) § 79 järgi võib kolmas isik hagiga protsessi astuda, kui ta esitab iseseisva nõude vaidluseseme suhtes. Hageja esitas nõude kinnistu ostumüügilepingu ja asjaõiguslepingu kehtetuks tunnistamiseks, OSAÜHING GIZA palub kinnistusraamatu kande muutmist. OSAÜHING GIZA nõue ei ole seotud sama vaidlusesemega.
lg-st 5 võib määruse peale, millega kohus kolmanda isiku protsessi kaasab või kaasamata jätab, esitada erikaebuse üksnes tsiviilprotsessi pool.
lg 3 mõttest tulenevalt ei ole OSAÜHING GIZA-le nimetatud määruse peale erikaebuse esitamise õigust ette nähtud ja määrus ei takista asja edasist menetlemist. ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED 7. OSAÜHING GIZA esitas Riigikohtule erikaebuse, millega palus ringkonnakohtu kirja, mida ta käsitab määrusena, tühistada ja teha uue määruse, millega saata erikaebus ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. Erikaebuse põhjenduste kohaselt on ringkonnakohtu määrus põhjendamata ja seadusevastane. Ringkonnakohus jättis erikaebuse esitaja huvid kaitsmata.
kohaselt võib kolmas isik, kes esitab iseseisva nõude vaidluseseme suhtes, hagi esitamisega protsessi astuda kuni sisulise arutamiseni esimese astme kohtus. Tal on kõik hageja õigused ja kohustused. AKTSIASELTS ESTEVAL (pankrotis) ja OÜ Dizolva vaidlevad tehingu kehtivuse üle, mille esemeks on sama kinnistu, millele on suunatud ka erikaebuse esitaja nõue. Seetõttu tuleb vaidluse õigeks lahendamiseks kaasata erikaebuse esitaja protsessi iseseisva nõudega kolmanda isikuna. 8. OÜ Dizolva leidis, et erikaebus on põhjendatud ja tuleb rahuldada. 9. AKTSIASELTS ESTEVAL tähtaegselt kirjalikku vastust esitanud ei ole. TSIVIILKOLLEEGIUMI SEISUKOHT 10. Kolleegium leiab, et Tallinna Ringkonnakohtu 21. jaanuari 2005. a kirjana vormistatud määrus tuleb
p 2 alusel tühistada protsessiõiguse normi olulise rikkumise tõttu ja OSAÜHING GIZA erikaebus tuleb saata läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule. 11. Käesolevas asjas on ringkonnakohus ebaõigesti keeldunud erikaebuse menetlusse võtmisest kirjaga.
lg-st 1 tulenevalt peab ringkonnakohus esimese astme kohtu määruse peale esitatud erikaebuse lahendama määrusega, sh juhul, kui lahendi sisuks on erikaebuse läbivaatamata jätmine. Samale seisukohale on kolleegium asunud ka
lg 2 kohaselt on protsessiosalisel erikaebuse esitamise õigus Riigikohtule juhul, kui kohtumäärus takistab asja edasist menetlust. Nimetatud sätte mõttest tulenevalt on Riigikohus kohustatud ja õigustatud menetlema ringkonnakohtu määruse peale esitatud erikaebust, millega ringkonnakohus on keeldunud esimese astme kohtu määruse peale esitatud erikaebuse menetlemisest. 13. Kolleegium leiab, et ringkonnakohus on ebaõigesti kohaldanud
lg-t 5, kuna viidatud säte reguleerib üksnes iseseisva nõudeta kolmanda isiku kaasamist protsessi. Seega ei ole õige ringkonnakohtu seisukoht, et
14.
lg 3 järgi võib esimese astme kohtu määruse peale pool ja teine protsessiosaline esitada erikaebuse, kui erikaebuse esitamise õigus on selles seadustikus ette nähtud või kui kohtumäärus takistab asja edasist menetlust. Selles lõikes nimetamata määruste peale ei saa erikaebust esitada, kuid
lg 4 kohaselt võib vastuväiteid nendele määrustele esitada apellatsioonkaebuses.
ei sätesta erikaebuse esitamise õigust iseseisva nõudega kolmanda isiku kaasamise kohta tehtud määruse peale. Kolleegium leiab, et juhul, kui protsessi kaasatakse iseseisva nõudega kolmas isik, saab hageja, kes ei olnud nõus kolmanda isiku kaasamisega, esitada kolmanda isiku protsessi kaasamise määruse peale vastuväited apellatsioonkaebuses. Juhul kui kolmanda isiku protsessi kaasamise taotlus jäetakse rahuldamata, ei saa protsessi
alusel astuda soovinud isik esitada hiljem esimese astme kohtu määruse peale vastuväiteid apellatsioonkaebuses, sest ta pole protsessiosaline.
teine lause sätestab, et iseseisva nõudega kolmandal isikul on kõik hageja õigused ja kohustused. Hagejal on vastavalt
lg-le 5 õigus esitada erikaebus hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruse peale. Kuna iseseisva nõudega kolmanda isiku menetlusse lubamata jätmine tähendab sisuliselt tema nõude menetlusse võtmisest keeldumist, siis on protsessi
alusel astuda soovinud isikul
15. Eeltoodu alusel on ringkonnakohus ebaõigesti tagastanud erikaebuse läbivaatamatult ja peab asja uuel läbivaatamisel erikaebuse sisuliselt lahendama ning vastama OSAÜHING GIZA erikaebuse väitele, et linnakohus jättis õigesti erikaebuse esitaja iseseisva nõudega kolmanda isikuna
16. Muu hulgas peab kolleegium vajalikuks selgitada, et
kohaldamise, s.o iseseisva nõudega kolmanda isiku protsessi lubamise eelduseks on see, et kolmas isik on esitanud nõuetele vastava hagiavalduse ja tasunud riigilõivu. Alles pärast nende eelduste täitmist saab kohus otsustada, kas nõuded on esitatud sama vaidluseseme suhtes, st kas isik vastab
§-s 79 nimetatud kolmanda isiku tunnustele. 17. Käesolevas asjas soovis erikaebuse esitaja esitada AKTSIASELTS ESTEVAL (pankrotis) hagis esitatust erinevat nõuet sama vaidluseseme suhtes. Ebaõige on linnakohtu seisukoht, et selline nõue ei saa olla iseseisev nõue sama hagieseme suhtes
P. Jerofejev , J. Luik, T. Tampuu
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.