3-3-4-1-05

KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatamine 3-3-4-1-05

1. mai 2005 Eesistuja Märt Rask, liikmed Indrek Koolmeister, Lea Laarmaa, Jaak Luik ja Jüri Põld Pädeva kohtu määramine Jõhvi Halduskohtu
2. aprilli
3. a määrus haldusasjas nr 368/2005 Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
4. Tühistada Jõhvi Halduskohtu
5. aprilli
6. a määrus haldusasjas nr 3-68/
8. Saata asi menetlusse võtmise otsustamiseks Jõhvi Halduskohtule. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
9. Evgeniya Kishova esitas
10. märtsil 2005 Narva Linnakohtule avalduse tööraamatu kuuluvuse fakti tuvastamiseks hagita menetluse korras. Avalduse kohaselt pöördus ta
11. a detsembris Pensionifondi juhatuse poole taotlusega pensioni saamiseks Venemaal töötatud aja eest. Taotlejale selgitati, et tööraamatus tehtud paranduste tõttu tuleb tal tööraamatu kuuluvuse kindlakstegemiseks pöörduda kohtusse.
12. Narva Linnakohus keeldus
13. märtsi
14. a määrusega tsiviilasjas nr 2-241/05 avalduse menetlusse võtmisest ja tagastas selle TsMS § 149 lg 2 p 1 alusel avaldajale. Linnakohus leidis, et kuna TsMS § 247 lg 1 ei sätesta hagita asjana tööraamatu kuuluvuse fakti tuvastamist üldkohtu poolt ja kohtule ei ole teada seadust, mis sellise fakti tuvastamise üldkohtu pädevusse annaks, ei kuulu esitatud avalduse lahendamine maa- või linnakohtu pädevusse. Avaldusest nähtub avaldaja tahe tõendada oma subjektiivset õigust saada riiklikku pensioni suuremas ulatuses. Seega soovib avaldaja tuvastada avalik-õigusliku suhte olemasolu. HKMS § 6 lg 3 p 3 kohaselt kuulub sellise vaidluse lahendamine halduskohtu pädevusse ja avaldajal on õigus pensioniõigusliku staaži tuvastamiseks pöörduda halduskohtusse. Narva Linnakohus saatis E. Kishova avalduse
15. aprillil 2005 eelnimetatud määruse alusel läbivaatamiseks Jõhvi Halduskohtule.
16. Jõhvi Halduskohus informeeris
17. aprilli
18. a kirjaga avaldajat võimalusest vastavalt Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni vahel sõlmitud lepingu õigusabi ja õigussuhete kohta tsiviil-, perekonna- ja kriminaalasjades üldsätete punktile 2 pöörduda oma õiguste kaitseks ka Vene Föderatsiooni kohtusse. Vastuseks sellele kirjale teatas E. Kishova, et soovib tema avalduse läbivaatamist Eesti Vabariigis.
19. Jõhvi Halduskohus saatis
20. aprilli
21. a määrusega haldusasjas nr 3-68/2005 HKMS § 11 lg-te 5 ja 6 alusel E. Kishova avalduse Riigikohtule pädeva kohtu määramiseks. Halduskohus leidis, et E. Kishova taotleb avalik-õigusliku suhte tuvastamist tema ja Vene Föderatsiooni vahel. Avaldusest ei nähtu, et E. Kishova soovis saada pensioni Eestist riikliku pensionikindlustuse seaduse alusel, vaid ta soovib pensioni saada Venemaalt. Venemaal asuva Pensionifondi juhatus on tal soovitanud tööraamatus tehtud paranduse tõttu pöörduda tööraamatu kuuluvuse kindlakstegemiseks kohtusse. Halduskohtu arvates taotleb E. Kishova juriidilise fakti tuvastamist, mis ei ole seotud riikliku pensionikindlustuse seaduse alusel pensioni määramisel, ümberarvutamisel või maksmisel tekkinud vaidlusega, mille lahendamine vastavalt Riigikohtu varasemale praktikale kuulub halduskohtu pädevusse. Ainuüksi tööraamatu kuuluvuse kui juriidilise fakti tuvastamine ei kuulu halduskohtu pädevusse. RIIGIKOHTU ERIKOGU SEISUKOHT
22. Jõhvi Halduskohus, saates E. Kishova avalduse Riigikohtule pädeva kohtu määramiseks, leidis, et E. Kishova taotleb avalik-õigusliku suhte tuvastamist tema ja Vene Föderatsiooni vahel ning soovib saada pensioni Venemaalt, mitte aga Eestist riikliku pensionikindlustuse seaduse alusel. Linnakohus seevastu asus seisukohale, et avaldaja soovib saada riiklikku pensioni senisest suuremas ulatuses. Erikogu arvates tegi Jõhvi Halduskohus selle järelduse halduskohtule aprillis 2005 esitatud avalduse pinnalt, milles E. Kishova soovib, et tema avaldus tööraamatu kuuluvuse tuvastamiseks vaadatakse läbi Eesti Vabariigis. Halduskohus lähtus erikogu arvates ka sellest, et E. Kishova
23. märtsi
24. a avalduse kohaselt taotles ta pensioni Venemaal töötatud aja eest Pensionifondi juhatuselt. Muid dokumente, millest võiks teha järelduse, et E. Kishova soovib pensioni taotleda Vene Föderatsioonis, Riigikohtule esitatud materjalide hulgas pole. Riigikohtule esitatud materjalide hulgas on aga väljavõte Narva Pensioniameti poolt
25. jaanuaril 2002 välja antud pensionitunnistusest, millest nähtub, et E. Kishova saab pensioni Eesti riigilt. Sellest asjaolust ja riikliku pensionikindlustuse seaduse (RPKS) § 28 lg-st 4, mille järgi saab pensioniõigusliku staaži hulka arvata ka aega, mil isik töötas kuni
26. jaanuarini 1991 endise NSV Liidu territooriumil, kui tal on vähemalt 15 aastat Eestis omandatud pensionistaaži, on võimalik järeldada, et E. Kishova eesmärgiks on saada Eesti riigilt senisest suuremat pensioni, mille arvutamisel võetakse arvesse ka periood, mil ta töötas Venemaal. Selleks vajalikku pensioniõiguslikku staaži soovib ta tõendada tööraamatu kannetega.
