Obsah (10)

§ 620§ 855§ 854§ 861§ 856§ 793§ 621§ 845§ 864§ 774

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-2-1-56-05 Otsuse kuupäev Tartu, 10. juuni 2005. a Kohtukoosseis Eesistuja A. Kull, liikmed V. Kõve ja T. Tampuu Kohtuasi AS Sanwood hagi AS Eesti Me

) ekspedeerimislepingut käsitlevatele sätetele, viidates sellest tulenevalt ka

§ 620lg-tele 1 ja 2.

1. Linnakohus luges tõendatuks, et kaup oli kahjustatud ning kauba kahjustamine oli tingitud konteineri lae defektist. Samuti luges kohus tõendatuks kahju suuruse, analüüsides seejuures esitatud tõendeid. Kostja ei esitanud kohtule tõendeid, millest oleks saanud teha teistsugust järeldust. Linnakohus ei nõustunud kostja seisukohaga, et kahju tekkimisele aitas kaasa hageja enda käitumine mööbli pakkimisel ja kauba kindlustamata jätmisel. Hageja esindaja seletuse kohaselt oli ta samal viisil pakituna mööblit probleemideta tarninud juba aastaid. Kui kostja leidis, et vajalik on täiendav pakendamine, oleks ta pidanud juhtima sellele hageja tähelepanu.
2. Ostja ja müüja vahelisest lepingust tulenev hageja kohustus kaup kindlustada ning selle kohustuse täitmine ei avalda mõju tema ja ekspedeerija vahelistele suhetele. Kindlustuskohustuse täitmine on ette nähtud ostja või muu isiku õiguste kaitseks nõude korral müüja vastu, kuid antud juhul on kahju tekkinud müüjal endal. Linnakohus ei nõustunud kostja väitega, et kahjust teatamisega hilineti.
3. Kostja AS Eesti Mereagentuur ja kolmas isik ERGO Kindlustuse AS esitasid apellatsioonkaebused, milles palusid linnakohtu otsuse tühistada ja jätta hagi rahuldamata. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
4. Tallinna Ringkonnakohus jättis
5. detsembri
6. a otsusega linnakohtu otsuse muutmata ja apellatsioonkaebused rahuldamata.
7. Ringkonnakohtu otsuse kohaselt ei rikkunud linnakohus protsessiõiguse norme ega jätnud kostja vastuväiteid tähelepanuta. Linnakohus hindas esitatud tõendeid piisava põhjalikkusega ning kooskõlas TsMS §-ga 95, mille kohaselt ei ole ühelgi tõendil kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu, ning tegi seda seadusest juhindudes igakülgselt ja objektiivselt.
8. Linnakohus rakendas õigesti

§ 855

lg-t 1, mille kohaselt hõlmab veose vedamise korraldamine eelkõige sõiduki ja veotee määramist, vedaja valikut, vedamiseks vajalike veo-, lao- ja ekspedeerimislepingute sõlmimist ning nende täitmiseks vajaliku teabe ja juhendite andmist ning saatja kahju hüvitamise nõuete tagamist. Seejuures arvestas kohus

§ 854

lg-t 2, mille kohaselt kohaldatakse ekspedeerimislepingule käsunduslepingu kohta sätestatut, kui ekspedeerimislepingut reguleerivast peatükist ei tulene teisiti. Linnakohus tugines ekspedeerija vastutust reguleerivale

§-le 861, mille kohaselt peab ekspedeerija hüvitama veose, mille vedamist ta korraldab, kaotsiminekust või kahjustumisest tekkinud kahju ning et vastutuse puhul kohaldatakse kaubaveolepingust tuleneva vedaja vastutuse sätteid. Seejuures käsitles linnakohus põhjalikult, miks ta ei nõustunud vastuväitega, et kahju tekkis saatjapoolsest kauba ebapiisavast pakkimisest. Linnakohus ei jätnud kohaldamata

§ 861

lg-t 3, vaid asus seisukohale, et nimetatud sättes kajastatud asjaolud ei aidanud kaasa ega soodustanud kahju tekkimist. Veose vedamise korraldamine oli kostja kui ekspedeerija kohustus. Linnakohus ei läinud otsuses vastuollu

§ 856lg-ga 1, hinnates saatja tegutsemist õiguspäraseks.

