KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatamine 3-3-1-27-05 23. mai 2005 Eesistuja Tõnu Anton, liikmed Jüri P

§ 9

lg 1 ja § 7 lg 1 mõtte kohaselt ei ole võimalik pöörduda igaks juhuks kohtusse, kui haldusakt õigusi ei riku. Toila Vallavalitsuse

1. märtsi
2. a ettekirjutuses anti valikuvõimalus ning R. Jürisoo viis hooned nõuetega vastavusse. Taolise sisuga ettekirjutuse andmine eeldab kontrolli ettekirjutuse täitmise üle teatud tähtaja jooksul ning teist haldusakti, kui kohalik omavalitsus leiab, et hooned ei vasta ehitistele esitatavatele nõuetele. Toila Vallavalitsus rikkus Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 54 ja § 55 lg 1, sest haldusakt ei olnud ettekirjutuse saajale selge ja üheselt mõistetav. Ettekirjutus ei sisalda sõnaselgelt kindlaksmääratud kohustusi, mille täitmata jätmisel saaks R. Jürisood trahvida. Haldusakti resolutsiooni sõnastusest võis kaebuse esitaja aru saada, et kui vallavalitsus leiab, et hooned ei vasta ehitistele esitatavatele nõuetele, siis antakse sellest temale teada teise haldusaktiga.
3. Tartu Ringkonnakohus jättis
4. märtsi
5. a määrusega erikaebuse rahuldamata ja halduskohtu määruse muutmata. Ringkonnakohus ei pidanud vajalikuks korrata esimese astme kohtu põhjendusi, kuid märkis, et kaebuse esitaja ei ole esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et ta oleks täitnud
6. märtsi
7. a ettekirjutuse, samas on Toila Vallavalitsus kinnistut kontrollinud ja veendunud, et ettekirjutus on täitmata. Pealegi ei piisa kaebaja subjektiivsest arusaamast, et ettekirjutus on tema poolt täidetud, eelkõige peab see rahuldama ettekirjutuse tegijat. Samuti leidis ringkonnakohus, et ebaõige on kaebuse esitaja väide, et tingimuslikku ettekirjutust ei ole võimalik vaidlustada. R. Jürisoole anti ettekirjutusega konkreetne ja üheselt mõistetav valik: kas viia kinnistul asuvad hooned nõuetele vastavaks või need lammutada.

§ 9lg 1 kohaselt oli tal pärast 18.

märtsil 2004 temale ettekirjutuse teatavakstegemist 30 päeva aega otsustada, kas võtta ettekirjutus täitmisele või vaidlustada see halduskohtus. R. Jürisoo jättis need võimalused kasutamata ja pöördus kaebusega halduskohtusse alles

1. oktoobril
2. Halduskohus andis oma määruses õige hinnangu kaebuse esitamise tähtaja möödalaskmise põhjustele. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RIIGIKOHTUS
3. R. Jürisoo esitas ringkonnakohtu määruse peale erikaebuse Riigikohtule, milles palub kohtute määrused tühistada ja saata asi uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule, samuti ennistada kaebuse esitamise tähtaeg. Erikaebuse esitaja leiab, et kohtud on ebaõigesti jätnud kohtusse pöördumise tähtaja ennistamata ning tal ei olnud põhjust ettekirjutust halduskohtus vaidlustada enne kui ta sai teada, et Toila Vallavalitsus ei ole rahul tema poolt ettekirjutuse täitmisega. Ettekirjutus ei rikkunud andmise ajal ega vaidlustamistähtaja jooksul R. Jürisoo õigusi, sest ta täitis heauskselt ja kohusetundlikult haldusakti nõude viia kinnistul asuvad hooned ehitistele esitatavate nõuetega vastavusse.

§ 9

lg 1 ja § 7 lg 1 kohaselt tuleb kaebus halduskohtusse esitada 30 päeva jooksul, kui adressaat leiab, et haldusakt rikub tema õigusi või piirab tema vabadusi.

mõtte kohaselt ei või kohtusse pöörduda igaks juhuks, kui haldusakt veel ilmselt õigusi ei riku. Vaidlustatud ettekirjutuse andmine eeldab kontrolli ettekirjutuse täitmise üle teatud tähtaja jooksul ning teist haldusakti, kui kohalik omavalitsus leiab, et ettekirjutus ei ole nõuetekohaselt täidetud. Toila Vallavalitsus rikkus HMS § 54 ja § 55 lg 1, sest haldusakt ei olnud ettekirjutuse saajale selge ja üheselt mõistetav. HMS § 63 lg 2 p 5 kohaselt on haldusakt tühine, kui sellest ei selgu õigused ja kohustused, kohustused on vastukäivad või seda ei ole muul objektiivsel põhjusel kellelgi võimalik täita. Tühine haldusakt on HMS § 63 lg 1 järgi kehtetu algusest peale. Toila Vallavalitsuse ettekirjutusega R. Jürisoole pandud kohustus on omanikule üleliigseid kulutusi ja ebameeldivusi tekitav, mis on vastuolus HMS §-dega 3 ja

