KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-2-1-36-05 Otsuse kuupäev Tartu, 18. mai 2005. a Kohtukoosseis Eesistuja L. Laarmaa, liikmed P. Jerofejev ja J. Luik Kohtuasi Sergei Misniku hagi Nar

§ 9

järgi ei olnud tööandjal kollektiivlepingu sõlmimiseks peetud läbirääkimiste ajal õigust hagejale distsiplinaarkaristust määrata. Ametiühing Vikerkaar alustas

1. detsembril
2. a Narva linnaga läbirääkimisi kollektiivlepingu osaks oleva töötasu kokkuleppe sõlmimiseks. Hageja on läbirääkimiste komisjoni liige. Töövaidluskomisjon jättis
3. veebruaril
4. a hageja avalduse distsiplinaarkaristuste tühistamiseks rahuldamata.
5. Kostja vaidles hagile vastu ja leidis, et määras hagejale vaidlusalused distsiplinaarkaristused kooskõlas töötajate distsiplinaarvastutuse seaduse nõuetega. Samuti väitis kostja, et distsiplinaarkaristuste määramise ajal ei olnud hagejal tööandjaga läbirääkimisi kollektiivlepingu sõlmimiseks.
6. Narva Linnakohus jättis
7. märtsi
8. a otsusega hagi rahuldamata. Linnakohus tuvastas, et hageja karistamine
9. detsembri
10. a käskkirjaga oli seaduslik. Tööandja luges põhjendatult hageja käitumise lastevanematega suhtlemisel
11. detsembril
12. a väärituks ning töötajat ja tööandjat diskrediteerivaks. Kuna hageja distsiplinaarsüütegu on tõendatud, ei anna karistuse tühistamiseks alust see, et hagejalt ei võetud töötajate distsiplinaarvastutuse seaduse (TDVS) § 7 järgi seletust. Rahatrahvi määramisel ei rikkunud tööandja TDVS § 11 lg 2 p 4 nõudeid, sest trahvi sai kinni pidada hageja ühest palgast ning seega polnud vajadust märkida käskkirja trahvi kinnipidamise ulatust protsentides. Samuti luges kohus tõendatuks, et hageja rikkus süüliselt oma töökohustusi kui ei järginud tööajareþiimi. Seega oli tema karistamine
13. jaanuari
14. a käskkirjaga põhjendatud. Laseteasutuse põhimäärusest lähtuvalt võis lasteaia juhataja distsiplinaarkaristust määrata. Hageja ei ole tõendanud, et ta oli kollektiivlepingu sõlmimisel läbirääkimiste komisjoni liige ja tööandjal ei olnud seetõttu õigust teda karistada.

(KLS) § 9 kehtestab sellise garantii ainult esindajatele, kes võtavad osa läbirääkimistest kollektiivlepingu sõlmimise üle, mitte aga ükskõik millistel läbirääkimistel või kohtumistel.

1. Hageja esitas Narva Linnakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, paludes linnakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega hagi rahuldada. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
2. Tallinna Ringkonnakohus tühistas
3. novembri
4. a otsusega Narva Linnakohtu otsuse ja rahuldas hagi. Ringkonnakohus tühistas lasteaia Pingviin
5. detsembri
6. a ja
7. jaanuari
8. a käskkirjad S. Misnikule distsiplinaarkaristuste määramise kohta ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja trahvina S. Misnikult kinnipeetud 400 krooni. Ringkonnakohus leidis, et linnakohus tõlgendas vääralt KLS §
9. Samuti rikkus linnakohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 231 lg-t 4, kui jättis põhjendamata, miks ta ei arvestanud hageja esitatud tõendeid ametiühingu Vikerkaar ja Narva linna vahelistest läbirääkimistest kollektiivlepingu sõlmimiseks ning hageja kuulumisest läbirääkimistel osaleva poole esindajate hulka. Seega ei ole linnakohtu otsus kooskõlas TsMS § 227 lg-ga 1.

