Obsah (4)

§ 372§ 247§ 249§ 373

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-2-3-9-05 Otsuse kuupäev Tartu, 8. juuni 2005. a Kohtukoosseis Eesistuja A. Kull, liikmed V. Kõve ja J. Luik Kohtuasi Aigi Märtini ja Kalvi Märtini a

(TsMS) § 372 lg 1 p 4 kohaselt võib riik nõuda kohtuvea parandamist, kui tal on tulenevalt seadusest avalikes huvides selline õigus. Vabariigi Valitsuse seaduse § 84 p 1 kohaselt esindab maavanem maakonnas riigi huve. Avalik huvi seisneb selles, et perekonnaseisuaktid oleksid koostatud kooskõlas perekonnaseisuakti koostamise ajal kehtivate seaduste ja teiste õigusaktidega.

1. A. Märtin ja K. Märtin vaidlevad Viljandi Maavalitsuse avaldusele vastu. Viljandi Maakohtu otsus on kooskõlas
2. aastal kehtinud APEK-iga, samuti kehtiva õigusega. Avaldajad esitasid kohtule avalduse lapse sünnikoha kande muutmiseks sünniaktis seetõttu, et Kolga-Jaani Küla RSN Täitevkomitee ei arvestanud avaldajate tahet registreerida laps vastavalt APEK-ile Tartu linnas. Vastavalt APEK §-le 173 oli võimalik lapse sünd registreerida kas lapse sünnikoha või ühe vanema elukoha järgi. TSIVIILKOLLEEGIUMI SEISUKOHT
3. Kolleegium leiab, et kohtuvea parandamise avaldus on põhjendatud ja tuleb TsMS § 372 lg 1 p 3 alusel rahuldada. Viljandi Maakohtu
4. detsembri
5. a otsus tuleb tühistada ja asi saata maakohtule uueks läbivaatamiseks.
6. Viljandi Maavalitsus esitas avalduse kohtuvigade parandamiseks TsMS § 372 lg 1 p 4 alusel. Selle sätte kohaselt võib jõustunud kohtuotsuses kohtuvea parandamist nõuda riik või kohalik omavalitsusüksus, kui seadusest tulenevalt on neil avalikes huvides selline õigus. Kolleegium leiab, et käesolevas vaidluses ei ole riigile seaduses ette nähtud õigust nõuda kohtuvea parandamist avalikes huvides TsMS § 372 lg 1 p 4 alusel. Perekonnaseadus riigile sellist õigust ette näinud ei ole. Kolleegium käsitab Viljandi Maavalitsuse kohtuvea parandamise avaldust kui TsMS § 372 lg 1 p 3 alusel esitatut. 7.

§ 372

lg 1 p 3 kohaselt võib kohtuvea parandamist jõustunud otsuses nõuda isik, keda hagita menetluses asjasse ei kaasatud, kuid kelle õigusi ja kohustusi kohtuotsus puudutab.

§ 247lg 1 sätestab hagita asjade loetelu.

Sama paragrahvi 2. lõike kohaselt vaatab kohus hagita menetluses läbi ka teisi asju, mis seadusega on antud kohtu pädevusse ja mis vaadatakse läbi hagita menetluses. Kolleegium leiab, et avaldus sünnikoha kande muutmiseks sünniaktis vaadatakse läbi hagita menetluses.

§ 249

lg 2 esimese lause kohaselt vaatab kohus avalduse hagita asjas läbi kohtuistungil avaldaja ja huvitatud isiku osavõtul. Sama lõike teise lause kohaselt kaasab kohus kõik asjast huvitatud isikud ka juhul, kui avaldaja ei ole nende kaasamist taotlenud. Nimetatud nõue tuleneb hagita menetluse iseloomust - kohtul on TsMS § 249 lg 3 järgi kohustus kontrollida ka avaldusele vastuväidete puudumise korral avalduse seadusele vastavust ja tõendatust. 8. Kolleegium on seisukohal, et selles vaidluses on riik huvitatud isik, kes tuleb hagita menetluses kaasata avalduse läbivaatamisele, milles taotletakse lapse sünnikoha kande muutmist sünniaktis. Perekonnaseaduse § 110 lg 2 kohaselt, kui perekonnaseisuasutus keeldub kande parandamisest või muutmisest, otsustab kande parandamise või muutmise kohus huvitatud isiku avalduse alusel. Perekonnaseisuasutuseks, kes teeb kande või saab kande tegemisest keelduda, on valla- ja linnavalitsus, maavalitsus, Eesti välisesindus ja Siseministeerium (PkS § 108). Kuivõrd perekonnaseisuasutus peab perekonnaseisuakti kannet parandama või muutma kohtuotsuse alusel, on tal õigustatud huvi, osalemaks hagita menetluses, milles kohus teeb otsuse lapse sünnikoha kande muutmise avalduses. Kolleegium märgib, et vaidlus lapse sünnikoha üle ei ole dispositiivne vaidlus, sest lapse sünnikoha üle otsustamisel ei saa osaleda üksnes avaldajad, kes soovivad lapse sünnikoha kannet sünniaktis muuta. Sellesse menetlusse tuleb kaasata riik kui asjast huvitatud isik, kes peab kohtuotsusega parandatud või muudetud kande sünniaktis tegema. Samuti leiab kolleegium, et lapse sünniaktis sünnikoha kande muutmise menetlusse tuleb TsMS § 249 lg 2 teise lause alusel kaasata ka laps, kelle sünnikoha kande muutmist taotletakse, ja ta tuleb PkS § 58 kohaselt kohtuistungil ära kuulata. 9.

§ 373lg 1 kohaselt tuleb kohtuvea parandamiseks tasuda Ts

MS §-s 56 sätestatud kautsjon. Kolleegium juhib avaldaja tähelepanu asjaolule, et TsMS § 57 lg 4 alusel on kautsjoni tasumisest vabastatud riik ja kohalik omavalitsusüksus. Kuigi TsMS 48. peatükk ei tee viidet nimetatud sättele, on riik ja kohalik omavalitsusüksus vabastatud kautsjoni tasumisest ka kohtuvea parandamise avalduse esitamisel. Seega tagastab kolleegium ekslikult tasutud kautsjoni Viljandi Maavalitsusele. A. Kull, V. Kõve, J. Luik