3-3-1-31-05

KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatamine 3-3-1-31-05

1. juuni 2005 Eesistuja Tõnu Anton, liikmed Jüri Põld ja Harri Salmann AS Pomes Feeds kaebus Sauga Vallavalitsuse
2. novembri
3. a kasutusloa nr 49/02 osalise õigusvastasuse kindlakstegemiseks, vallavalitsuse kohustamiseks
4. septembri
5. a vaide läbivaatamiseks ja Sauga Vallavalitsuse
6. oktoobri
7. a korralduse nr 196 tühistamiseks Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi
8. märtsi
9. a määrus haldusasjas nr 2-3/130/05 AS Pomes Feeds erikaebus Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Rahuldada AS Pomes Feeds erikaebus. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi
10. märtsi
11. a määrus haldusasjas nr 2-3/130/
12. Tagastada kautsjon. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
13. AS Pomes Feeds esitas
14. märtsil 2004 Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse Pärnu Halduskohtule
15. veebruari
16. a otsuse peale haldusasjas nr 3-172/
17. Apellant palus korraldada kohtuistungi ja soovis sellest osa võtta.
18. AS Pomes Feeds sai
19. detsembril 2004 kätte kutse
20. märtsi
21. a kohtuistungile. Apellant teatas
22. märtsil 2005 faksiga ringkonnakohtule, et tema õigusabileping esindajaga on hetkel lõppenud ning juhatuse liige on tõsiselt haige ega saa istungist osa võtta. Samas soovis kaebuse esitaja olla asja arutamise juures ja palus seetõttu apellatsioonkaebuse arutamise edasi lükata. Apellant lisas taotlusele OÜ Pärnu Perearstid tõendi selle kohta, et ambulatoorsel vastuvõtul tuvastatud tõsise haigusseisundi tõttu ei ole seaduslikul esindajal võimalik osaleda
23. märtsil 2005 kohtuistungil.
24. Vastustaja Sauga Vallavalitsus palus
25. märtsi
26. a elektronkirjas jätta apellatsioonkaebuse läbi vaatamata. Äriühingu varasem lepinguline esindaja selgitas kohtule telefoni teel, et tema ja apellandi vaheline õigusabileping hõlmas üksnes esindust esimese astme kohtus ja apellatsioonkaebuse koostamist. Kuna kaebus olulises osas rahuldati, pidas apellant tõenäoliselt võimalikuks ringkonnakohtu istungil osalemist seadusliku esindaja kaudu.
27. Ringkonnakohtu
28. märtsi
29. a istungile protsessiosalised ei ilmunud.
30. Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium jättis
31. märtsi
32. a määrusega rahuldamata AS Pomes Feeds taotluse kohtuistungi edasilükkamiseks ning apellatsioonkaebuse läbi vaatamata. Kohus leidis, et apellandi esitatud perearsti tõend vastab sotsiaalministri
33. juuni
34. a määruse nr 85 nõuetele ning kord ei näe ette arsti järelduse põhjendamise kohustust. Samas ei ole arsti tõendil ette kindlaks määratud jõudu. Ministri määrusega ei ole võimalik muuta HKMS § 16 lg-tes 2 ja 3 sätestatut. Lõpliku hinnangu istungile ilmumise võimatusele peab andma kohus. Kuna apellandi esindaja haiguse kohta ei olnud mõistliku aja jooksul võimalik koguda täiendavaid andmeid, ei olnud ringkonnakohtul võimalik veenduda arsti järelduse põhjendatuses. Haigust loetakse vastavalt TsMS § 206 lg-le 1 kohtuistungile ilmumise seaduslikuks takistuseks, kuid äriühingu seadusliku esindaja haigestumisel tuleb täiendavalt selgitada, kas takistatud oli ka äriühingu teiste võimalike esindajate kohtusse ilmumine. Äriühing peab püüdma tagada sujuva asjaajamise, sh enda tõhusa esindamise kohtumenetluses nõnda, et seda ei kahjustaks juhatuse liikme ootamatu haigestumine. Kui juhatuse liikmel ei ole võimalik ise kohtusse ilmuda, peab ta püüdma saata kohtusse volitatud esindaja (nt teise juhatuse liikme, äriühingu töötaja, advokaadi). Seega ei pruugi juhatuse liikme haigus iseenesest olla äriühingu kohtusse ilmumata jätmisel mõjuvaks põhjuseks. Volitatud esindaja leidmine ei pruugi ootamatu haiguse korral olla võimalik, kui äriühingul puudus varasemas menetluses esindaja. Käesoleval juhul oli apellandil esindaja nii halduskohtus kui ka apellatsioonkaebuse esitamise ajal. Ringkonnakohtul ei õnnestunud saada veenvat selgitust, miks ei lepitud asjaga kursis oleva isikuga apellandi esindamist kokku pärast seadusliku esindaja haigestumist. Apellant märkis, et õigusabileping on hetkel lõppenud, mis ringkonnakohtu arvates osundab asjaolule, et õigusabilepingu puudumine on ilmselt mööduv olukord ja kinnitab vastustaja kahtlust, et kohtuistungi edasilükkamise taotluse põhjendused on otsitud.
