna kohus on saanud hinnata selle mõju kaebuse esitaja subjektiivsetele õigustele. Kohtul on olnud võimalik haldusakti sisuliselt hinnata ja kohus ei ole tuvastanud selles osas mingeid rikkumisi. Seetõttu ei ole haldusakti tühistamine seaduslik ja põhjendatud; 3) haldusakti tühistamisel üksnes vormivigade tõttu tuleks eriti hoolikalt kaaluda ka kolmandate isikute õigusi ja huve; 4) kohus on ekslikult leidnud, et vaidlustatud on kogu detailplaneering. Esialgse õiguskaitse taotlustes tehtud kohtumäärustes asusid nii Tartu Ringkonnakohus kui ka Riigikohus seisukohale, et vaidlustatud on detailplaneeringut vaid tankla osas. Õiguspäraseks ei saa lugeda olukorda, kus ühes ja samas asjas hindavad kohtud kaebuse piire erinevalt. Seetõttu on ringkonnakohus põhjendamatult tühistanud vaidlustatud haldusakti täies ulatuses.
49. Võru Tarbijate Ühistu kassatsioonkaebuses leitakse, et ringkonnakohtu otsus ei ole põhjendatud ega seaduslik. Kolmas isik leiab, et Siim-Olaf Hõimla ei ole isik, kelle õigusi ja vabadusi haldusakt oleks riivanud. Vastavuses HMS § 56 lg-ga 4 ei olnud haldusaktis kohustust näidata põhjendusi, kuna akti adressaatide, Võru Tarbijate Ühistu ja Neste Eesti AS taotlus rahuldati ja puudusid kolmandad isikud, kelle õigusi ja vabadusi oleks piiratud. S.-O. Hõimla kaebus ei hõlma kaubanduskeskuse väljaehitamist. Võru Linnavalitsuse poolt väljastatud ehitusloa järgselt on Võru Tarbijate Ühistu alustanud kaubanduskeskuse väljaehitamist, käesolevaks ajaks on oluline osa ehitisest valminud ja kulutanud ligi 20 000 000 krooni. Käesoleval juhul tuleks kohaldada HMS § 67 lg-t 2, mis välistab haldusakti isiku kahjuks kehtetuks tunnistamise. HMS § 58 kohaselt ei saa nõuda haldusakti kehtetuks tunnistamist üksnes põhjusel, et rikuti menetlusnõudeid või et akt ei vasta vorminõuetele, kui eelnimetatud rikkumised ei võinud mõjutada asja otsustamist. Ringkonnakohtu lahendis ei ole viidet asjaoludele, mis oleksid mõjutanud sisuliselt detailplaneeringu kehtestamist.
50. Neste Eesti AS kassatsioonkaebuses leitakse, et halduse kaalutlusotsuste kohtulik kontroll on piiratud üksnes menetlus- ja vormivigadega, mis võisid mõjutada sisulist otsustamist. Käesoleval juhul on haldusakti põhjendused esitatud detailplaneeringus 32 lehel. Kuna Võru Tarbijate Ühistu ja Neste Eesti AS taotlused rahuldati ning S.-O Hõimla subjektiivsete õiguste rikkumine ei leidnud kinnitust, ei olnud volikogul HMS § 56 lg 4 tulenevalt kohustust akti faktilist alust põhjendada. Ringkonnakohtu otsusega on tekkinud lubamatu olukord, mil kaubanduskeskuse rajamise aluseks olev ehitusluba jäi kehtima, kuid selle aluseks olev detailplaneering on tühistatud. Ka Neste Eesti AS on teinud suuri kulutusi, mistõttu kohaldada tuleks HMS §-i