§ 9

näeb ette läbirääkimistes osalevate poolte esindajate tagatised, mille kohaselt ei või läbirääkimistel osalevaid poolte esindajaid läbirääkimiste ajal distsiplinaarkorras karistada, samuti tööandja algatusel nendega töölepingut lõpetada, tulenevalt töölepingu seaduse § 91 lg 1 p-st

1. Viidatud säte välistab läbirääkimiste ajal läbirääkimistel osaleva poole esindaja distsiplinaarkorras karistamise. Kohus tuvastas, et hageja oli
2. novembril
3. a registreeritud ametiühingu Vikerkaar usaldusisik ja kollektiivlepingu sõlmimiseks peetavatel läbirääkimistel osalevate töötajate ühingu esindaja. Ametiühing Vikerkaar tegi
4. novembril
5. a Narva linnale ettepaneku alustada läbirääkimistega kollektiivlepingu sõlmimiseks.

§ 7lg 3 kohaselt pidid pooled läbirääkimisi alustama hiljemalt 6.

detsembril

1. a. Tegelikkuses alustati läbirääkimistega
2. detsembril
3. a. Seal lepiti kokku uus kokkusaamine
4. a alguses ning läbirääkimised on kestnud jätkuvalt kuni
5. aastani. Kohtule ei ole esitatud tõendeid, et karistuste määramise ajal läbirääkimisi tegelikult ei toimunud. Kuna hagejale distsiplinaarkaristuste määramine oli KLS § 9 järgi ebaseaduslik, tuleb karistused TDVS § 23 lg 2 alusel tühistada. Võlaõigusseaduse § 1028 lg 1 järgi tuleb rahuldada ka hageja nõue ebaseadusliku distsiplinaarkaristuse alusel temalt rahatrahvina kinnipeetud 400 krooni väljamõistmiseks. Tõendamist ei leidnud distsiplinaarkaristuste määramine hagejale vastuolus ametiühingute seaduse § 19 lg-ga
6. ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED
7. Kassatsioonkaebuses palub kostja ringkonnakohtu otsuse tühistada ja saata asi samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. Ringkonnakohus asus väärale seisukohale, et hagejale laienesid KLS §-s 9 sätestatud garantiid ning jättis tähelepanuta

teised sätted. Kassaatori arvates ei vastanud kollektiivlepingu sõlmimise üle peetavate läbirääkimiste pooled

le. Samuti polnud hagejal volitusi läbirääkimiste pidamiseks töötajate esindajana, sest ta ei olnud töötajate usaldusisiku seaduse (TUS) § 2 lg-s 1 märgitud isikuks. Ringkonnakohus ei hinnanud toimuvate läbirääkimiste vastavust

le. Läbirääkimiste alustamisel ei esitatud KLS § 7 lg 2 kohaselt kollektiivlepingu projekti (esitati alles

1. a mais) ning seega puudus läbirääkimiste pidamiseks seaduslik alus. Kostja arvates ei vasta ringkonnakohtu otsus ka TsMS § 231 lg 4 nõuetele. Kohus ei analüüsinud kostja väidet, et KLS §-s 9 ettenähtud garantiid ei laiene mistahes läbirääkimistel või kohtumistel osalemisele, vaid ainult esindajatele, kes osalevad kollektiivlepingu sõlmimisel. Samuti ei analüüsinud ringkonnakohus, miks hageja pole esitanud kohtule tõendina kollektiivlepingu projekti, millest selguks, et läbirääkimiste ettepanek tehti
2. detsembril
3. a.
4. Vastuses kassatsioonkaebusele vaidles hageja sellele vastu ja leidis, et ringkonnakohus kohaldas asja lahendamisel õigesti materiaalõiguse norme ega rikkunud protsessiõiguse norme.
5. Riigikohtu istungil jäi hageja S. Misnik kassatsioonkaebusele esitatud vastuväidete juurde. TSIVIILKOLLEEGIUMI SEISUKOHT
6. Kolleegium leiab, et kassatsioonkaebuse väited ei anna alust apellatsioonikohtu otsuse tühistamiseks.
7. Pooltel on vaidlus selles, kas hagejale laienevad KLS §-s 9 sätestatud tagatised. Laienemise korral on hageja distsiplinaarkorras karistamine
8. detsembril
9. a ja
10. jaanuaril
11. a. viidatud sättega vastuolus.