35. AS Pomes Feeds taotluse alusel uuendas ringkonnakohus
36. aprilli
37. a määrusega haldusasjas nr 2-3/130/05 menetluse HKMS § 46 lg 2 alusel. Kohus leidis, et apellandi poolt täiendavalt esitatud asjaolud kinnitavad, et tema esindajal ei olnud võimalik ilmuda kohtuistungile ning kohtul on täiendavatele andmetele tuginedes võimalik veenduda arsti järelduse põhjendatuses. Samuti ei ole põhjust kahelda apellandi selgitustes selle suhtes, miks ei olnud kohtuistungil võimalik osaleda varasemal volitatud esindajal ja miks õigusabileping on lõppenud. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RIIGIKOHTUS
38. AS Pomes Feeds esitas Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi
39. märtsi
40. a määruse peale erikaebuse Riigikohtule, milles palus määruse tühistada ja saata asi edasiseks menetlemiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Erikaebuse esitaja leiab, et ebaõige on ringkonnakohtu seisukoht, et arstitõendi kohta käivad HKMS § 16 sätted. HKMS §-s 16 sisalduv regulatsioon on ette nähtud haldusasja sisu puudutavate tõendite staatusele. Kui kohus leidis, et ajapuudusel ei ole tal võimalik kontrollida arsti järeldusi, siis ei ole see aluseks nende põhjendatuses kahtlemiseks. Ringkonnakohus ei tuvastanud taotluse lahendamisel, kas apellandil oli võimalik koheselt leida uus esindaja. AS-l Pomes Feeds on ainult üks juhatuse liige ning äriühingu töötajatel puuduvad esindamiseks vajalikud õigusalased teadmised. Ühe päevaga advokaati leida ei ole võimalik. Senises menetluses apellanti esindanud isiku volitused lõppesid
41. septembril
42. Kohtukutse saamisel ei pidanud apellant vajalikuks esindajat uuesti palgata, kuigi ei välistanud võimalust kasutada varasema lepingulise esindaja abi ka tulevikus kas käesolevas või mõnes teises asjas menetlusdokumentide koostamiseks. RIIGIKOHTU HALDUSKOLLEEGIUMI SEISUKOHT
43. Riigikohtu halduskolleegium leiab, et erikaebus on põhjendatud ja tuleb rahuldada.
44. HKMS § 16 lg 3 näeb ette, et ühelgi tõendil ei ole halduskohtu jaoks ette kindlaks määratud jõudu ning kohus hindab kõiki tõendeid nende kogumis ja vastastikuses seoses. Sisult sama näevad ette ka TsMS § 95 lg-d 1 ja
45. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 95 lg 3 kohaselt võib seadusega sätestada, et teatud tõendi õigsust eeldatakse. Kutse peale õigeaegselt kohtusse ilmumata jätmist või muu menetluses kohustusliku toimingu tegemata jätmist õigustavaks seaduslikuks takistuseks on TsMS § 206 lg 1 kohaselt isiku enda haigestumine või lähedase isiku ootamatu raske haigus, mis ei võimalda nimetatud toiminguid teha. Protsessiosalise taotlusel võib kohus lugeda seaduslikuks takistuseks ka muu põhjuse (TsMS § 206 lg 2). TsMS § 206 lg 3 kohaselt esitab isik enda või lähedase haiguse kui seadusliku takistuse esinemise kohta vastava tõendi, mille vormi ja väljaandmise korra kehtestab sotsiaalminister.
46. Sotsiaalministri
47. juuni
48. a määruse nr 85 "Menetlustoimingule väljakutsutud isiku enda haigestumise või lähedase isiku ootamatu raske haiguse kohta vormistatava tõendi vorm ja väljaandmise kord" (Kord) § 2 lg 1 kohaselt antakse tõend välja juhul, kui terviseseisundist tingitud põhjendatud takistus ei võimalda väljakutsutud isikul ilmuda kutses esitatud tähtajaks menetlustoimingule. Korra § 4 sätestab tõendile kantavad andmed. Kord ei näe ette tõendi väljaandja (§ 2 lg 2) järelduse põhjendamist. Korra § 4 lg 9 kohaselt tehakse tõendile üksnes kanne, millega arst kinnitab, et tõend antakse välja esitamiseks kohtule tõendamaks takistuse olemasolu, mille tõttu isik ei saa ilmuda menetlustoimingule kutsel märgitud tähtajaks. Tõendi kontrollimise korra näeb ette sama määruse § 5, mille kohaselt põhjendatud kahtluse korral tõendi vastavuse osas tegelikkusele esitatakse sellekohane järelepärimine Tervishoiuametile või maavanemale, kes teostavad järelevalvet tervishoiuteenuse osutaja üle.