Ka selles osas ei saanud kohus eelistada kostja esitatud tõendeid, vaid pidi hindama kõiki tõendeid. 11. Linnakohus põhjendas otsuses piisavalt, miks ta leidis, et hageja on oma kohustusi pooltevahelise lepingu järgi nõutavalt täitnud. Tegemist ei olnud veose kahjustumisega ohu tagajärjel, mis oli vahetult seotud veose ebapiisava pakkimisega saatja poolt. Seetõttu ei vabane kostja vastutusest

§ 793lg 2 p 2 alusel.

Kõnealusel juhul tellis hageja kostjalt veose vedamise korraldamise, milleks kostja valis konteineri ja andis selle kauba laadimiseks hagejale. Pole tõendatud, et hageja rikkus oma hoolsuskohustust kauba paigutamisel konteinerisse. Kauba pakkimisel täitis hageja vajaliku hoolsusega tavapäraseid nõudeid, mis kvaliteetse konteineri puhul oleksid kauba säilimise taganud. On tõendatud, et konteineri lagi oli defektne. ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED

1. Kassatsioonkaebused esitasid kostja AS Eesti Mereagentuur ja kolmas isik ERGO Kindlustuse AS.
2. Kostja AS Eesti Mereagentuur palus kassatsioonkaebuses tühistada ringkonnakohtu otsuse täies ulatuses ja saata asi uueks läbivaatamiseks samale apellatsioonikohtule. Ta leidis, et ringkonnakohus rikkus oluliselt protsessiõiguse norme ning kohaldas ebaõigesti materiaalõigust.
3. AS Eesti Mereagentuur arvates ei ole hageja subjektiivseid õigusi rikutud. Kauba kahjustumise ajaks oli kauba juhusliku hävimise riisiko üle läinud hagejalt kauba saajale. Isik, kes ei kanna asja juhusliku hävimise riisikot, ei saa nõuda asja kahjustumise korral kahjuhüvitist. Hagejal on
4. oktoobri
5. a müügilepingust tulenev nõudeõigus kauba ostja vastu kaubahinna saamiseks.
6. Kohtud ei ole analüüsinud Haagi-Visby reeglite mõju, mis välistavad kostja võimaliku vastutuse. Haagi-Visby reeglite näol on tegemist üldaktsepteeritud põhimõtetega mereveo reguleerimisel. Nimetatud reeglite kohaselt tuleb mistahes kauba puudustest teavitada tegelikku vedajat lossimissadamas, kusjuures meretava kohaselt teavitab see pool, kellele on üle läinud kauba juhusliku hävimise risk. Tulenevalt Haagi-Visby reeglitest oleksid kohtud pidanud lugema tõendatuks, et kaup anti ostjale üle konossemendis märgitud kvaliteediga ehk ilma puudusteta.
7. Ringkonnakohus kohaldas ebaõigesti

§ 793lg-d 2 ja 3.

Nende sätete kohaselt vedaja ei vastuta veose kaotsimineku või kahjustumise või veotähtaja ületamise eest, kui see on ohu tagajärg, mis on lahutamatult seotud vähemalt ühega järgmistest asjaoludest: veose ebapiisav pakkimine saatja poolt või veose peale- või mahalaadimine, samuti veosega muu toimimine saatja või saaja poolt ja veosega toimimise kohta juhiste andmine. Vastavalt

§ 793

lg-le 3 kui vedaja on tõendanud, et esines

§ 793

lg-s 2 nimetatud asjaolu ja sellest asjaolust võis kahju tekkida, siis eeldatakse, et kahju on tekkinud sellest asjaolust.