§ 9

sätestab, et läbirääkimistes osalevaid poolte esindajaid ei või läbirääkimiste ajal distsiplinaarkorras karistada, samuti tööandja algatusel nendega töölepingut lõpetada, tulenevalt töölepingu seaduse paragrahv 91 1. lõike punktist 4 ning nendega võib tööandja algatusel töölepingu lõpetada vaid sama seaduse paragrahvis 94 ettenähtud korras. Seega oleneb distsiplinaarkaristuste määramise õigsus sellest, kas toimusid

mõttes pooltevahelised läbirääkimised ja kas S. Misnik oli nendes läbirääkimistes osaleva poole esindajaks, kellele laienes KLS §-s 9 sätestatud kaitse. 11. Kolleegium ei nõustu kassatsioonkaebuse väidetega kollektiivlepingu poolte mittevastavusest

le. Kollektiivleping on vabatahtlik kokkulepe töötajate või töötajate ühingu või liidu ja tööandja või tööandjate ühingu või liidu, samuti riigiasutuse või kohalike omavalitsuste vahel, mis reguleerib tööandjate ja töötajate vahelisi töösuhteid (KLS § 2 lg 1).

§ 3

lg 2 p-dest 1�3 ning § 3 lg-st 1 tulenevalt toimub kollektiivlepingute sõlmimine kolmel tasandil kahe või kolme osapoole vahel. Sama paragrahvi lõige 3 sätestab, et ettevõttes, asutuses ja muus organisatsioonis sõlmib kollektiivlepinguid töötajate ühing. Kui ettevõttes, asutuses või muus organisatsioonis ei esinda töötajaid ametiühing, sõlmib kollektiivlepingu töötajate volitatud esindaja. Ringkonnakohus on tuvastanud, et

1. novembril
2. a registreeritud ametiühing Vikerkaar kui töötajate ühing alustas tööandjaga läbirääkimisi esimesel tasandil. Sellekohane taotlus on registreeritud Narva Linnavalitsuses
3. novembril
4. a. Vastavalt KLS § 3 lg 2 p-le 1 sõlmitakse kollektiivleping tööandja ja töötajate ühingu, liidu või volitatud esindaja vahel.

§ 3

lg 5 sätestab, et kohaliku omavalitsuse ametiasutuses või kohaliku omavalitsuse ametiasutuse hallatavas asutuses võib tööandjana kollektiivlepingu sõlmida asutuse juht, samuti linna- või vallavalitsus. Lasteaed Pingviin on kohaliku omavalitsuse ametiasutuse hallatav asutus ning seega oli eeltoodud sätte kohaselt Narva Linnavalitsus pädev tööandjana pidama läbirääkimisi kollektiivlepingu sõlmimiseks ametiühinguga Vikerkaar.

