← Eesti

3-1-1-39-05

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-1-1-39-05 Otsuse kuupäev 1. juuni 2005 Kohtukoosseis Eesistuja Ott Järvesaar, liikmed Jüri Ilvest ja Peeter Vaher Kohtuasi Kriminaalasi M. V. süüdis

§ 25lg 1 järgi Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Ringkonnakohtu 16.

detsembri

  1. a otsus kriminaalasjas nr 2-1/924/04 Kaebuse esitaja ja kaebuse liik M. V. kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Indrek Leppik ja tsiviilkostja OÜ X esindaja vandeadvokaadi vanemabi Kersti Kägi, kassatsioonid Asja läbivaatamise kuupäev
  2. mai 2005 Istungil osalenud isikud M. V. kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Indrek Leppik, tsiviilkostja OÜ X esindaja vandeadvokaadi vanemabi Kersti Kägi ja Põhja Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Andrei Voronin Resolutsioon
  3. Tühistada Järva Maakohtu
  4. oktoobri
  5. a ja Tallinna Ringkonnakohtu
  6. detsembri
  7. a otsused M. V. süüditunnistamises ja karistamises KarS §

§ 25lg 1 järgi, M. V-le Kar

S § 64 lg 1 alusel liitkaristuse mõistmise osas, samuti osas, millega mõisteti OÜ-lt X Eesti Vabariigi kasuks välja 535 250 krooni ning otsustati realiseerida OÜ X vara tsiviilhagi katteks. 2. Mõista M. V. KarS §

§ 25lg 1 järgi õigeks.

  1. Eesti Vabariigi (Maksu- ja Tolliameti Lääne maksukeskuse kaudu) nõue OÜ X vastu jätta läbi vaatamata.
  2. Muus osas jätta kohtuotsused muutmata.
  3. M. V. kaitsja ja OÜ X esindaja kassatsioonid rahuldada osaliselt. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  4. Järva Maakohtu
  5. oktoobri
  6. a otsusega tunnistati M. V. süüdi KarS § 386 lg 1 ja §

§ 25lg 1 järgi ja teda karistati vastavalt üheaastase ning ühe aasta ja kuue kuu pikkuse vangistusega. Kar

S § 64 lg 1 alusel mõistis kohus M. V-le liitkaristuseks kaks aastat vangistust, mis jäeti KarS § 74 lg 1 alusel tingimisi kaheaastase katseajaga täitmisele pööramata. Sama kohtuotsusega mõisteti M. V-lt ja OÜ-lt X solidaarselt Eesti Vabariigi (Maksu- ja Tolliameti Lääne maksukeskuse kaudu) kasuks välja 535 250 krooni. Kohus otsustas realiseerida eeluurimisel arestitud OÜ X vara tsiviilhagi katteks. 1.1 Karistusseadustiku § 386 lg 1 järgi tunnistati M. V. süüdi selles, et ta esitas OÜ X juhatuse liikmena maksustamisperioodidel jaanuar 2001 kuni jaanuar 2003 OÜ X käibedeklaratsioonides maksuhaldurile tahtlikult valeandmeid, vähendades alusetult müügikäivet, mille tagajärjel jäi riigile laekumata käibemaksu summas 535 122 krooni. Nimelt andis M. V. OÜ X raamatupidajale elektrooniliste käibedeklaratsioonide koostamiseks ja edastamiseks raamatupidamise algdokumentide (kassatšekkide) asemel enda koostatud vähendatud müügikäibe koondtabelid, mille tõele mittevastavusest raamatupidaja teadlik ei olnud. Samuti tunnistati M. V. KarS § 386 lg 1 järgi süüdi selles, et ta esitas maksustamisperioodidel jaanuar kuni detsember 2002 OÜ X käibedeklaratsioonides alusetult suurt sisendkäibemaksu kogusummas 128 krooni. 1.2 Karistusseadustiku §

§ 25lg 1 järgi tunnistati M.

