← Eesti

3-3-4-2-05

KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatamine 3-3-4-2-05

  1. mai 2005 Eesistuja Märt Rask, liikmed Henn Jõks, Indrek Koolmeister, Jüri Põld ja Tambet Tampuu Pädeva kohtu määramine Tallinna Halduskohtu
  2. veebruari
  3. a määrus haldusasjas nr 3-2722/2004 ja Tallinna Linnakohtu
  4. aprilli
  5. a määrus tsiviilasjas nr 2/28-2656 2005 Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
  6. Tühistada Tallinna Halduskohtu
  7. veebruari
  8. a määrus haldusasjas nr 3-2722/
  10. Saata asi menetlusse võtmise otsustamiseks Tallinna Halduskohtule. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  11. Kustav-Olimar Laignale omistati Eesti Mereakadeemia (mereakadeemia) nõukogu
  12. augusti
  13. a otsusega emeriitprofessori staatus. Mereakadeemia rektori
  14. augusti
  15. a käskkirjaga nr 347 otsustati kooskõlas emeriitprofessori statuudiga maksta talle igakuist emeriitprofessori tasu.
  16. K.-O. Laigna esitas
  17. detsembril 2004 Tallinna Halduskohtule kaebuse temalt emeriitprofessori tasu äravõtmise õigusvastaseks tunnistamiseks ja emeriitprofessori tasu välja mõistmiseks tagasiulatuvalt alates
  18. maist
  20. Tallinna Halduskohtu
  21. veebruari
  22. a määrusega haldusasjas nr 3-2722/2004 tagastati kaebus HKMS § 11 lg 4 alusel esitajale. Halduskohus leidis, et kaebus ei kuulu halduskohtu pädevusse, kuna suhted, mis isikul tekivad mereakadeemiaga emeriitprofessori tasu maksmisega seoses, ei ole oma olemuselt haldusõiguslikud, vaid tegemist on rakenduskõrgkooli sisesuhetega. Mereakadeemia põhimääruse § 2 kohaselt on tegemist hallatava riigiasutusega haridusseaduse § 3 lg 2 ja § 30 lg-te 1 ja 2 ning rakenduskõrgkooli seaduse § 3 lg 1 mõttes, mitte avaliku võimu kandjaga. Põhimääruse § 32 lg 1 kohaselt töötavad mereakadeemia õppejõud ja teadustöötajad töölepingu või käsunduslepingu alusel. Käesoleval juhul on tegemist töösuhtest tekkinud vaidlusega, mille lahendamine on TsMS § 1 lg-test 1 ja 2 tulenevalt maa- ja linnakohtute pädevuses. Seega tuleb käesoleva vaidluse lahendamiseks pöörduda Tallinna Linnakohtusse.
  24. aprillil 2005 esitas K.-O. Laigna hagiavalduse Tallinna Linnakohtule. Hagiavalduses ei märkinud hageja, et ta on vaidluse lahendamiseks juba pöördunud halduskohtusse. Nagu nähtub Riigikohtule esitatud dokumentidest, ei olnud hagiavaldusele lisatud ka Tallinna Halduskohtu
  25. veebruari
  26. a määrust haldusasjas nr 3-2722/
  28. Tallinna Linnakohus tagastas hagiavalduse
  29. aprilli
  30. a määrusega tsiviilasjas nr 2/282656 2005 HKMS § 3 lg 1 p 1 ja § 4 lg 2 ning TsMS § 149 lg 2 p 1 alusel. Linnakohus leidis, et hageja on soovinud vaidlustada avalik-õiguslikke ülesandeid täitva Eesti Mereakadeemia rektori kohusetäitja tegevust või tegevusetust seoses emeriitprofessori tasu maksmisega. Selle vaidluse lahendamiseks tuleb pöörduda Tallinna Halduskohtusse.
  32. aprillil 2005 esitas K.-O. Laigna Tallinna Halduskohtule taotluse asja uuesti menetlusse võtmiseks. Esitatud taotluse ja selle lisade põhjal järeldas Tallinna Halduskohus, et K.-O. Laigna ei ole esitanud erikaebust linnakohtu määruse peale. Tallinna Halduskohus edastas
  33. aprilli
  34. a kirjaga asja materjalid Riigikohtule pädeva kohtu määramiseks, osundades seejuures HKMS § 11 lg-tele 5 ja 6 ning TsMS § 149 lg-le 6 ja § 3731 lgle
  36. Taotluse pädeva kohtu määramiseks esitas Riigikohtule
  37. aprilli
  38. a kirjaga nr 2-6-4/33 ka Tallinna Ringkonnakohtu esimees. Nimetatud kirja kohaselt pöördus K.-O. Laigna Tallinna Ringkonnakohtusse kohtupädevuse küsimuses nõu saamiseks olukorras, kus tema vaidlust ei ole oma pädevusse kuuluvaks pidanud ei haldus- ega üldkohus. RIIGIKOHTU ERIKOGU SEISUKOHT
  39. Vaidlust pole selle üle, et Eesti Mereakadeemia nõukogu valis K.-O. Laigna
  40. augustil 2000 emeriitprofessoriks ja talle määrati emeriitprofessori tasu. Asja materjalidest nähtuvalt pole K.O. Laigna nõus sellega, et talle emeriitprofessori tasu enam ei maksta. Ta väidab, et avastas
  41. a märtsis, et pikema aja jooksul pole tema pangaarvele nimetatud tasu laekunud. Dokumente selle väite kinnituseks erikogule esitatud pole. Erikogu kasutada pole ka dokumente, millest nähtuks, et K.O. Laignale emeriitprofessori tasu maksmine on lõpetatud või temalt emeriitprofessori nimetus ära võetud. Sellises olukorras saab erikogu siiski lahendada küsimuse, kas rakenduskõrgkooli emeriitprofessori tasu üle käiv vaidlus kuulub üld- või halduskohtu pädevusse, ning saata asja menetlusse võtmise otsustamiseks pädevale kohtule.