1. Kolleegium ei nõustu ka kassatsioonkaebuse väidetega, et hagejal puudusid volitused töötajate esindajana läbirääkimiste pidamiseks. Ringkonnakohus tuvastas, et
2. oktoobril
3. a toimunud ametiühingu Vikerkaar asutamiskoosolekul valiti hageja ametiühinguorganisatsiooni juhatuse liikmeks ja usaldusisikuks. Töötajate usaldusisiku seaduse § 2 lg 1 sätestab, et usaldusisik on ettevõtte, asutuse või muu organisatsiooni töötaja, kes on valitud töötajate ühingu liikmete või töötajate ühingusse mittekuuluvate töötajate üldkoosoleku poolt töötajate esindajaks töösuhetes tööandjaga. Sama paragrahvi lõige 2 kehtestab, et töötajate ühing selle seaduse mõttes on töösuhetealaste huvide esindamiseks ja kaitseks moodustatud töötajate ühendus. Töötajate usaldusisiku seaduse § 4 lg 1 järgi esindab töötajate ühingu usaldusisik ühingu liikmeid. Eeltoodud sätetest järeldub, et hagejal olid töötajate ühingu (ametiühingu) valitud esindajana volitused läbirääkimisteks tööandjaga kollektiivlepingu sõlmimise üle. Hageja
4. oktoobril
5. a saadud volitustele usaldusisikuna ei avaldanud mõju asjaolu, et ametiühing Vikerkaar registreeriti mittetulundusühingute registris
6. novembril
7. a. Riigikohus on
8. veebruari
9. a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-7-02 (RT III 2002, 7, 73) selgitanud, et kuna usaldusisikut võib valida ka töötajate ühingusse mittekuuluvate töötajate üldkoosolek ja ühendus, mis pole juriidiline isik, siis on selline õigus ka ametiühingut asutavatel töötajatel.
10. Kolleegium nõustub ringkonnakohtu seisukohaga, et läbirääkimisi kollektiivlepingu sõlmimiseks alustati kooskõlas seaduse nõuetega. Nõuded kollektiivlepingu sõlmimiseks peetavate läbirääkimiste alustamisele on esitatud KLS §-s
11. Viidatud paragrahvi lõige 2 kohaselt valmistab kollektiivlepingu projekti ette läbirääkimiste algataja ja esitab selle kirjalikult teisele poolele koos teatega soovist läbirääkimisi alustada. Sama paragrahvi lõige 3 järgi alustavad pooled läbirääkimisi seitsme päeva jookul pärast vastava teate saamist. Ringkonnakohus on tuvastanud, et ametiühing Vikerkaar tegi Narva linnale ettepaneku läbirääkimiste alustamiseks
12. novembril
13. a. Ettepanek on registreeritud Narva Linnavalitsuse kantseleis
14. novembril
15. a. Kuigi kohtuotsuse põhjendustes on jäänud kajastamata hinnang läbirääkimiste ettepaneku vastavusest KLS § 7 lg 2 nõuetele, ei anna see alust ringkonnakohtu otsuse tühistamiseks. Nimetatud protsessiõiguse normi rikkumine pole kaasa toonud asja ebaõiget lahendamist. Ametiühing Vikerkaar esitas läbirääkimiste ettepaneku lisana Narva linnale ka kollektiivlepingu osaks oleva töötasu kokkuleppe projekti ning selle vastuvõtmine on registreeritud Narva Linnavalitsuse kantseleis (II kd, tlk 20). Asjakohatud on kostja etteheited, et ringkonnakohus ei selgitanud välja, miks hageja pole esitanud kohtule tõendina kollektiivlepingu projekti. Narva Linnakohtu istungitel ei ole kostja taotlenud kollektiivlepingu projekti toimiku materjalide juurde lisamist.
16. Kolleegium märgib, et ringkonnakohus tõlgendas õigesti kollektiivlepingu seadust, leides, et peetavaid läbirääkimisi tuleb käsitada protsessina, mille jooksul toimub tegelik arutelu, sellekohane kirjavahetus jms. Samas on kohus vastuoluliselt seostanud KLS §-s 9 sätestatud garantii alguse läbirääkivate poolte koosoleku toimumisega
17. detsembril
18. a. Seaduse mõtte kohaselt on läbirääkimiste kui protsessi algus määratletav KLS § 7 lg 2 alusel läbirääkimiste ettepaneku vastuvõtmisega ning kokkuleppele jõudmise mõistlik tähtaeg fikseeritakse poolte kokkuleppega. Käesolevas asjas võeti läbirääkimiste algataja ettepanek kollektiivlepingu sõlmimiseks vastu
19. novembril
20. a. Seega leidis ringkonnakohus õigesti, et hagejale distsiplinaarkorras karistuste määramine
21. detsembril
22. a ja
23. jaanuaril
24. a oli KLS §-s 9 sätestatud tagatiste tõttu ebaseaduslik. L. Laarmaa, P. Jerofejev, J. Luik