V. süüdi järgmise teo toimepanemises.

  1. veebruaril ja
  2. mail
  3. a - OÜ X suhtes toimunud maksurevisjoni käigus - esitas M. V. ise ja lasi oma esindajal maksuhaldurile esitada müügikäibe arvestamise aluseks olnud ebaõigete andmetega koondtabelid, tehes seda eesmärgiga takistada maksuhalduril OÜ X poolt tasumisele kuulunud käibemaksu suuruse kindlakstegemist. Samal eesmärgil jättis M. V. raamatupidamise seaduse § 40 lg 1 ja maksukorralduse seaduse (MKS) § 58 ning § 57 lg 6 nõudeid eirates säilitamata ja revisjoni käigus maksuhaldurile esitamata OÜ X raamatupidamise algdokumendid - igapäevaseid kassatehinguid tõendavad kassatšekid. Samuti kustutas M. V.
  4. veebruaril
  5. a ise või laskis kustutada müügiprogrammist Shop Plus
  6. aasta müügiandmed ning
  7. a andmetest tehtud varukoopia failinimega tonune.zip, millede alusel oleks saanud taastada elektrooniliselt säilitatud tehingud paberikandjale. Kuna maksurevisjoni käigus leidis ekspert faili tonune.zip OÜ X arvuti kõvakettalt kustutatud failide hulgast, õnnestus maksuhalduril tuvastada reaalsed müügiandmed ja OÜ X poolt tegelikult tasumisele kuulunud käibemaksusumma, mistõttu jäi M. V. kuritegu lõpule viimata tema tahtest mitteolenenud põhjustel. Seega tegi M. V. kõik endast oleneva, et muuta võimatuks maksuhalduri poolt 535 250 krooni suuruse maksu määramine. 1.3 Tsiviilhagi osas asus maakohus seisukohale, et see on seaduslik ja põhjendatud ning tuleb KrMK § 43 lg 1 kohaselt välja mõista M. V-lt ja OÜ-lt X solidaarselt.
  8. Järva Maakohtu otsuse peale esitasid apellatsioonid M. V., tema kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Indrek Leppik ja OÜ X. M. V. ja tema kaitsja taotlesid maakohtu otsuse tühistamist ja õigeksmõistva otsuse tegemist, samuti tsiviilhagi rahuldamata jätmist. OÜ X palus maakohtu otsuse tühistada ja tsiviilhagi rahuldamata jätta.
  9. Tallinna Ringkonnakohtu
  10. detsembri
  11. a otsusega jäeti maakohtu otsus muutmata ja mõlemad apellatsioonid rahuldamata. Ringkonnakohtu otsuse põhimotiivid olid järgmised. 3.1 Ei saa nõustuda apellantide väitega, et DVD+r plaadilt pärinevad andmed ei ole usaldusväärsed ning tõendina arvestatavad.
  12. novembril
  13. a teostas uurija spetsialisti juuresolekul maksuhaldurilt võetuse käigus saadud DVD+r plaadi vaatluse. Vaadeldav plaat oli pakitud pitseeritud ümbrikku, mis oli rikkumata ja terve. Plaadil olevad andmed pakiti lahti vaatlusarvutisse, plaadilt tehti vajalikud väljatrükid, mis lisati vaatlusprotokollile. Kohtus üle kuulatud spetsialist kinnitas, et vaatlusprotokoll on õige ja vastab tegelikkusele ja et ta poleks alla kirjutanud, kui see poleks nii olnud. Kõnealust plaati vaadeldi maakohtus ja kohus tuvastas, et plaadil olevad andmed kattuvad vaatlusprotokolli lisadega. Seega on väited selle kohta, et plaadil pole andmed õiged või et neid on maksuametnike poolt muudetud, paljasõnalised. 3.2 OÜ X arvutist maksuhalduri poolt maksumenetluses tehtud väljatrükid on kasutatavad tõenditena kriminaalmenetluses. Väljatrükid on tehtud kooskõlas maksumenetluse normidega. 