Obsah (4)

§ 34§ 306§ 309§ 317

MÄÄRUS Kohtuasja number 3-2-1-54-05 Otsuse kuupäev Tartu, 1. juuni 2005. a Kohtukoosseis Eesistuja J. Luik, liikmed H. Jõks ja T. Tampuu Kohtuasi Elmar Kruusma ja Rita Kulli hagi AS Flora Kommerts vas

) § 33 lg-st 5 tulenevatel alustel, s.o põhjusel, et avaldus või sellele lisatud dokumendid ei vasta seadusele. Selle otsusega ei tuvastatud AS-i Flora Kommerts nõukogu

1. augusti
2. a otsuse tühisust. Ringkonnakohus ei saa erikaebuse läbivaatamisel lahendada tsiviilasja sisulisi küsimusi. See, kas vaidlustatud nõukogu otsus on tühine või mitte, tuleb lahendada asja sisulisel läbivaatamisel. Kuna linnakohtule oli teada, et
3. augusti
4. a nõukogu otsusega kutsuti tagasi juhatuse liige E. Kauts ja valiti juhatuse liikmeks O. Ennok, siis oli viimane ka isikuks, kellel oli õigus esindada kostjat kohtumenetluses seadusliku esindajana. Seetõttu ei olnud äriregistri kandest nähtuv teave juhatuse liikme kohta linnakohtule kohustuslik ning linnakohus pidi kohtudokumentide kättetoimetamisel sellega arvestama. ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED
5. Erikaebuses paluvad hagejad E. Kruusma ja R. Kull ning kostja AS Flora Kommerts (esindaja E. Kauts) tühistada linnakohtu ja ringkonnakohtu määrused ning jätta rahuldamata AS-i Flora Kommerts juhatuse liikmena tema nimel esineva O. Ennoki ning P.-V. Jantsoni, L. Terrase ja V. Esloni taotlus kaja esitamise tähtaja ennistamiseks ja menetluse taastamiseks.
6. Erikaebuse põhjenduste kohaselt taastab kohus TsMS § 203 lg 1 järgi menetluse poole taotluse alusel. Käesolevas menetluses olid hagejateks E. Kruusma ja R. Kull ning kostjaks AS Flora Kommerts. AS-i Flora Kommerts seadusjärgne esindusõigus tuleb määrata kehtiva äriregistri kande alusel.

§ 34

lg 2 kohaselt kehtib äriregistri kanne kolmanda isiku suhtes õigena, välja arvatud, kui kolmas isik teadis või pidi teadma, et kanne ei ole õige. Kehtiva äriregistri kande alusel on AS-i Flora Kommerts juhatajaks E. Kauts. Äriregistri andmetel ei ole O. Ennok kunagi olnud AS-i Flora Kommerts juhatuse liige. Menetluse taastamise taotluse esitasid O. Ennok, P.-V. Jantson, L. Terras ja V. Eslon, kes ei olnud selle kohtumenetluse poolteks. Nad pidasid ise ennast isikuteks, kes oleks tulnud kaasata menetlusse kolmandate isikutena. 11. Ringkonnakohus leidis, et kohus ei saa erikaebuse läbivaatamisel lahendada tsiviilasja sisulisi küsimusi, andes samas ise sisulise hinnangu AS-i Flora Kommerts nõukogu 13. augusti 2004. a otsusele, leides, et selle järgi oli O. Ennok isikuks, kellel oli õigus kostjat seadusliku esindajana kohtumenetluses esindada. See järeldus on vastuolus

§ 34lg-ga 2, sest ka kohut tuleb lugeda kolmandaks isikuks.

Seni on juriidilise isiku esindusõigust kohtupraktikas määratud üksnes kehtiva äriregistri kande alusel. Leides, et O. Ennok on AS-i Flora Kommerts seaduslik esindaja, väitis kohus sisuliselt, et E. Kautsi kohta tehtud kanne ei ole õige, kuigi keegi menetlusosalistest sellist nõuet kohtule ei esitanud.

