Obsah (5)

§ 17§ 97§ 14§ 81§ 12

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatamine 3-3-3-1-05 24. mai 2005 Eesistuja Tõnu An

§ 17

kohaselt ei vaja asjaolud, mis on tuvastatud jõustunud kohtuotsusega haldusasjas, tõendamist halduskohtumenetluses asjas, kui sellest võtavad osa samad protsessiosalised.

§ 97

lg 2 kohaselt asjaolusid, mis on ühes haldusasjas tuvastatud jõustunud kohtuotsusega, ei või vaidlustada teises haldusasjas, millest võtavad osa samad protsessiosalised. Tallinna Halduskohtu

1. jaanuari
2. a jõustunud otsusega haldusasjas nr 3-284/2001 tehti Tallinna Linnavalitsusele ettekirjutus vaadata Planeedi 12 tagastamise taotlused uuesti läbi ja teha seadusest tulenev ja õiguspärasele ehitise hindamise ekspertiisile tulenev otsus. Kohtuotsuses oli ära toodud kohtu seisukohad, millest järeldub, et ekspertiisi läbiviimisel ei oleks ekspert tohtinud arvestada elamu taastamistöid. Tallinna Linnavalitsus halduskohtu otsust ei apelleerinud, otsus jõustus ja linnavalitsus oli kohustatud järgima kohtuotsuses tehtud ettekirjutust. Tallinna Linnavalitsus ei ole Tallinna Halduskohtu
3. jaanuari
4. a jõustunud kohtuotsust nõuetekohaselt täitnud. Ekspertiisis, millele tugineb Tallinna Linnavalitsuse korraldus nr 3151-k, on arvesse võetud elamu taastamistöid.
5. Tallinna Linnavalitsuse apellatsioonkaebuse alusel tühistas Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
6. detsembri
7. a otsusega haldusasjas nr 2-3/165/2004 halduskohtu otsuse ja saatis asja halduskohtule uueks läbivaatamiseks. Ringkonnakohus leidis järgmist.
8. Halduskohtu otsus tuleb tühistada kohtumenetluse normide rikkumise tõttu, olenemata apellatsioonkaebuse väidetest, sest halduskohus otsustas kolmanda isiku õiguste ja kohustuste üle, keda asja arutamisele ei kaasatud, kuna vaidlus elamu tagastamise üle võib puudutada eluruumid juba erastanud üürnike omandiõigust.
9. Planeedi 12 elanikud olid osaliselt kaasatud elamu endisel individualiseeritaval kujul säilivuse hindamise menetlusse, kuid halduskohus ei ole elanikke kohtuasja arutamisele kutsunud. Elamu tagastamise taotluse uueks läbivaatamiseks kohustamise korral ei ole välistatud erastamisotsuse muutmine ja tagasitäitmine ning selle vastu peab üürnikel olema võimalus end kohtus kolmanda isikuna kaitsta. Tegemist on omandiõiguse riivega. 3.

§ 17ja § 97 lg 2 ei ole selles asjas määravad.

Vaidlus käib ORAS § 12 lg 8 tõlgendamise üle. Küsimus on selles, kas linnavalitsus pidi vara tagastamise uuel otsustamisel juhinduma jõustunud kohtuotsuse aluseks olnud seadusetõlgendusest. Oluline on

§ 97

lg 1, mille kohaselt on jõustunud kohtulahend täitmiseks kohustuslik protsessiosalistele ja nende õigusjärglastele. Kohtuotsuse mittetäitmiseks

§ 97

lg 1 tähenduses tuleb pidada ka uue haldusakti andmist, mis on vastuolus varem samas küsimuses antud haldusakti suhtes tehtud kohtuotsusega.

1. Vaidlustatud korraldus ja selle aluseks olnud ekspertarvamus nr T-225-02 on vastuolus Tallinna Halduskohtu
2. jaanuari
3. a otsusega. Seaduslikuks ekspertarvamuseks tuleb selle otsuse resolutsioonis mõista sama otsuse motiividele vastavat ekspertarvamust. Uue haldusakti andmine ei vabastanud linnavalitsust

§ 97lg-st 1 tulenevast kohustusest ja sellest ei vabastanud ka uus ekspertarvamus.

