Obsah (4)

§ 249§ 259§ 74§ 258

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-2-3-8-05 Otsuse kuupäev Tartu, 8. juuni 2005. a Kohtukoosseis Eesistuja A. Kull, liikmed L. Laarmaa ja T. Tampuu Kohtuasi xxxxxxxxx xxxxxx avaldus x

§ 249

lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Sama paragrahvi 2. lõike kohaselt vaatab kohus avalduse hagita asjas läbi kohtuistungil avaldaja ja huvitatud isiku osavõtul. Kohus peab kaasama kõik asjast huvitatud isikud ka juhul, kui avaldaja ei ole nende kaasamist taotlenud. Kolleegium leiab, et isik, kellele taotletakse eestkostja määramist, on asjast huvitatud isik ning ta tuleb kaasata asja läbivaatamisse. Seadusest ei tulene, et sellele isikule ei tule teatada tema kohta esitatud avaldusest. 9.

§ 259kohaselt kutsutakse piiratud teovõimega isik kohtuistungile, kui tema vaimne seisund seda võimaldab. Kohus peab Ts

MS § 258 lg 1 alusel kohtupsühhiaatriaekspertiisi määramise korral esitama eksperdile muu hulgas küsimuse, kas isik, kelle suhtes määrati ekspertiis, on võimeline kohtuistungil osalema. Kindlasti ei tohi kohus jätta isikut ära kuulamata sel juhtumil, kui ekspert on arvamusel, et isik ei ole võimeline kestvalt oma tegude tähendusest aru saama ja neid juhtima, kuid isiku võime kohta osaleda istungil ei ole ta arvamust avaldanud. Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kohus on eksperdile selle küsimuse esitanud ja eksperdi arvamuse kohaselt ei ole x. xxxxx vaimse seisundi tõttu võimeline osa võtma kohtuistungist. Iseenesest asjaolu, et ekspert on andnud arvamuse, et isik, kelle suhtes eestkostja määramist taotletakse, ei ole võimeline kohtuistungil osalema, ei tähenda veel seda, et kohus ei pea nimetatud isikut asjasse kaasama. Eksperdiarvamus on tõendiks TsMS § 90 lg 2 kohaselt. TsMS § 95 järgi ei ole ühelgi tõendil kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu. Menetluses, mille juriidiliseks tagajärjeks on isikuõiguste piiramine, peab kohus tegema täiendavaid toiminguid, et saavutada isiku istungile kutsumise või kutsumata jätmise osas veendumuse maksimaalse võimaliku astme. Võimaluse korral võib kohus isiku võime kohtuistungil osaleda välja selgitada, kohtudes isikuga eksperdi juuresolekul.

1. Samuti märgib kolleegium, et TsMS §-st 259 tulenevad kõrgendatud nõuded kohtu tegevuse suhtes. Kohtul on nende nõuete täitmiseks mitmeid võimalusi. Kohtul on võimalik TsMS § 83 lg 3 analoogia alusel määrata isikule esindaja, eeldades, et vastasel korral võivad jääda tema huvid kaitseta. Esindaja määratakse ainult juhul, kui isik ise ei ole endale esindajat määranud. Kui isik on maksejõuetu, tuleb talle esindaja sama sätte kohaselt määrata riigi kulul.
2. Samasugustele seisukohtadele on Riigikohtu tsiviilkolleegium asunud nt ka
3. novembri
4. a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-3-5-03 (RT III 2003, 35, 362),
5. oktoobri
6. a otsuses tsiviilasjas nr 32-3-3-03 (RT III 2003, 33, 346),
7. novembri
8. a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-3-2-04 (RT III 2004, 33, 348),
9. detsembri
10. a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-3-3-04 (RT III 2005, 2, 10),
11. veebruari
12. a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-3-1-05 (RT III 2005, 5, 49) ja
13. aprilli
14. a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-3-3-05 (RT III 2005, 12, 126).
15. Kolleegium leiab, et kohtuvea parandamise avalduse rahuldamiseks ei anna alust see, et eestkosteasutuse esindaja ei ilmunud kohtuistungile.

§ 249

lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi.

§ 74

lg 1 kohaselt võib kohus poolt või tema seaduslikku esindajat kohustada ilmuma kohtuistungile, eelistungile või mõne protsessitoimingu juurde, kui seda on vaja asja lahendamiseks. Hagita menetluse eripäraks tuleb selle sätte korral lugeda seda, et hagita menetluses ei ole pooli, vaid avaldaja ja muud asjast huvitatud isikud (TsMS § 66 lg 1 p 2). Seega võib kohus TsMS § 259, § 249 lg-t 1 ja § 74 lg-t 1 koostoimes kohaldades kohustada eestkosteasutust (kui ta ei ole ise avalduse esitaja) ilmuma kohtusse juhul, kui seda on vaja asja lahendamiseks.

§ 258

lg 3 teise lause kohaselt on oluline, et eestkosteasutus annaks asjas arvamuse vähemalt selle kohta, keda määrata eestkostjaks. Käesoleval juhul on eestkosteasutus andnud oma arvamuse asja kohta kirjalikult (linnakohtu toimiku lehekülg 34) ning kohus on pidanud seda piisavaks.

1. Kolleegium juhib õiguse ühetaolise kohaldamise huvides kohtu tähelepanu asjaolule, et perekonnaseaduse § 95 lg 3 ja TsMS § 249 lg 1 ning § 227 järgi peab kohus otsuses põhjendama ka seda, kas avalduses näidatud isik sobib eestkostjaks.
2. Kolleegium ei pea vajalikuks otsuses käsitleda avaldaja väiteid, mis ei ole seaduse kohaselt kohtuvigade parandamise avalduse esitamise aluseks. A. Kull, L. Laarmaa, T. Tampuu