1. Tallinna Linnakohtu
2. septembri
3. a otsusega tuvastati asjaolu, et AS-i Flora Kommerts nõukogu
4. augusti
5. a koosoleku kokkukutsumisel rikuti seaduse nõudeid, mistõttu ei olnud nõukogu õigustatud otsuseid vastu võtma ega tegema muudatusi AS-i Flora Kommerts juhatuses, sh valima juhatuse liikmeks O. Ennokit. Seda oleks pidanud kohus arvestama ka kohtudokumentide kättetoimetamisel.
6. Ringkonnakohtu tõlgendus, nagu saaks kohus tunnistada enne asja sisulist arutamist äriregistri kande enda jaoks mittesiduvaks, viib käesolevas asjas ettenägematute tagajärgedeni. Selge ei ole, kes siis ikkagi võib asjas AS-i Flora Kommerts esindada. Ringkonnakohtu seisukoht, et äriühingu otsusevõimetu nõukogu poolt vastuvõetud otsused on eelistatud kehtivale äriregistri kandele, võib viia lõputule seadusevastaste nõukogu otsuste produtseerimisele. Riigikohus on oma otsustes seoses äriseadustiku tõlgendamisega korduvalt väljendanud seisukohta, et kui aktsiaseltsi organ ei ole üldse õigustatud otsuseid vastu võtma, on selline otsus tühine ega saa kunagi muutuda kehtivaks.
7. Vastuses erikaebusele leiavad P.-V. Jantson, L. Terras ja V. Eslon ning AS-i Flora Kommerts nimel vastuse esitanud O. Ennok, et erikaebus tuleks jätta rahuldamata ning ringkonnakohtu määrus muutmata. TSIVIILKOLLEEGIUMI SEISUKOHT
8. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu määrus on lõppjärelduses õige, kuid vastavalt TsMS § 362 p-le 5 tuleb muuta ringkonnakohtu määrust põhjenduste osas.
9. Ringkonnakohus leidis õigesti, et linnakohus ennistas põhjendatult kaja esitamise tähtaja. Linnakohus märkis kaja esitamise tähtaja ennistamise ja menetluse taastamise määruses, et selle määruse peale võib esitada erikaebuse ringkonnakohtule. Kolleegium täpsustab, et määruse peale, millega menetlus taastatakse kaja alusel, ei näe tsiviilkohtumenetluse seadustik ette erikaebuse esitamise võimalust. TsMS § 203 lg 6 kohaselt võib erikaebuse esitada määruse peale, millega jäeti kaja läbi vaatamata. Samas on võimalik TsMS § 45 lg 5 kohaselt esitada erikaebus kohtu määruse peale, millega protsessitähtaeg on ennistatud või ennistamata jäetud.
10. Ringkonnakohus leidis õigesti, et äriühingut võib esindada isik, kes on äriühingu juhatuse liikmeks nimetatud, olenemata sellest, kas selle otsuse alusel on äriregistrisse kanne tehtud või mitte. TsÜS § 34 lg 1 kohaselt loetakse juriidilise isiku juhatus või seda asendav organ suhetes teiste isikutega juriidilise isiku seaduslikuks esindajaks.

§ 306

lg-st 1 tuleneb, et juhatus on aktsiaseltsi juhtimisorgan, mis esindab ja juhib aktsiaseltsi. Juhatuse liikmed valib ja kutsub tagasi

§ 309lg 1 järgi nõukogu.

Seadusest ei tulene, et juhatuse volitused algaksid sellekohase kande tegemisest äriregistris. Juhatuse liikme kohta äriregistrisse tehtud kanne on deklaratiivne, mitte õigustloov (konstitutiivne). Äriregistri kanne juhatuse liikme kohta kaitseb kolmandaid isikuid, kes võivad kandele tuginedes

§ 34

lg-te 2 ja 3 alusel lugeda sinna juhatuse liikmena kantud isiku õigustatuks äriühingu nimel tehinguid tegema. Samas ei tekita ega lõpeta äriregistri kanne juhatuse liikme volitusi (vt selle kohta Riigikohtu

1. aprilli
2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-39-05, RT III 2005, 15, 155). Juhul, kui kohtule saab teatavaks aktsiaseltsi juhatuse liikme volituste lõppemine, sh tema tagasikutsumise tõttu aktsiaseltsi nõukogu poolt, siis

§ 34

lg 2 kohaselt peab ta arvestama nõukogu otsusega, mitte aga äriregistrisse kantud andmetega.

