MÄÄRUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-1-1-56-05 Määruse tegemise koht ja kuupäev Tartu,
- juuni
- a Kohtukoosseis Eesistuja Jüri Ilvest, liikmed Eerik Kergandberg ja Hannes Kiris Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Ringkonnakohtu
- aprilli
- a määrus kriminaalasjas nr 2-1/273/05 Kaebuse esitaja ja kaebuse liik L. H. avaldus KrMS § 384 lg 2 ja § 344 lg 3 p 2 põhiseaduse vastaseks tunnistamiseks Asja läbivaatamise kuupäev
- mai
- a, kirjalik menetlus Resolutsioon Jätta L. H. määruskaebus Tallinna Ringkonnakohtu
- aprilli
- a määruse peale läbi vaatamata ja tagastada see L. H-le. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
- L. H. esitas
- veebruaril
- a Riigiprokuratuurile kaebuse, milles ta ei nõustunud Põhja Ringkonnaprokuratuuri
- veebruari
- a teatisega kriminaalmenetluse alustamata jätmise kohta Tallinna Linnakohtu kohtuniku Imbi Sidoki suhtes tsiviilasjas nr 2/23-7617/03 väidetavalt teadvalt ebaseadusliku kohtuotsuse tegemise osas.
- Riigiprokuröri Anna Kasesalu
- märtsi
- a määrusega jäeti L. H. kaebus rahuldamata. Määruse lõpposas selgitati, et sellega mittenõustumisel on kaebuse esitajal õigus esitada KrMS § 208 lg 1 alusel kaebus ringkonnakohtusse advokaadi vahendusel.
- L. H. esitas
- märtsil
- a Tallinna Ringkonnakohtule avalduse, milles leidis, et KrMS § 208 lg-s 1 toodud piirang kaebuse esitamise õigusest üksnes advokaadi vahendusel, on vastuolus põhiseadusega.
- Tuginedes KrMS § 208 lg-le 1 ja § 323 lg 2 p-le 2 jättis Tallinna Ringkonnakohus
- aprilli
- a määrusega L. H. avalduse läbi vaatamata ja tagastas selle avaldajale. Kuigi L. H. tõstatas oma avalduses küsimuse kriminaalmenetluse seadustiku sätete vastavusest põhiseadusele, vaidlustamata riigiprokuratuuri
- märtsi 2005 a määrust sisuliselt, käsitas ringkonnakohus avaldust kaebusena eeltoodu määruse peale. Kaebus jäi läbi vaatamata KrMS § 208 lg-tes 1 ja 2 toodud nõuetele mittevastavuse tõttu. Kohus märkis, et kaebuses tõstatatud küsimust on ringkonnakohus PS § 152 lg 1 kohaselt pädev lahendama üksnes juhul, kui see on tekkinud konkreetse kriminaalmenetluse alustamata jätmise vaidlustamise pinnalt kannatanu poolt advokaadi vahendusel esitatud kaebuse alusel.
- L. H. esitas Riigikohtule avalduse, milles ta leiab, et KrMS § 344 lg 3 p 2 on vastuolus PS § 15 ning palub jätta see konkreetses asjas kohaldamata. Avaldaja palub põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse algatamist ja asja arutamist avaldaja ja kaitsja osavõtuta. RIIGIKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI SEISUKOHT
- Riigikohtu kriminaalkolleegiumi hinnangul on L. H. taotlused põhjustanud tema mittenõustumine ringkonnakohtu
- aprilli
- a määrusega, millega tema avaldus jäeti läbi vaatamata. Kohtumenetluses toimub kohtumääruse vaidlustamine määruskaebuse menetluses. Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 384 lg 2 kohaselt on ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse esitamise õigus KrMS § 344 lg-s 3 loetletud isikutel, s.o prokuratuuril, advokaadist kaitsjal ja teistel kohtumenetluse pooltel advokaadi vahendusel.