27. Käesoleval juhul ei ole vaidlust staaži arvutamise ega tööraamatu kannete õiguspärasuse küsimuses, vaid E. Kishova soovib tuvastada, et tööraamat, mille ta pensioni saamiseks esitas, kuulub talle.
28. TsMS § 247 lg-s 1 esitatakse hagita asjade loetelu. Sama paragrahvi
29. lõike kohaselt vaatab kohus hagita menetluses läbi ka teisi asju, mis seadusega on antud kohtu pädevusse ja mis kuuluvad läbivaatamisele hagita menetluses. Riigikohtu varasemas praktikas (Riigikohtu erikogu
30. oktoobri
31. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-104-03, RT III 2003, 33, 347 ja
32. oktoobri
33. a määrus asjas nr 3-2-4-2-04, RT III 2004, 26, 284 ning tsiviilkolleegiumi
34. novembri
35. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-105-03, RT III 2003, 34, 358) on asutud seisukohale, et kuna TsMS § 247 lg 1 ei sätesta hagita asjana riikliku pensioni määramiseks vajalike faktide tuvastamist ja puudub seadus, mis näeks ette nende faktide tuvastamise üldkohtus, siis ei kuulu nende asjade lahendamine maa- ega linnakohtu, vaid halduskohtu pädevusse. Seda järeldust toetavad ka RPKS § 40 ja HKMS § 6 lg 3 p
36. RPKS § 40 kohaselt kuuluvad selle seaduse alusel tekkinud vaidlused pensioni määramise, ümberarvutamise ja maksmise osas lahendamisele halduskohtus. HKMS § 6 lg 3 p 3 kohaselt kuulub halduskohtu pädevusse avalik-õigusliku suhte olemasolu kindlakstegemine.
37. E. Kishova avalduse eesmärgist nähtuvalt on tööraamatu kuuluvuse tuvastamise vajadus seotud sooviga saada riiklikku pensioni senisest suuremas ulatuses, st muuta avalik-õiguslikku pensionisuhet riigiga.
38. Eeltoodud põhjustel leiab erikogu, et vaidlus selle üle, kas tööraamat, mille kannete alusel isik soovib tuvastada oma pensioniõiguslikku staaži ja realiseerida õigust saada pensioni, kuulub isikule endale, on avalik-õiguslik vaidlus, mis tuleb lahendada halduskohtus. Seetõttu tuleb Jõhvi Halduskohtu
39. aprilli
40. a määrus haldusasjas nr 3-68/2005 tühistada ja saata asi menetlusse võtmise otsustamiseks Jõhvi Halduskohtule.
41. Kui aga asja menetlemisel halduskohtus selgub, et E. Kishova soovib siiski pensioni Vene Föderatsioonist, siis ei saa halduskohus tuvastada avalik-õigusliku suhte olemasolu Vene Föderatsiooniga. Kehtivatest menetlusõiguse sätetest tulenevalt ei ole Eesti kohtutes sellist juriidilist fakti (tööraamatu kuuluvus) võimalik tuvastada. Tsiviilkohtumenetluse seadustik ega ükski muu seadus ei näe ette sellise juriidilise fakti tuvastamist tsiviilkohtumenetluse korras. Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni vahel puudub sotsiaalkindlustuse- (pensionikindlustuse-)alane leping ning Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni leping õigusabi ja õigussuhete kohta tsiviil-, perekonna- ja kriminaalasjades ei hõlma haldusasjades tehtud kohtuotsuste tunnustamist ega täitmist. Märt Rask, Indrek Koolmeister, Lea Laarmaa, Jaak Luik, Jüri Põld