  42. Vabariigi Valitsuse
  43. novembri
  44. a määrusega nr 277 kinnitatud Eesti Mereakadeemia põhimääruse §-dest 1 ja 2 tulenevalt on mereakadeemia Haridus- ja Teadusministeeriumi hallatav riigiasutus ning rakenduskõrgkool, mis tegutseb rakenduskõrgkooli seaduse alusel. Sama sätestas ka Vabariigi Valitsuse
  45. septembri
  46. a määrusega nr 275 kinnitatud Eesti Mereakadeemia põhimäärus (p-d 1 ja 2), mis oli jõus ajal, mil K. Laignale omistati emeriitprofessori staatus.
  47. Rakenduskõrgkooli seadus sätestas K.-O. Laigna emeriitprofessoriks valimise ajal ja sätestab ka käesoleval ajal emeriitprofessori instituudi. Seejuures oli emeriitprofessori instituut ajal, mil K.O. Laigna valiti emeriitprofessoriks, sätestatud erinevalt kui käesoleval ajal. Emeriitprofessori instituudi sätestab ka ülikooliseadus. Rakenduskõrgkooli seaduse ja ülikooliseaduse asjakohased regulatsioonid on küll erinevad, kuid selleks, et määratleda, kas emeriitprofessori tasu riiklikes õppeasutustes on avalik-õigusliku või eraõigusliku iseloomuga, tuleb käsitleda mõlemat seadust.
  48. Põhjalikumalt kui rakenduskõrgkooli seadus reguleerib emariitprofessori instituuti ülikooliseadus. Ülikooliseaduse § 14 lg 3 p 15 järgi võib ülikooli nõukogu anda korralise professorina töötanud pensionile siirduvale õppejõule emeriitprofessori nimetuse. Sama seaduse § 35 lg 4 sätestab, et emeriitprofessori nimetuse võib nõukogu anda ülikoolis vähemalt 10 aastat professorina töötanud pensionile siirduvale õppejõule. Paragrahvi 35 lõige 5 näeb ette emeriitprofessorile makstava emeriitprofessori tasu, mis moodustab 75 protsenti akadeemiku tasust, ning selle, et emeriitprofessorite tasud eraldatakse ülikoolile riigieelarvest Haridus- ja Teadusministeeriumi eelarve kaudu. Ülalkirjeldatud viisil ülikooliseadusega reguleeritud emeriitprofessori nimetus ja tasu on lahutamatult seotud. Kuna ülikooliseaduse alusel emeriitprofessori nimetuse omistamine ja tasu maksmine on seostatud pensionile siirdumisega, siis ei ole vastavad suhted olemuselt töösuhted ega tulene ka vahetult töölepingust. See, et emeriitprofessori nimetuse andmine on seostatud vähemalt kümme aastat korralise professorina töötamisega töölepingu alusel, ei saa mõjutada ülikooli emeriitprofessori õigusliku staatuse ja tasu olemust. Seadusega kehtestatud regulatsioon, mille järgi ülikooli nõukogu võib isiku valida emeriitprofessoriks, millega kaasneb õigus saada riigieelarvelistest eraldistest makstavat seadusega sätestatud emeriitprofessori tasu, on olemuselt avalik-õiguslik. Emeriitprofessoriks valimisel teostab ülikooli nõukogu avalik-õiguslikku diskretsiooni. Õiguslikult olemuselt on ülikooliseadusega selliselt reguleeritud emeriitprofessori tasu sarnane avaliku õiguse normidega reguleeritud riikliku eripensioniga. Seepärast peab erikogu ülikooliseadusega sätestatud emeriitprofessori staatuse ja tasu pinnalt isiku ja ülikooli vahel tekkivaid suhteid ja vaidlusi avalik-õiguslikeks.