- Riigikohtu kriminaalkolleegium on varasemates lahendites märkinud, et kuigi KrMS § 37 lg-s 1 sätestatu kohaselt saab kannatanust rääkida vaid kriminaalmenetluse raames, tuleb KrMS § 38 lg 1 p-s 1 ja §-des 207 ja 208 sätestatud kaebeõiguse subjektina lugeda kannatanuks ka sellist kriminaalmenetluse välist isikut, kes leiab, et kuigi talle on kuriteoga tekitatud kahju, on kriminaalmenetlus põhjendamatult lõpetatud või jäetud hoopis alustamata. Kuigi kõnealusel kannatanul KrMS § 38 lg 1 p-s 1 ja §-des 207 ning 208 sätestatud kaebeõiguse subjektina ei ole kõiki KrMS § 38 lg-s 1 toodud kannatanu õigusi, tuleb kaebeõigus tagada talle täies mahus. (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi määrused kohtuasjades nr 3-1-1-134-04, p 8, RT III 2005, 4, 32; nr 3-1-1-40 p 5; nr 3-1-1-42-05 p 10). Kuid tagades kannatanuna käsitletavale isikule KrMS §-des 207 ja 208 sätestatud kaebeõigust tuleb samaaegselt vältimatult arvestada, et kriminaalmenetluse alustamine või selle jätkamine kui kõnealuse kaebeõiguse realiseerimise tulem kujutab endast samaaegselt ka teise isiku - kuriteos väidetavalt kahtlustatava mitmete põhiõiguste sedavõrd intensiivset riivet, mida on raske võrrelda mistahes muudes eluvaldkondades asetleidvate põhiõiguste riivetega. Erinevate isikute põhiõiguste tasakaalustatud kaitse huvides on riiklikult oluline tagada, et kriminaalmenetlust alustataks ja isikut käsitletaks kuriteos kahtlustatavana alles pärast väidetava kuriteo tunnuste põhjalikku analüüsi õigusküsimustes pädeva isiku poolt. Eesti Vabariigis kehtivas kriminaalmenetluse õiguses puudub erasüüdistuse instituut ja vastavalt KrMS §-le 5 alustatakse ja toimetatakse kriminaalmenetlust Eesti Vabariigi nimel. Seejuures on KrMS § 30 kohaselt prokuratuur selleks riigiasutuseks, kellele on pandud kohustus vältida isikute alusetut süüdistamist kuritegude toimepanemises. Mõistetavalt võib ka prokuratuur eksida kriminaalmenetluse alustamata jätmisel või selle lõpetamisel. End kannatanuks pidav isik ei pruugi prokuratuuri seisukohaga nõustuda ja sellises olukorras võib ta ise ja vahetult vaidlustada kriminaalmenetluse alustamata jätmise või lõpetamise lõppkokkuvõttes Riigiprokuratuuris (KrMS § 207). Kõnealune kaebus Riigiprokuratuurile on vormivaba. Selle kaebuse läbivaatamisel on Riigiprokuratuur kohustatud analüüsima kõiki õiguslikke aspekte, ka neid, millele isik pole osutanud ja koostama põhistatud määruse kaebuse rahuldamise või selle rahuldamata jätmise kohta. Mõistetavalt ei pruugi end kannatanuks pidav isik nõustuda ka Riigiprokuratuuri põhistatud määrusega, millega kriminaalmenetluse alustamata jätmine või selle lõpetamine on loetud põhjendatuks. Ka sellises olukorras, tulenevalt PS §-st 15 ja vastavalt KrMS §-le 208 on talle tagatud kaebeõigus. Kuid püüdes vältida isiku alusetu kahtlustamisega kaasneda võivaid põhiõiguste riiveid on seadusandja põhjendatult leidnud, et Riigiprokuratuuri põhistatud määrust saab isik vaidlustada vaid professionaalse juristi - advokaadi vahedusel.
- Seoses taotlusega algatada põhiseaduslikkuse järelevalve menetlus märgib Riigikohtu kriminaalkolleegium, et sellise taotluse esitamine on võimalik kohtuasja lahendamise - käesoleval juhul kaebemenetluse käigus. Tulenevalt PS §-st 152 ja KrMS § 208 lg-st 1 on kohus pädev seda küsimust lahendama vaid juhul, kui see on tekkinud kriminaalmenetluse alustamata jätmise vaidlustamisel kannatanu poolt advokaadi vahendusel esitatud kaebuse alusel.
- Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 388 lg-st 4 ja § 350 lg 2 p-st 2, jätab Riigikohtu kriminaalkolleegium L. H. kaebuse läbi vaatamata ja tagastab selle, sest kaebuse on esitanud isik, kellel ei ole selleks õigust. Jüri Ilvest, Eerik Kergandberg, Hannes Kiris