3.3 Asjaolu, et uurija ei ole plaadi vaatluse juurde kutsunud M. V., ei kujuta kaitseõiguse rikkumist, kuna menetlustoimingu tegemise ajal kehtinud KrMK § 150 lg 2 ei kohustanud uurijat kahtlustatavat vaatluse juurde kutsuma ning KrMK § 351 andis kahtlustatavale õiguse osaleda menetlustoimingus vaid uurija loal. 3.4 Vaatamata teatud vormilistele puudustele ei ole tsiviilkostja õigusi kriminaalmenetluses reaalselt rikutud. Kuna nähtuvalt tsiviilkostjaks tunnistamise määrusest ja OÜ X vara arestimise määrusest esindas kriminaalmenetluses tsiviilkostjat süüdistatav M. V., on paljasõnalised tsiviilkostja apellatsioonis esitatud väited, et tema sai enda osalusest kriminaalmenetluses teada alles apellatsiooni koostamisel. Arvestades asjaolu, et M. V. oli nii süüdistatav kui ka tsiviilkostja esindaja, puudus vajadus tutvustada kriminaalasja materjale eraldi ka OÜ X esindajale, sest nii süüdistatavale kui ka tsiviilkostjale esitatavad kriminaaltoimiku materjalid kattusid. Samuti võttis M. V. osa kõikidest esimese astme kohtu istungitest. KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD
  14. Tallinna Ringkonnakohtu otsuse peale esitasid kassatsioonid M. V. kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Indrek Leppik ja OÜ X esindaja vandeadvokaadi vanemabi Kersti Kägi.
  15. M. V. kaitsja taotleb maakohtu ja ringkonnakohtu otsuste tühistamist ja M. V. õigeksmõistmist kõigis talle süüksarvatud kuritegudes. Samuti palub kassaator jätta tsiviilhagi rahuldamata. Oma taotlust põhjendab kassaator väitega, et kriminaalasjas ei ole põhilist tõendusteabe allikat - EMTEC DVD+r plaati, millele on kopeeritud kõik OÜ X arvuti kõvakettal sisalduvad andmed, - uuritud viisil, mis oleks välistanud menetluse käigus plaadi vahetamise võltsitud andmetega DVD+r plaadi vastu.
  16. OÜ X esindaja vandeadvokaadi vanemabi K. Kägi palub ringkonnakohtu otsuse tühistada ja saata kriminaalasi tsiviilhagi puudutavas osas uueks arutamiseks Järva Maakohtule. Oma taotlust põhjendab tsiviilkostja esindaja sellega, et kriminaalasjas ei ole OÜ-le X tagatud õigust võtta osa kriminaalasja kohtueelsest uurimisest ja kohtulikust arutamisest. Maakohus OÜ-le X kohtukutset ei saatnud ega andnud seega ka tsiviilkostjale võimalust hagi kohta selgitusi anda ja sellele vastu vaielda. Kassaator leiab, et isegi kui tsiviilkostjast äriühingu seaduslik esindaja ning füüsilisest isikust kohtualune on üks ja sama isik, ei anna see menetlejale alust jätta tsiviilkostja õigusi tähelepanuta.
  17. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi istungil jäid mõlemad kassaatorid kaebustes esitatud põhjenduste juurde ja palusid kassatsioonid rahuldada. Prokurör vaidles kaebustele vastu ja leidis, et Tallinna Ringkonnakohtu otsuse tühistamiseks alust ei ole. RIIGIKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI SEISUKOHT I
  18. Riigikohtu kriminaalkolleegium leiab, et ükski M. V. kaitsja väidetest ei anna alust vaidlustatud kohtuotsuste tühistamiseks. Ringkonnakohus on piisava põhjalikkusega motiveerinud oma seisukohta, et käesolevas asjas puudub alus kahelda OÜ X arvuti kõvakettast DVD+r plaadile tehtud koopia ja selle väljatrükkide usaldusväärsuses. II
  19. Lähtudes KrMS § 352 lg-s 6 sätestatud Riigikohtu pädevusest väljuda kassatsiooni piiridest, kui ilmneb materiaalõiguse ebaõige kohaldamine, millega on süüdistatava olukorda raskendatud, või kriminaalmenetlusõiguse oluline rikkumine, märgib kriminaalkolleegium järgmist.
  20. Järva Maakohus ja Tallinna Ringkonnakohus on tunnistanud M. V. KarS §