1. Toila Vallavalitsuse ettekirjutus ei sisalda sõnaselgelt kindlaksmääratud kohustusi, mille täitmata jätmisel saaks R. Jürisood trahvida. Võimatu on samaaegselt täita kahte erinevat ja vastukäivat kohustust. Haldusakti resolutsiooni sõnastusest võis kaebuse esitaja aru saada, et kui vallavalitsus leiab, et hooned ei vasta ehitistele esitatavatele nõuetele, siis antakse sellest temale teada teise haldusaktiga. Kuivõrd kaebuse esitajal oli õiguspärane ootus sellise teise haldusakti andmiseks, siis esinevad asjas mõjuvad põhjused halduskohtusse pöördumise tähtaja ennistamiseks.
2. Toila Vallavalitsus vaidleb kirjalikus vastuses erikaebusele vastu ning leiab, et kohtud on õigesti jätnud R. Jürisoo kaebuse läbi vaatamata kaebuse esitamise tähtaja rikkumise ning tähtaja ennistamist tingivate mõjuvate põhjuste puudumise tõttu. Kaebaja ei ole ka erikaebuses Riigikohtule esitanud täiendavalt objektiivseid ja mõjuvaid põhjuseid, mis võiksid olla tähtaja ennistamise aluseks. Vastustaja ei nõustu kaebuse esitaja väitega, et ta on viinud hooned vastavusse ehitistele esitatavate nõuetega. R. Jürisoo ei ole võtnud temale ettekirjutusega pandud kohustuste täitmist tõsiselt. Ettekirjutuse täitmata jätmise eest ei ole R. Jürisood trahvitud, vaid tema suhtes rakendati sunnivahendit ettekirjutuse täitmise tagamiseks. Vastustajale jääb arusaamatuks, mille tõttu ei ole kaebajal võimalik ettekirjutust täita ning millised kohustused on selles vastukäivad. Liigne kulukus ei ole ettekirjutuse täitmata jätmiseks objektiivne põhjus. RIIGIKOHTU HALDUSKOLLEEGIUMI SEISUKOHT
3. Riigikohtu halduskolleegium leiab, et erikaebus on osaliselt põhjendatud ja vaidlustatud kohtumäärused tuleb tühistada kohtumenetluse normide olulise rikkumise tõttu.
4. Asjas on tuvastatud, et R. Jürisoo sai vaidlustatud ettekirjutuse kätte
5. märtsil 2004, s.o ligi seitse kuud enne selle peale kaebusega halduskohtusse pöördumist. Riigikohtu halduskolleegium nõustub kohtute ja vastustajaga selles, et R. Jürisool puudusid takistused ettekirjutuse õigeaegseks vaidlustamiseks kohtus ning seetõttu puudub mõjuv põhjus tühistamiskaebuse tähtaja ennistamiseks. Tühistamiskaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotluse osas jääb R. Jürisoo erikaebus rahuldamata. Kolleegium ei pea selle küsimuse osas vajalikuks korrata esimese ja teise astme kohtute põhjendusi.
6. Samas leiab Riigikohtu halduskolleegium, et kohtud oleksid pidanud selgitama välja R. Jürisoo eesmärgi kohtusse pöördumisel ning andma talle võimaluse kaebuses väljendatud taotlust täpsustada, mitte lõpetama asja menetlust tühistamiskaebuse esitamise tähtaja rikkumise tõttu. Kolleegium märgib, et R. Jürisoo on erikaebuses Riigikohtule ja korduvalt varasema menetluse käigus ka ise möönnud, et tal puudusid takistused ettekirjutuse vaidlustamiseks 30-päevase tähtaja jooksul ning ta ei soovinudki ettekirjutust pärast selle saamist vaidlustada, vaid asus seda täitma. Oma õigusi rikkuvaks luges R. Jürisoo ettekirjutuse alles siis, kui selgus, et Toila Vallavalitsus pidas tema tegevust ettekirjutuse täitmisel ebapiisavaks ja pöördus ettekirjutuse täitmise tagamiseks sunniraha sissenõudmiseks täitekorraldusega kohtutäituri poole. 13.