  49. Rakenduskõrgkooli seaduse § 23 lg 5 mis kehtis
  50. augustil 2000, mil K.-O. Laigna valiti rakenduskõrgkooli emeriitprofessoriks, sätestas: "Diplomiõppe õppekava professori ametikohalt pensionile siirduva doktorikraadiga õppejõu võib nõukogu valida emeriitprofessoriks. Emeriitprofessoril on õigus osaleda rakenduskõrgkooli tegevuses, kusjuures ta ei täida koosseisulise professori kohta." Emeriitprofessori tasu rakenduskõrgkooli seadus ega Vabariigi Valitsuse
  51. septembri
  52. a määrusega nr 275 kinnitatud Eesti Mereakadeemia põhimäärus tol ajal ei kehtestanud. Samuti ei kehtestanud nimetatud seadus ega põhimäärus rakenduskõrgkoolile volitust kehtestada emeriitprofessori tasu määramise kord. Vastavasisuline säte (§ 23 lg 52) jõustus rakenduskõrgkooli seaduses
  53. märtsil 2003, s.o pärast seda, kui K.-O. Laignale tema väite kohaselt oli selgunud, et emeriitprofessori tasu ei laeku talle enam pikka aega. Rakenduskõrgkooli seaduse praegu kehtiv redaktsioon (§ 23 lg 52) sätestab: "Nõukogu võib nimetada rakenduskõrgkoolis vähemalt 10 aastat professorina töötanud pensionile siirduva õppejõu emeriitprofessoriks. Emeriitprofessoril on õigus osaleda rakenduskõrgkooli tegevuses, kusjuures ta ei täida koosseisulise professori ametikohta, ja saada emeriitprofessori tasu rakenduskõrgkooli nõukogu kehtestatud korras." Asja materjalidest nähtuvalt oli emeriitprofessori tasu ajal, mil K.-O. Laigna valiti rakenduskõrgkooli emeriitprofessoriks, kehtestatud Eesti Merehariduskeskuse nõukogu
  54. juuni
  55. a otsusega nr 4 kinnitatud Eesti merehariduskeskuse emeriitprofessori statuudiga.
  56. novembri
  57. a otsusega nr 14 kinnitas Eesti Mereakadeemia nõukogu emeriitprofessori statuudi, millega nähti ette ka emeriitprofessori tasu.
  58. Rakenduskõrgkooli seadusega sätestatud praegu kehtiv regulatsioon, mis annab rakenduskõrgkooli nõukogule loa seadusega ettenähtud tingimuste olemasolul omistada pensionile siirduvale, s.o õppeasutusega tööõiguslikku vahekorda lõpetavale professorile seadusega ettenähtud tingimustel emeriitprofessori nimetuse ja maksta emeriitprofessorile tasu nõukogu poolt kehtestatud korras, on avalik-õiguslik. Nimetatud seaduse järgi pole pensionile siirdunud professori suhted rakenduskõrgkooliga emeriitprofessori nimetuse ja tasu pinnalt eraõiguslikud, vaid on avalikõiguslikud. Eraõiguslikud on aga suhted, mis tekivad pensioneerunud professori (emeriitprofessori) ja õppeasutuse vahel, kui õppejõud lepingulisel alusel teeb õppetööd. Avalik-õigusliku iseloomuga on ka suhted, mis tekkisid rakenduskõrgkooli seaduse varasema regulatsiooni alusel valitud emeriitprofessori ja rakenduskõrgkooli vahel. Seadusega olid ette kirjutatud tingimused, mille korral avalik-õigusliku rakenduskõrgkooli nõukogul oli lubatud anda pensionile siirduvale, s.o tööõiguslikku vahekorda lõpetavale professorile emeriitprofessori nimetus. Ka siin polnud pensionile siirdunud professori suhted rakenduskõrgkooliga emeriitprofessori nimetuse ja tasu pinnalt eraõiguslikud, vaid olid avalik-õiguslikud. Eraõiguslikud on suhted, mis tekkisid pensioneerunud professori (emeriitprofessori) ja õppeasutuse vahel, kui õppejõud jätkas õppetööd lepingulisel alusel. Hoolimata sellest, et K.-O. Laigna emeriitprofessoriks valimise ajal ja talle emeriitprofessori tasu määramise ajal ei olnud rakenduskõrgkooli emeriitprofessori tasu rakenduskõrgkooli seaduse ega Vabariigi Valitsuse määrusega kinnitatud õppeasutuse põhimäärusega reguleeritud, tuleb tasu üle peetavat vaidlust käsitada avalik-õiguslikuna, sest see on lahutamatult seotud emeriitprofessori avalik-õigusliku staatusega.
  59. HKMS § 3 lg-test 1 ja 2 tulenevalt kuulub halduskohtu pädevusse avalik-õiguslike vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe selleks ette teistsugust menetluskorda. Kuna ka vaidlus rakenduskõrgkooli emeriitprofessori tasu maksmise üle tuleneb avalik-õiguslikust suhtest ja sellise vaidluse lahendamiseks pole seadusega kehtestatud teistsugust menetluskorda, siis kuulub käesolev vaidlus lahendamisele halduskohtus. Halduskohtu määrus tuleb tühistada ja asi saata menetlusse võtmise otsustamiseks Tallinna Halduskohtule. Märt Rask, Henn Jõks, Indrek Koolmeister, Jüri Põld, Tambet Tampuu

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.