51. Ringkonnakohtu seisukohad põhinevad erinevatest Riigikohtu lahenditest mittetäielikult valitud seisukohtadel.
52. Asja arutamisel Riigikohtus jäid menetlusosalised oma varasemate seisukohtade juurde. Nii vastustaja kui ka Võru Tarbijate Ühistu rõhutasid asjaolu, et ringkonnakohus tühistas haldusakti üksnes formaalse õigusvastasuse tõttu. Sisulisi rikkumisi detailplaneeringu kehtestamisel tuvastatud ei ole. Neste Eesti AS leidis, et haldusakti põhjendused sisaldusid antud juhul selle lisas ning aktiga ei riivatud kolmandate isikute (kaebaja) õigusi. Kaebaja leidis, et kuigi detailplaneeringu kehtestamine võib olla toimunud õiguspäraselt, ei nähtu vaidlustatud aktist, mis põhjusel volikogu muutis oma varasemat seisukohta tankla rajamise suhtes. RIIGIKOHTU HALDUSKOLLEEGIUMI SEISUKOHT
53. Planeerimisseaduse § 26 lg 1 kohaselt võib isik vaidlustada planeeringu kehtestamise otsuse kohtus juhul, kui ta leiab, et see otsus on vastuolus seaduse või muu õigusaktiga või selle otsusega on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi. Riigikohtu halduskolleegium peab põhjendatuks kohtute järeldust kaebaja õiguste rikkumise või vabaduste piiramise tõendamatuse kohta. Kolleegium nõustub ka kohtute hinnanguga kaebaja nende väidete kohta, mis puudutavad keskkonnaseisundi ja keskkonnamõju hindamise ebapiisavust ega pea vajalikuks kohtute põhjendusi korrata. Kolleegium ei nõustu aga ringkonnakohtu seisukohaga, et vaidlustatud haldusakt kuulub tühistamisele põhjusel, et see ei vasta HMS § 56 nõuetele, kuna ei sisalda põhjendusi ega kaalutlusi selle kohta, miks ja millistel alustel vaidlusalune akt anti.
54. HMS §-s 56 sätestatud haldusakti põhjendamise nõude üheks eesmärgiks on tagada akti kontrollitavus. Käesoleval juhul on detailplaneeringu kehtestamise otsuse põhjendused tuletatavad haldusaktile lisatud dokumentidest. Halduskolleegium möönab, et ulatuslikemate aktide, sh detailplaneeringute kehtestamise otsuste korral on põhjendatud nõuda põhimotiivide esitamist ka otsuses endas. Samas ei too motiveeringu haldusaktis esitamise ebapiisavus vältimatu järelmina kaasa haldusakti tühistamist.
55. Kaebaja põhiargumendiks on väide, et detailplaneeringu otsusest ei nähtu, miks rajatakse tankla, kui varasemad otsused selle rajamise välistasid. Kaebaja selle argumendi kohta leiab halduskolleegium järgmist. Detailplaneeringu kehtestamise otsuse põhistustesse kuuluvate asjaolude ja motiivide ring sõltub alati konkreetse juhtumi eripärast ega ole õiguslikult ette määratud. Seetõttu ei ole haldusorgan alati kohustatud esitama põhjendusi, miks ta otsustab mõne küsimuse teisiti, kui seda nägi ette varasem otsus. Kolleegium leiab, et varasemast erineva otsuse tegemise motiivid peavad olema esitatud juhul, kui isikutel on eelnevast aktist tulenev usaldus või põhjendatud ootus, et varasem akt jääb kehtima. Käesoleva asja materjalidest ei nähtu, et varasemast otsusest erineva otsustuse tegemine riivab kolmandate isikute, sh kaebaja õigusi ning et kaebajat kaitseks selline usaldus või ootus. Eelnimetatud asjaoludel puuduvad piisavad alused detailplaneeringu kehtestamise otsuse tühistamiseks ainuüksi seepärast, et otsusest ei nähtu, miks on kohalik omavalitsus muutnud oma varasemat seisukohta tankla rajamise suhtes.
56. Eeltoodu alusel leiab Riigikohtu halduskolleegium, et Võru Linnavolikogu
57. jaanuari
58. a otsuse nr 96 tühistamine S.-O. Hõimla kaebuse alusel ei ole põhjendatud. Kassatsioonkaebused tuleb rahuldada. Tartu Ringkonnakohtu
59. detsembri
60. a otsus haldusasjas nr 2-3-206/2004 tuleb tühistada ja jõusse jätta Tartu Halduskohtu
61. mai
62. a otsus haldusasjas nr 3-96/
63. Kautsjonid tuleb tagastada.
64. Võru linn on esitanud taotluse mõista S.-O. Hõimlalt Võru linna kasuks välja kantud kohtukulud 8911 krooni ja 75 senti, mis koosnevad õigusabikuludest. Riigikohtu halduskolleegium leiab, et detailplaneeringu kehtestamisel täitis linn talle pandud tavapäraseid ülesandeid. Asjaolusid arvestades ei eeldanud S.-O. Hõimla kaebuse lahendamine kolleegiumi arvates asutusevälise õigusabi kasutamist. Seetõttu jätab Riigikohtu halduskolleegium rahuldamata Võru linna taotluse kohtukulude S.-O. Hõimlalt väljamõistmise osas. Tõnu Anton, Indrek Koolmeister, Harri Salmann