Linnavalitsus rikkus

§ 97lg-t 1.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RIIGIKOHTUS

1. E. Rebane esitas Riigikohtule avalduse kohtuvea parandamiseks jõustunud Tallinna Halduskohtu
2. jaanuari
3. a otsuses haldusasjas nr 3-284/2001 ja palub nimetatud otsus tühistada põhjusel, et selle kohtuotsusega on siduvalt kindlaks tehtud tema õigusi mõjutavad asjaolud, ilma et tema oleks kohtu poolt kolmanda isikuna selle haldusasja menetlusse kaasatud. Õiguslikult siduvalt on kindlaks tehtud ehitise endisel individualiseeritaval kujul säilivuse tuvastamise asjaolud elamu suhtes, mille üürnikuna ta sai erastada tema kasutuses oleva eluruumi. Kuna Tallinna Halduskohtus käimasolevas vaidluses Tallinna Linnavalitsuse
4. detsembri
5. a korralduse nr 3151-k tühistamise nõudes peab kohus arvestama nimetatud jõustunud kohtuotsusega, võib tekkida olukord, kus linnavalitsuse korraldus elamu mittetagastamise kohta tühistatakse ja taotletakse erastamise ostu-müügilepingu tühistamist, et tagastada õigustatud subjektidele nimetatud vara. See riivab tema omandiõigust. Halduskohtumenetluses kindlakstehtud asjaolud on aluseks erastamise ostu-müügilepingute tühisuse ja omandiõiguse tunnustamise nõude rahuldamisel tsiviilvaidluses. Käimasoleva kohtuvaidluse tõttu on häiritud omandiõiguse teostamine ja korteriomandi seadmine.

§ 14

lg 3 p 1 kohaselt tuleb kohtumenetlusse kaasata kolmas isik, kui asja arutamisel võidakse otsustada tema seadusega kaitstud õiguste ja vabaduste üle.

1. Tallinna Linnavalitsuse kirjalikus vastuses toetatakse kohtuvigade parandamise avaldust ja leitakse, et vaidlus elamu tagastamise üle võib puudutada korteriomanike õigusi. Vaidlustatud kohtuotsusega on kindlaks määratud olulised asjaolud elamu tagastamise taotluse lahendamiseks.
2. Helle Viitkari kirjalikus vastuses ei peeta kohtuvigade parandamise avaldust õigeks ja vaieldakse sellele vastu. Avaldajal ei ole

§ 81

järgi õigust nõuda kohtuvea parandamist, sest ta ei ole isik, kelle suhtes kohtuotsus tehti ja kohus ei otsustanud tema õiguste ja kohustuste üle. ORAS § 18 lg 1 kohaselt on kuni omandireformi objektiks oleva õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise küsimuse otsustamiseni kohaliku omavalitsuse asutustel, kelle omandis või valduses vara on, keelatud vara võõrandada. Seda keeldu rikkuvad tehingud on tühised. Linnavalitsuse ja Planeedi 12 eluruumi üürnike vahel sõlmitud ostu-müügilepingud on sõlmitud vastuolus nimetatud sättega, mistõttu need tehingud on tühised algusest peale ning avaldajal ei ole omandiõigust eluruumile tekkinudki. Seetõttu on välistatud, et vaidlustatud kohtuotsus avaldaja omandiõigust riivaks. 13. Ermo Vilba kirjalikus vastuses ei peeta kohtuvigade parandamise avaldust õigeks ja vaieldakse sellele vastu. RIIGIKOHTU HALDUSKOLLEEGIUMI SEISUKOHT 14.

§ 12

lg 2 p 4 kohaselt otsustab halduskohus eelmenetluses sama seadustiku § 14 lõikes 3 nimetatud isikute kaasamise.

§ 14

lg 3 p 1 kohaselt on kaasatud isikuks kolmas isik, kui asja arutamisel võidakse otsustada tema seadusega kaitstud õiguste ja vabaduste üle.