§ 25lg 1 järgi süüdi selles, et ta: 1.

jättis OÜ X maksurevisjoni käigus maksuhaldurile esitamata OÜ X raamatupidamise algdokumendid igapäevaseid kassatehinguid tõendavad kassatšekid, mida ta ei säilitanud;

  1. esitas maksuhaldurile OÜ X ebaõigete andmetega müügikäibe koondtabelid;
  2. püüdis hävitada OÜ X arvutist müügiprogrammist Shop Plus faili
  3. a müügiandmetega ning
  4. a müügiandmetest tehtud varukoopia. Eelnimetatud teod pani M. V. kohtuotsuste kohaselt toime eesmärgiga takistada maksuhalduril kindlaks tegemast OÜ X poolt tegelikult tasumisele kuulunud käibemaksusumma suurust. Kuna maksurevisjoni käigus õnnestus maksuhalduril OÜ X arvutist kustutatud andmed taastada ja seeläbi määrata kindlaks OÜ X poolt tegelikult tasumisele kuulunud käibemaks, jäi M. V. tegu katse staadiumi.
  5. Seega on M. V. süüdi tunnistatud selle eest, et ta esitas maksuhaldurile revisjoni käigus valeandmeid, samuti ei andnud maksuhaldurile üle ja püüdis hävitada tõendeid, mille alusel oli võimalik kindlaks teha OÜ X tegeliku käibemaksukohustuse suurus maksustamisperioodidel jaanuar 2001 kuni jaanuar 2003, kuid mis käesolevas kriminaalasjas tuvastatu kohaselt võimaldasid ühtlasi süüdistada M. V. OÜ X käibemaksu väärarvutuses (KarS § 386 lg 1).
  6. Maksumenetluses lasub maksukohustuslasel kaasaaitamiskohustus (maksukorralduse seaduse
  7. peatükk). Maksukohustuslane on kohustatud maksuhaldurile teatama kõik talle teadaolevad asjaolud, mis omavad või võivad omada maksustamise seisukohast tähendust (MKS § 56 lg 1). Samuti peab maksukohustuslane kaasaaitamiskohustuse tõttu muu hulgas säilitama maksustamise seisukohast tähendust omavaid dokumente üldreeglina vähemalt seitsme aasta jooksul (MKS § 58). Maksukorralduse seaduse § 62 lg 1 esimese lause kohaselt on maksuhalduril õigus nõuda maksumenetluses tähendust omavate asjaolude kindlakstegemiseks maksukohustuslaselt või kolmandalt isikult tema valduses olevate asjade ja esitajaväärtpaberite ettenäitamist ning dokumentide esitamist.
  8. Maksukohustuslase kaasaaitamiskohustus ei toimi aga eranditeta. Põhiseaduse (PS) § 22 lg 3 kohaselt ei tohi kedagi sundida tunnistama iseenda või oma lähedaste vastu. Toodud sätte mõtte kohaselt ei ole keegi kohustatud aitama kaasa enda (või oma lähedaste) poolt toime pandud kuriteo tõendamisele. Ehkki Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioon (EIÕK) otsesõnu sellist põhiõigust ei sätesta, on Euroopa Inimõiguste Kohus oma praktikas järjekindlalt väljendanud seisukohta, et õigus vaikida ja enese mittesüüstamise privileeg on konventsiooni art 6 lg 1 nõuetele vastava õiglase menetluse keskne komponent, olles ühtlasi tihedalt seotud art 6 lg-s 2 sätestatud süütuse presumptsiooni põhimõttega (vt nt John Murray v. Ühendkuningriik lahend
  9. veebruarist 1996, p 45; Saunders v. Ühendkuningriik, lahend
  10. detsembrist 1996, p-d 68-69; J. B. v. Šveits, lahend
  11. maist 2001, p 64). Samuti on inimõiguste kohus leidnud, et EIÕK art 6 lg-t 1 on rikutud ka siis, kui isikut sunnitakse ise üle andma dokumente olukorras, milles ei ole välistatud, et teda võidakse nende dokumentide alusel süüdistada kuriteo toimepanemises (vt nt J. B. v. Šveits, p 66). Kooskõlas eeltoodud põhimõtetega sätestab maksukorralduse seaduse § 64 lg 1 p 6, et sama seaduse paragrahvide 60-63 alusel teabe andmisest ja tõendite esitamisest on õigus keelduda isikul küsimustes, millele vastamine tähendaks enda või sama lõike punktis 5 nimetatud lähedase isiku õigusrikkumises süüditunnistamist.
  12. Kriminaalkolleegium nendib, et õigus tugineda enese mittesüüstamise privileegile ei sõltu isiku formaalsest menetluslikust seisundist ega ka sellest, kas asjaolude suhtes, mille kohta isikult tõendeid nõutakse, on kriminaalmenetlust alustatud. Oluline on isikult nõutava tõendusteabe faktiline iseloom -kas see viitab isiku poolt toime pandud kuriteole või mitte.
  13. Riigikohtu kriminaalkolleegium leiab, et PS § 22 lg-st 3 ja EIÕK art 6 lg-st 1 tulenev enese mittesüüstamise privileeg ei piirdu isiku õigusega keelduda ennast süüstavate tõendite esitamisest. Olukorras, kus isik ei pea andma ametivõimudele välja teda süüstavaid tõendeid, ei saa teda ka eraldi karistada selle eest, et ta kõnealuseid tõendeid kõrvaldades võtab uurimisorganitelt võimaluse need tema süü tuvastamiseks ise üles leida. Mõistetavalt ei välista eelöeldu isiku karistamist selle eest, et ta tõendusteavet hävitades kahjustab ühtlasi mõnda muud õigushüve (näiteks kui tapmise toimepanija hävitab kuriteo varjamiseks talle mittekuuluva kuriteoriista võib ta lisaks KarS §-le 113 vastutada küll KarS § 203, ent mitte KarS § 316 järgi).
  14. Käesolevas kriminaalasjas on M. V-le KarS §

