Obsah (4)

§ 137§ 142§ 113§ 194

MÄÄRUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-1-1-58-05 Määruse tegemise koht ja kuupäev 1. juuni 2005. a, Tartu Kohtukoosseis Eesistuja Ott Järvesaar, liikmed Jüri Ilvest ja Lea Kivi Kohtuasi M. B.

) § 142 lg 2 p-dele 1 ja 31 tuginedes läbi vaatamata. Määruse põhjenduste kohaselt ei teatanud M. B.

§ 137

lg 1 sätestatud tähtaja jooksul kirjalikult apellatsiooniõiguse kasutamise soovist, vaid vastupidi, kinnitas allkirjaga, et loobub apellatsiooniõiguse kasutamisest. Ka ei esitanud ta apellatsiooni

§ 137lg-s 3 sätestatud 15-päevase tähtaja jooksul, vaid alles 8.

aprillil 2005. a. Väärteomenetluse seadustiku § 142 lg 2 p 31 kohaselt tuleb apellatsioon jätta määrusega läbi vaatamata, kui apellatsiooniõiguse kasutamise soovist ei ole tähtaegselt teatatud.

§ 142

lg 2 p 1 kohaselt tuleb jätta määrusega läbi vaatamata apellatsioon, mis ei ole esitatud tähtaegselt ja tähtaja ennistamise taotlust ei ole esitatud või on see jäetud rahuldamata.

1. Tallinna Ringkonnakohtu
2. aprilli
3. a määruse peale esitas M. B. määruskaebuse, taotledes oma kaebuse läbi vaatamist. M. B. selgitas kaebuses, et Tallinna Linnakohtu viie otsusega karistati teda arestidega 22, 24, 24, 25 ja 25 päeva, kokku seega 120-päevase arestiga, kuigi maksimaalne arest oleks võinud olla 30 päeva. Kuna ta seda ei teadnud, ta esialgu otsust ei vaidlustanud. Hiljem, saanud teada, et karistusseadustik ei luba rohkem kui 30-päevast aresti, esitas ta apellatsiooni, mille Tallinna Ringkonnakohus jättis läbi vaatamata. Kaebuse esitaja palub aga arvestada, et ta ei ole jurist ega tunne seadust nii täpselt ning seepärast avastas ta hiljem, talle ei oleks tohtinud mõista kokku pikemat aresti kui 30 päeva. RIIGIKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI SEISUKOHT
4. Isikul on õigus väärteomenetluses tema kohta tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni korras kaevata väärteomenetluse seadustikus kehtestatud korras, mida selgitatakse kohtumenetluse pooltele ka kohtuotsuse kuulutamisel. Väärteomenetluse seadustiku kohaselt on isikul õigus esitada apellatsioonkaebus, kui ta ei ole apellatsiooniõigusest loobunud (

§ 113

lg 4 p 2) ja on seitsme päeva jooksul kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest teatanud kirjalikult soovist kasutada apellatsiooniõigust (

§ 137lg 1).

Apellatsioon tuleb esitada 15 päeva jooksul, alates päevast, mil maa- või linnakohtu otsus oli kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. 6. Käesoleval juhul andis M. B. allkirja apellatsiooniõigusest loobumise kohta, ei teatanud tähtaegselt apellatsiooniõiguse kasutamise soovist ega esitanud tähtaegselt apellatsiooni. Väärteomenetluse seadustik ei sätesta sõnaselgelt apellatsiooniõigusest loobumist apellatsiooni läbi vaatamata jätmise alusena, kuid mõiste "apellatsiooniõigusest loobumine" tähendab seda, et isik kaotab õiguse kohtuotsuse peale apellatsiooni esitada. Küll sätestavad

§ 142

lg 2 p-d 1 ja 31, millele tugines oma määruses ka Tallinna Ringkonnakohus, et apellatsioon jäetakse läbi vaatamata, kui isik ei ole ettenähtud korras teatanud soovist kasutada apellatsiooniõigust või esitanud tähtaegselt apellatsiooni. 7. Eelnevast tulenevalt leiab Riigikohtu kriminaalkolleegium, et Tallinna Ringkonnakohus on õigesti jätnud apellatsiooni läbi vaatamata ja tuginedes

§ 194

lg-le 3 ja § 174 p-le 1 jätab ringkonnakohtu määruse apellatsiooni läbivaatamata jätmise kohta muutmata ning määruskaebuse rahuldamata. Ott Järvesaar, Jüri Ilvest, Lea Kivi