§ 81

lg 1 p 1 sätestab, et jõustunud kohtuotsuses või -määruses kohtuvea parandamist võib nõuda isik, keda seaduse nõuete kohaselt kohtusse ei kutsutud, kuid kelle suhtes tehti kohtuotsus, või sama lõike punkti 2 kohaselt isik, kelle õiguste ja kohustuste üle kohus otsustas, kuid keda asja ei kaasatud. Riigikohtu halduskolleegiumi

1. jaanuari
2. a otsuses haldusasjas nr 3-3-3-1-04 asuti seisukohale, et see säte on imperatiivne ega anna kohtule võimalust kaaluda, kas isik menetlusse kaasata või mitte. Riigikohtu halduskolleegium jääb selle seisukoha juurde. Seega tuleb käesoleva kohtuvigade parandamise avalduse lahendamiseks selgitada, kas vaidlustatud Tallinna Halduskohtu
3. jaanuari
4. a otsusega võidi otsustada E. Rebase õiguste üle.
5. Tallinna Ringkonnakohtu
6. detsembri
7. a otsusega haldusasjas nr 2-3/165/2004 on tuvastatud, et Tallinna Maa-ameti toimiku nr 7894 materjalide kohaselt on Planeedi 12 elanikud osaliselt olnud kaasatud
8. septembril 1999 toimunud vara endisel individualiseeritaval kujul säilivuse hindamise menetlusse, sh ka E. Rebane, ja selles toimikus sisalduva Tallinna Hooneregistri
9. novembri
10. a teatise kohaselt on korterid üürnikele
11. aastal juba erastatud, sh ka
12. veebruari
13. a ostu-müügilepinguga nr 2036 E. Rebasele korter nr
14. Seega on E. Rebane nimetatud korteri omanik.
15. Tallinna Halduskohtu
16. jaanuari
17. a otsusega kohustati Tallinna Linnavalitsust uuesti läbi vaatama õigustatud subjektide taotluse Planeedi 12 elamu tagastamiseks ja tegema selleks uue ekspertiisi. Seega vaidlus õigusvastaselt võõrandatud elamu tagastamise üle võib puudutada selles elamus asuvate eluruumide üürnike õigust eluruumid erastada või need eluruumid juba erastanud elanike omandiõigust. Elamut, mis tuleks omandireformi käigus õigustatud subjektidele tagastada, ei saaks samal ajal üürnikele erastada. Kui halduskohus teeb ettekirjutuse elamu tagastamise taotlus uuesti läbi vaadata, ei ole välistatud Tallinna Linnavalitsuse poolt erastamisotsuse muutmine ja tagasitäitmine. Kohtuotsuse tulemusena jätkuv vaidlus elamu tagastamise üle riivab korteriomanike, sh E. Rebase omandiõigust ja piirab tema vara käsutamist. 17.

§ 97

lg 1 kohaselt on jõustunud kohtulahend täitmiseks kohustuslik protsessiosalistele ja nende õigusjärglastele. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt ei saa asjaolusid, mis ühes haldusasjas on tuvastatud jõustunud kohtuotsusega, vaidlustada teises haldusasjas, millest võtavad osa samad protsessiosalised. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt ei või protsessiosalised ega nende õigusjärglased esitada kohtusse sama nõuet samal alusel. Kui jõustunud kohtuotsus kohustab haldusorganit sooritama mingi toimingu või andma haldusakti, siis võib kohtumenetlusse kaasamata isik vaidlustada selle toimingu või haldusakti, kui see rikub tema õigusi. Kuid see ei välista kohtuvigade parandamise avalduse esitamist kaasamata isiku poolt, sest vastasel juhul oleks

§ 81lg 1 p 2 sisutu.

Kohtuvea parandamise avalduse esitamiseks piisab sellest, et vaidlustatud kohtuotsus võib tuua kaasa toimingud või haldusakti, mis võivad mõjutada kolmanda isiku õigusi.

1. Eeltoodud põhjustel leiab Riigikohtu halduskolleegium, et Tallinna Halduskohtu
2. jaanuari
3. a otsusega haldusasjas nr 3-284/2001 on otsustatud E. Rebase õiguste üle, mistõttu tuleb kohtuvea parandamise avaldus rahuldada. Tallinna Halduskohtu vaidlustatud otsus tuleb tühistada ja asi saata uueks läbivaatamiseks samale halduskohtule. Tõnu Anton, Jüri Põld, Harri Salmann