§ 25

lg 1 järgi muu hulgas süüks arvatud OÜ X raamatupidamise algdokumentide mittesäilitamine ja osaühingu tegelikku käivet kajastavate arvutifailide kustutamine. Ehkki KarS §-ga 390 kaitstavaks õigushüveks on maksude korrapärane laekumine, tuleb Riigikohtu kriminaalkolleegiumi hinnangul lähtuda sellest, et antud juhul kahjustas M. V. maksude korrapärast laekumist OÜ X käibedeklaratsioonides valeandmete esitamisega - ehk siis teoga, mis on talle süüks arvatud KarS § 386 lg 1 järgi. Just selle teo tagajärjel jäi riigile OÜ-lt X laekumata 535 250 krooni käibemaksu. OÜ X raamatupidamise algdokumentide mittesäilitamine ja arvutifailide kustutamine olid suunatud üksnes M. V. poolt eelnevalt toime pandud kuriteo varjamisele ega tekitanud maksude korrapärasele laekumisele kui õigushüvele iseseisvat kahju. KarS §

§ 25

lg 1 järgi esitatud süüdistuses kirjeldatud tegu oli küll suunatud maksuhalduri tegevuse takistamisele maksurikkumise avastamisel, kuid kuna sama rikkumise ilmsikstulekul ähvardas M. V. ka kriminaalsüüdistuse esitamine, ei saa teda lähtudes PS § 22 lg-st 3 ja EIÕK art 6 lg-st 1 sellise teo eest eraldi karistada.