1. Õige on kohtute seisukoht, et Tallinna Linnakohtu
2. septembri
3. a otsusega ei ole tuvastatud AS-i Flora Kommerts nõukogu
4. augusti
5. a otsuse tühisust TsÜS § 38 lg 2 tähenduses. TsÜS § 38 lg 2 esimese lause kohaselt on juriidilise isiku organi otsus tühine, kui see on tagajärjena seaduses otse sätestatud või kui otsus on vastuolus heade kommetega. TsÜS § 38 lg 2 teise lause kohaselt saab huvitatud isik tugineda juriidilise isiku organi otsuse tühisusele, kui kohus on otsuse tühisuse tuvastanud. Seega tuleb huvitatud isikul, kes peab juriidilise isiku organi otsust tühiseks, esitada tuvastushagi juriidilise isiku vastu. Sellise hagi ongi E. Kruusma ja R. Kull käesoleval juhul esitanud AS-i Flora Kommerts vastu. See, kas AS-i Flora Kommerts nõukogu vaidlustatud
6. augusti
7. a otsus on tühine ja sellest tulenevalt kehtetu, tuleb sisuliselt lahendada käesolevas asjas.
8. Erikaebuse esitajatel on iseenesest õigus selles, et P.-V. Jantson, L. Terras ja V. Eslon ei ole käesolevasse asja menetlusosalistena kaasatud ning üksnes nende isikute avalduse alusel poleks linnakohus saanud kaja esitamise tähtaega ennistada ja menetlust taastada. Samas ei anna selline rikkumine alust ringkonnakohtu määruse tühistamiseks, sest kaja esitamise tähtaja ennistamiseks piisas üksnes AS-i Flora Kommerts avaldusest.
9. Linnakohus ennistas põhjendatult kaja esitamise tähtaja ja taastas asja menetluse O. Ennoki poolt AS-i Flora Kommerts nimel esitatud avalduse alusel, sest E. Kautsil ei olnud õiguslikku alust esindada kohtuvaidluses kostjat (vt käesoleva otsuse p 17). 21.

§ 317

lg 8 teine lause sätestab, et aktsiaseltsi nõukogu otsustab, kes esindab aktsiaseltsi õigusvaidluses juhatuse liikmetega. See säte kehtib kolleegiumi arvates ka juhatuse endise liikmega peetava õigusvaidluse kohta. Seega peab linnakohus kostja esindajana protsessi lubama kostja nõukogu valitud esindaja.

1. Kuivõrd käesolevas asjas tehtava kohtuotsusega tuvastatavad asjaolud ja õigussuhted võivad mõjuda P.-V. Jantsoni ja O. Ennoki õigustele nende suhetes AS-ga Flora Kommerts, siis on neil õigus TsMS § 80 lg 1 alusel taotleda enda kaasamist protsessi iseseisva nõudeta kolmanda isikuna.
2. Kolleegium peab vajalikuks märkida, et käesolevas asjas tehtud tagaseljaotsusest ei nähtu selle tegemise alused. TsMS § 203 lg 1 järgi on tagaseljaotsus kohtuotsus, mille põhjendus esitatakse lihtsustatud vormis. Kohus võib tagaseljaotsuse TsMS § 203 lg 2 kohaselt teha kas pooli kutsumata eelmenetluses TsMS §-s 168 sätestatud alustel või ühe poole puudumisel, kui kohalolev pool seda eelistungil või kohtuistungil taotleb. Hagi õigeksvõtt kostja poolt ei saa olla tagaseljaotsuse tegemise aluseks. J. Luik, H. Jõks, T. Tampuu