49. Käesolevas asjas leidis ringkonnakohus, et kuigi esitatud tõend vastab Korra nõuetele ning Kord ei näe ette tõendi põhjendamist, on kohtul vajalik veenduda perearsti järelduse õigsuses ning esitada selgituste saamiseks arstile järelepärimine. Riigikohtu halduskolleegium ringkonnakohtu selle seisukohaga ei nõustu. Arsti järelduse õigsuse kontrollimiseks näeb Korra § 5 ette spetsiifilise regulatsiooni, mis annab kohtule võimaluse esitada tõendi tegelikkusele vastavuse kohta järelepärimine Tervishoiuametile või maavanemale. Kolleegium leiab, et kui ringkonnakohtul tekib põhjendatud kahtlus, et esitatud tõend ei vasta tegelikkusele, tuleb kohtul rakendada Korra §-s 5 sätestatud tõendi kontrollimise mehhanismi, mitte kohtunõude vormis nõuda arstilt tema järelduse põhjendamist.
50. Enne
51. juulit 2004 kehtinud sotsiaalministri
52. detsembri
53. a määruse nr 136 "Menetlustoimingule väljakutsutud isiku enda haigestumise või lähedase isiku ootamatu raske haiguse kohta vormistatava tõendi vorm ja väljaandmise kord" § 4 lg 9 teises lauses sisaldus arsti kohustus esitada tõendis võimalikult täpne ja põhistatud kirjeldus isiku enda või tema lähedase terviseseisundi kohta, samuti takistuse iseloomu kohta, mis välistab kutsutud isikul kutsel märgitud ajaks menetlustoimingule ilmumise. Kehtiv Kord seevastu tõendi põhjendamist ette ei näe. Sellest tulenevalt ei ole käesolevas asjas rakendatavad ka Riigikohtu tsiviilkolleegiumi
54. septembri
55. a määruses tsiviilasjas nr 3-2-1-95-04 arstitõendi osas väljendatud seisukohad.
56. Riigikohtu halduskolleegium on seisukohal, et Korra nõuetele vastava arstitõendi õigsust tuleb eeldada ning kui kohtule esitatud või kohtu kogutud muud tõendid tekitavad põhjendatud kahtluse arsti järelduse usaldusväärsuses, tuleb arstitõendi tegelikkusele vastavust kontrollida Korras ettenähtud viisil. Arstitõendi kõrvalejätmine menetlustoimingu edasilükkamise taotluse lahendamisel on kolleegiumi arvates põhjendatud üksnes juhul, kui Korra § 5 alusel läbiviidud kontrolli tulemusena on tuvastatud arstitõendi tegelikkusele mittevastavus.
57. Käesolevas asjas ei põhjendanud ringkonnakohus teiste asjas kogutud tõenditega, miks tuleb jätta arvestamata arsti tõend menetlustoimingule ilmumata jätmise seadusliku takistuse olemasolu kohta, ega kasutanud tõendi kontrollimiseks Korra §-s 5 ettenähtud võimalust. Ringkonnakohus viitas üksnes arsti järelduse sisuliseks kontrollimiseks täiendavate andmete mõistliku aja jooksul kogumise võimatusele. Seetõttu rahuldab Riigikohtu halduskolleegium AS Pomes Feeds erikaebuse ja tühistab Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi
58. märtsi
59. a määruse. Kolleegium peab vajalikuks märkida, et ringkonnakohus rahuldas
60. aprilli
61. a määrusega AS Pomes Feeds taotluse apellatsioonimenetluse uuendamiseks. Sellega kõrvaldas ringkonnakohus ise
62. märtsi
63. a määruse apellandi jaoks kahjulikud tagajärjed ja otsustas haldusasja menetluse jätkamise. Järelikult puudub Riigikohtu halduskolleegiumil vajadus täiendavalt lahendada haldusasja ringkonnakohtule edasiseks menetlemiseks saatmise küsimus. See ei mõjuta aga otsustust erikaebuse põhjendatuse osas. Tõnu Anton, Jüri Põld, Harri Salmann