  1. Eeltoodud põhjustel on välistatud ka M. V. karistamine maksuhaldurile ebaõigete müügiandmete koondtabelite esitamise eest. Riigikohtu kriminaalkolleegium leiab, et enese mittesüüstamise privileegist tulenevalt on välistatud isiku karistamine selle eest, et ta esitab ametivõimudele ebaõigeid andmeid eesmärgiga mitte paljastada enda poolt toime pandud kuritegu. Seda järeldust kinnitab muu hulgas ka asjaolu, et KarS §-s 320 sätestatud kuriteo (valeütlus) subjektiks on üksnes kannatanu ja tunnistaja, mitte aga kahtlustatav või süüdistatav. Samast põhimõttest tuleb kriminaalkolleegiumi hinnangul lähtuda ka muude tõendiliikide puhul. Eelöeldu kehtib siiski niivõrd, kuivõrd valetõendite esitamisega ei kaasne aktiivne tegevus teise isiku alusetuks süüstamiseks. M. V. esitas maksuhaldurile revisjoni käigus ebaõiged OÜ X müügiandmete koondtabelid üksnes eesmärgiga kinnitada varasematel maksustamisperioodidel esitatud OÜ X käibedeklaratsioonide õigsust ja varjata juba lõpule viidud käibemaksu väärarvutust. Loobumine varem deklareeritud käibe õigsust näitavate (võltsitud) dokumentide esitamisest tähendanuks faktiliselt M. V. poolt enda süüditunnistamist OÜ X käibemaksu väärarvutuses. Selle eest, et M. V. viimatinimetatud võimalusest loobus, ei saa teda aga eraldi karistada.
  2. Eeltoodut arvestades leiab Riigikohtu kriminaalkolleegium, et M. V. süüditunnistamine KarS § 390 lg 1 § 25 lg 1 järgi maksuhalduri tegevuse takistamise katses ei ole põhjendatud. III
  3. Seoses OÜ X esindaja kassatsiooniga märgib Riigikohtu kriminaalkolleegium järgmist.
  4. Järva Maakohtu otsusega, mille Tallinna Ringkonnakohus jättis muutmata, mõisteti OÜ-lt X kui tsiviilkostjalt (solidaarselt M. V-ga) Eesti Vabariigi kasuks välja 535 250 krooni M. V. poolt kuriteoga tekitatud kahju katteks. Maakohus mõistis OÜ-lt X kuriteoga tekitatud kahju välja vaatamata asjaolule, et vastuolus KrMK § 43 lg 2 ja § 45 nõuetega oli nimetatud äriühing jäetud kohtusse kutsumata ja talle tsiviilkostja õigused tutvustamata. Riigikohtu kriminaalkolleegium ei nõustu ringkonnakohtu seisukohaga, et käesoleva kriminaalasja menetlemisel ei ole OÜ X õigusi reaalselt rikutud ja esinenud puudused on pelgalt vormilist laadi. Asjaolu, et M. V., kes oli ühtlasi OÜ X seaduslik esindaja, oli tuttav kriminaalasja materjalidega ja osales kohtuistungitel, ei tähenda seda et M. V. oleks pidanud eeldama, et tema suhtes toimuva kriminaalkohtumenetluse raames otsustab kohus ka riigi maksunõude OÜ-lt X väljamõistmise üle. Olukorras, kus OÜ X oli jäetud tsiviilkostjana kohtumenetlusse kaasamata, ei pidanud M. V. lähtuma eeluurimisel koostatud uurija määrusest OÜ X tsiviilkostjaks tunnistamise kohta. Seega ei teavitanud kohus M. V. ega ühtegi teist OÜ X pädevat esindajat sellest, et käesoleva kriminaalasja raames