§ 19

lg 7 kohaselt vaatab halduskohus asja läbi kaebuses või protestis esitatud taotluse ulatuses, kuid halduskohus ei ole seotud kaebuse või protesti sõnastusega.

§ 19

lg 7 teine lauseosa aga osundab kohtu õigusele ja kohustusele tõlgendada kaebuses esitatud taotlust. Riigikohtu halduskolleegium on leidnud, et nimetatud normi eesmärk on tagada põhiseaduslik kaebeõigus, kaitstes ebapiisavate juriidiliste teadmiste ja kogemustega kaebajaid taotluse vääralt sõnastamise võimalike tagajärgede eest (vt

1. veebruari
2. a otsus haldusasjas nr 3-3-1-6-02, p 10). Kolleegium on oma praktikas korduvalt rõhutanud, et halduskohus peab uurimisprintsiibist tulenevalt asja läbivaatamisel selgitama välja kaebuse esitaja tegeliku tahte (vt nt
3. veebruari
4. a otsus haldusasjas nr 3-3-1-3-04, p 12;
5. veebruari
6. a määrus haldusasjas nr 3-3-1-66-00, p 1). Ebaselgelt esitatud taotluse tegeliku sisu väljaselgitamine kohtu poolt ei kujuta endast kaebuse muutmist (vt Riigikohtu halduskolleegiumi
7. septembri
8. a otsus haldusasjas nr 3-3-1-39-01, p 4).
9. Käesoleva kohtuasja materjalidest nähtuvalt vaidlustas R. Jürisoo sisuliselt vallavalitsuse toimingut, millega loeti, et ettekirjutus on täitmata ja algatati sunniraha sissenõudmine, mitte aga ettekirjutust. Kaebuse esitaja väljendas kaebuses halduskohtule selgelt, et tema üheks nõudeks on peatada täitemenetlus. Ka see esialgse õiguskaitse taotlus aitab välja selgitada kaebuse esitamise üht eesmärki, millele vastaks näiteks kohustamiskaebus sunniraha sissenõudmise keelamiseks põhjusel, et ettekirjutus on juba nõuetekohaselt täidetud.
10. Kaebuse toimingu õigusvastaseks tunnistamiseks võib

§ 9lg 5 järgi esitada kolme aasta jooksul toimingu sooritamisest arvates.

R. Jürisoo sai Toila Vallavalitsuse poolt kohtutäiturile täitekorralduse esitamisest teada temale täitekutse kättetoimetamisega

1. septembril 2004 ning kaebuse sunniraha sissenõudmise algatamise õigusvastasuse tuvastamiseks esitas ta halduskohtule
2. oktoobril 2004, järelikult olnuks kaebus tähtaegne.
3. Kui R. Jürisoo kohtusse pöördumise eesmärgile vastav taotlus sisuliselt esitati või esitatakse seaduses sätestatud tähtaega järgides, tuleb selline taotlus kaebuses muude puuduste mitteesinemise korral halduskohtus läbi vaadata. Samas ei ole selle kohtumenetluse käigus võimalik tühistada Toila Vallavalitsuse
4. märtsi
5. a ettekirjutust.
6. Halduskolleegium leiab, et ringkonnakohus on hakanud määruses ebaõigesti lahendama küsimust, kas R. Jürisoo poolt ettekirjutuse nõuetekohane täitmine on tõendatud või mitte. Kolleegium peab vajalikuks märkida, et käesolevas asjas ei ole kohtud veel

§-s 12 reguleeritud eelmenetlusest kaugemale jõudnud ning ringkonnakohus ei võinud kaebetähtajast kinnipidamise küsimust lahendades asuda hindama kaebuse väidete sisulist põhjendatust. Riigikohtu halduskolleegium on oma praktikas märkinud, et küsimust, kas kaevatav haldusakt või toiming rikub kaebuse esitaja õigusi, saab lahendada üksnes kohtuotsusega pärast asja sisulist arutamist kohtuistungil (vt nt 29. jaanuari 2001. a määruseid haldusasjades nr 3-3-1-64-00 ja nr 3-3-1-65-00, p 1). 18. Eeltoodust tulenevalt rahuldab Riigikohtu halduskolleegium erikaebuse osaliselt ja tühistab

§ 72

lg 1 p 5 alusel ringkonnakohtu ja halduskohtu määrused ning saadab asja menetlusse võtmise otsustamiseks Jõhvi Halduskohtule. Halduskohus peab selgitama välja nii kaebuse esitaja eesmärgi kohtusse pöördumisel kui ka eesmärgile vastava taotluse ning seejärel uuesti lahendama kaebuse esitamise tähtaegsuse küsimuse. Tõnu Anton, Jüri Põld, Harri Salmann