3-1-1-47-05

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-1-1-47-05 Otsuse kuupäev

1. juuni
2. a Kohtukoosseis Eesistuja Hannes Kiris, liikmed Ott Järvesaar ja Eerik Kergandberg Kohtuasi T. T. väärteoasi liiklusseaduse § 7435 lg 1 järgi Vaidlustatud kohtulahend Rapla Maakohtu
3. jaanuari
4. a otsus väärteoasjas nr 4-108/04 Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Lääne Politseiprefektuur, kassatsioon Asja läbivaatamise kuupäev
5. mai
6. a Istungil osalenud isikud Kassatsioonimenetluse pooled istungile ei ilmunud Resolutsioon
7. Rahuldada kassatsioon osaliselt.
8. Tühistada Rapla Maakohtu
9. jaanuari
10. a otsus T. T. väärteoasjas ja saata väärteoasi samale maakohtule uueks arutamiseks. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
11. Lääne Politseiprefektuuri
12. augusti
13. a otsusega karistati T. T-st LS § 7419 järgi 150 trahviühiku (9000 krooni) suuruse rahatrahviga selle eest, et ta juhtis
14. juulil
15. a kell 13.55 X maakonnas X tee
16. kilomeetril sõiduautot Volkswagen Passat, olles alkoholijoobes (väljahingatava õhu alkoholisisaldus 0,29 mg/l).
17. T. T. esitas kohtuvälise menetleja otsuse peale kaebuse Rapla Maakohtule, taotledes otsuse tühistamist väärteo tunnuste puudumise tõttu. Kaebuses ta selgitas, et tundis end kainena. Juhul, kui ta oleks selles kahelnud, oleks ta andnud juhtimise üle oma abikaasale. T. T. märkis kaebuses, et esmase alkomeetrisse puhumise tulemina fikseeriti alkoholisisalduseks tema väljahingatavas õhus 0,29 mg/l. Kuna ta aga oli vahetult enne alkomeetrisse puhumist suitsetanud, lasti tal mõne aja pärast uuesti puhuda ja siis saadi näiduks 0,24 mg/l. Politseiametnik märkis protokolli tulemuseks 0,29 mg/l, väites, et sellel, kumb näit protokolli märgitakse, ei ole tähtsust. T. T. leidis, et Vabariigi Valitsuse
18. aprilli
19. a määruse nr 120 "Joobeseisundi tuvastamise ja joobeastme määramise otsuse vaidlustamise korra" § 19 lg 1 p 1 kohaselt loetakse väljahingatava õhu alkoholisisaldus 0,10 - 0,24 mg/l alkoholi tarvitamise tunnusteks. Seetõttu mõjutab see, milline näit protokolli märgitakse, teo kvalifikatsiooni. 0,24 mg/l puhul ei oleks tegemist LS § 7419 (joobes juhtimine), vaid LS § 7435 (liiklusnõuete muu rikkumine) järgi kvalifitseeritava teoga. Kaebuses väideti sedagi, et politseiametnik ei selgitanud menetlusalusele isikule kaebeõigust.
20. Rapla Maakohus tühistas
21. jaanuari
22. a otsusega Lääne Politseiprefektuuri
23. augusti
24. a karistamisotsuse ja tegi uue otsuse, millega karistas T. T-st LS § 7435 lg 1 järgi rahatrahviga 40 trahviühikut (2400 krooni). Kohtuotsuse kohaselt pole kohtul alust mitte uskuda T. T. ütlusi selle kohta, et ta puhus alkomeetrisse kahel korral ja et teisel juhul näitas seade väljahingatava õhu alkoholisisalduseks 0,24 mg/l. Seetõttu on põhjendatud kahtlus, et T. T-l olid alkoholi tarvitamise tunnused, mitte aga kerge joove. Vastavalt joobeseisundi tuvastamise korra § 19 lg 1 p 1 esinevad isikul alkoholi tarvitamise tunnused, kui ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholi sisaldus 0,10 kuni 0,24 milligrammi. Liikluseeskirja § 76 p 3 kohaselt ei tohi juht olla seisundis, mille puhul alkoholisisaldus ühes liitris väljahingatavas õhus on 0,1 milligrammi või rohkem. Auto juhtimine sellises seisundis on vaieldamatult tõendatud ja väärtegu on toime pandud kaudse tahtlusega. MENETLUS RIIGIKOHTUS
25. Rapla Maakohtu otsuse peale esitas kassatsiooni Lääne Politseiprefektuur, kes palub maakohtu otsuse tühistada ja jõustada kohtuvälise menetleja otsus, raskendamata süüdlase olukorda. Kohus ei ole põhjendanud, miks ta ei pidanud usaldusväärseks tööülesandeid täitnud politseiametniku ütlusi. Samas on kohus arvesse võtnud T. T-ga lähedastes sidemetes olevate tunnistajate J. T. ja J. A. ütlusi. Kohtuväline menetleja leiab, et T. T. tegu oleks tulnud kvalifitseerida LS § 7419 järgi. Joobeseisundi tuvastamise protokolli märgitud 0,29 mg/l puhul on tegemist õigete andmetega. Lisaks olid joobeseisundi tuvastamise protokolli kohaselt T. T-l ka joobeseisundile viitavad välised tunnused. Ülekuulamise protokollis on T. T. tunnistanud alkoholi tarbimist. Ta asus autot juhtima, teades, et on varem alkoholi tarbinud, kuid lootis, et joove on organismist kadunud või arvestas võimalusega, et teda ei kontrollita. Seega on rikkumine pandud toime kaudse tahtlusega.
26. Kassatsioonile esitas vastuse T. T. kaitsja vandeadvokaat Natalia Suvorova, kes leiab, et Rapla Maakohus on toiminud õigesti, leides, et T. T. ja tunnistajate ütluste usaldusväärsust välistavaid asjaolusid ei esine. Samuti lähtus kohus õigesti põhimõttest, et kõrvaldamata kahtlused tuleb tõlgendada menetlusaluse isiku kasuks. RIIGIKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI SEISUKOHT
27. Kriminaalkolleegium nõustub kassaatoriga, et maakohtu otsusest ei nähtu, miks kohus ei pidanud usaldusväärseks politseiametniku ütlusi selle kohta, et teistkordset mõõtmist, mille tulemuseks oli 0,24 mg/l, pole toimunud. Ka ei ole kohus andnud hinnangut joobeseisundi tuvastamise protokollis märgitud joobeseisundit kinnitavatele asjaoludele. Samas puudub sellel, kas tulemuseks mõõdeti 0,29 mg/l või 0,24 mg/l, teo kvalifitseerimise seisukohalt tähtsus, kuna mõlemal juhul on tegemist joobeseisundiga. Seega kohaldas Rapla Maakohus materiaalõigust ebaõigesti, kvalifitseerides teo LS § 7435 lg 1 järgi. Maakohus on põhjendamatult leidnud, et alkoholi tarvitamise tunnuste puhul ei ole tegemist joobeseisundiga. Liiklusseadus, mis annab joobeseisundi mõiste, ei tunne eraldi mõistet "alkoholi tarvitamise tunnused". Kõnealune mõiste pärineb joobeseisundi tuvastamise korra §-st 19, mille pealkiri on "Alkoholijoobe raskusastme määramine". Selle paragrahvi esimeses lõikes on sätestatud: "