otsustatakse ka OÜ X õiguste ja kohustuste üle, mistõttu puudus OÜ-l X kohane võimalus asjakohaste vastuväidete esitamiseks. Lisaks eeltoodule juhib kriminaalkolleegium tähelepanu asjaolule, et nii maakohus kui ka ringkonnakohus on jätnud oma otsuses märkimata materiaalõigusliku aluse, millest lähtudes kannab OÜ X varalist vastutust M. V. poolt kuriteoga tekitatud kahju eest. Kohtute poolt viidatud KrMK § 43 lg 1 määratleb üksnes tsiviilkostja menetlusliku staatuse, kuid ei võimalda otsustada selle üle, kas isikut saab tsiviilkostjana kriminaalmenetlusse tõmmata.
  5. Riigikohtu kriminaalkolleegium leiab, et kriminaalkohtumenetluses tsiviilkostja õiguste ja kohustuste üle otsustamine ilma tsiviilkostjat kohtumenetlusse kaasamata on käsitatav kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisena AKKS § 39 lg 4 ja KrMS § 339 lg 2 mõttes. Seetõttu tuleb Järva Maakohtu ja Tallinna Ringkonnakohtu otsus OÜ-lt X 535 250 krooni väljamõistmise osas tühistada. Eeltoodust tulenevalt puudub alus ka OÜ X vara realiseerimiseks kriminaalmenetluses esitatud tsiviilhagi katteks.
  6. Samas ei saa kriminaalkolleegiumi hinnangul rahuldada OÜ X esindaja taotlust saata kriminaalasi tsiviilhagi puudutavas osas uueks arutamiseks Järva Maakohtule. Olukorras, kus menetlus M. V-le esitatud süüdistuse osas on lõppenud, ei ole kriminaalmenetluse raames enam võimalik hakata lahendama tsiviilkostja vastutuse küsimust. Seega tuleb Eesti Vabariigi (Maksu- ja Tolliameti Lääne Maksukeskuse kaudu) tsiviilhagi OÜ X vastu jätta KrMS § 310 lg 1 neljanda alternatiivi alusel läbi vaatamata. Kuna käesoleval juhul põhineb kriminaalmenetluses OÜ X vastu esitatud tsiviilhagi OÜ X maksukohustusel, toimub kannatanu nõude lahendamine maksumenetluses (MKS § 1 ja § 10 lg 2 p-d 2 ning 3), mitte aga tsiviilkohtumenetluses. IV
  7. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS § 361 p-st 7, § 362 p-dest 1 ja 2, tühistab Riigikohtu kriminaalkolleegium Järva Maakohtu
  8. oktoobri
  9. a ja Tallinna Ringkonnakohtu
  10. detsembri
  11. a otsused M. V. süüditunnistamises ja karistamises KarS §

§ 25lg 1 järgi, M. V-le Kar

S § 64 lg 1 alusel liitkaristuse mõistmise osas, samuti osas, millega mõisteti OÜ-lt X Eesti Vabariigi kasuks välja 535 250 krooni ning otsustati realiseerida OÜ X vara tsiviilhagi katteks. Riigikohus teeb eelnimetatud osas uue otsuse, millega mõistab M. V. KarS §

§ 25

lg 1 järgi seoses kuriteokoosseisu puudumisega õigeks ja jätab Eesti Vabariigi (Maksu- ja Tolliameti Lääne maksukeskuse kaudu) nõude OÜ X vastu läbivaatamiseks maksumenetluse korras. Muus osas jätab kriminaalkolleegium kohtuotsused muutmata. M. V. kaitsja ja OÜ X esindaja kassatsioonid tuleb rahuldada osaliselt. Ott Järvesaar Jüri Ilvest Peeter Vaher

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.