§ 793

lg 2 p 2 rakendamise eeldusena peab olema tuvastatud veose ebapiisav pakkimine saatja poolt. Kostja on seda asjaolu tõendanud. Kui kohtud asusid seisukohale, et konteiner oli puudustega, siis võttis hageja endale

§ 621

lg 4 kohaselt ise üle riski väidetavate konteineri puuduste eest ning kostja vabanes võimalikust vastutusest seoses konteineri väidetavate puudustega. 17. Ringkonnakohus jättis tähelepanuta, et kostja täitis nõuetekohaselt kõik omapoolsed ekspedeerimislepingust tulenevad kohustused. Tulenevalt

§ 856lg-st 1, on saatja oluliseks kõrvalkohustuseks kauba pakkimine ja laadimine.

Veopakendina on käsitletav ka merekonteiner. Ekspedeerija ei pea kandma riski, kui professionaalne ettevõtja aktsepteerib kauba lähetamisel kauba veopakendit, kuid hiljem hakkab väitma, et tegelikult on veopakend puudustega.

1. Ringkonnakohus hindas ebaõigesti ka kindlustamiskohustuse täitmata jätmise tagajärgi. Kohtute käsitlus CIF tarneklausliga reguleeritud kindlustamiskohustuse tähendusest ekspedeerija poolsele kahju hüvitamise kohustusele on ebaõige. Kui kaup oleks olnud kindlustatud, siis oleks kindlustusandja hüvitanud ostjale kauba hävimisest tekkinud kahju ning müüja oleks saanud nõuda ostjalt müügihinna tasumist.
2. Ringkonnakohus rikkus TSMS § 330 lg-t 4, sest hageja ei tõendanud, et kahju oli tingitud konteineri lae defektist. Isegi kui kostja oleks rikkunud ekspedeerimislepingut ja ei esine

§ 793

lg-s 2 sätestatud asjaolusid, puudub kostjal kohustus hüvitada kahju tulenevalt hageja enda käitumisest. 20. Hageja vaidles kostja kassatsioonkaebusele vastu. Hageja tellis kauba veo "uksest ukseni". Veekahjustus tekkis enne konteineri laadimist laevale. Lossimissadamas anti kaup üle ekspedeerija valitud vedajale. Hageja on senisel kauba pakkimisel eeldanud, et konteineri vedamise ajal vett ei satu, mis on ka mõistlik eeldus veekindla konteineri puhul.

§ 845

lg 1 kohaselt on vedu nõuetekohaselt korraldatud siis, kui kauba saaja saab kauba õigeaegselt ja kahjustamata kätte. Hageja saadetud kaup ei jõudnud kahjustamata saajale. Seega peab vedaja hüvitama veosele tekkinud kahju

§ 861alusel.

Konteiner ei ole pakend. Pooled on konteinerit käsitlenud transpordivahendina. Kauba kindlustuse puudumine omab tähtsust ostja ja müüja vahelistes suhetes.

1. Kolmas isik ERGO Kindlustuse AS palus oma kassatsioonkaebuses ringkonnakohtu otsuse tühistada täies ulatuses ja Riigikohtul teha uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata. Kolmanda isiku arvates on ringkonnakohus valesti kohaldanud materiaalõiguse norme.
2. Ringkonnakohus on ERGO Kindlustuse AS arvates ebaõigesti kohaldanud

§ 861

. Selle sätte kohaldamine eeldab, et tuvastatud on ekspedeerija kohustuste rikkumine. Kui ekspedeerija on nõuetekohaselt täitnud ekspedeerimislepingut, ei ole alust

§ 861kohaldamiseks.

Vastavalt

§ 864lg-le 2 kohaldatakse ekspedeerimislepingule ka käsunduslepingu kohta sätestatut.

Ekspedeerimislepingu olemusest tulenevalt ei taga ekspedeerija tulemust, s.o veose terviklikku ja kahjustusteta kohaletoimetamist. 23. Kostja ei rikkunud

§-s 620 sätestatud üldist hoolsuskohustust. Konteiner, kuhu laaditi hageja veos, on vaadeldav pakendina ekspedeerimislepingu tähenduses, mitte aga veovahendina nagu kohtud on ekslikult leidnud. Konteineri väidetav defektsus oli varjatud ja see tuli ilmsiks alles veose sihtkohta saabumisel. Kostja ei saa olla veose kahjustamise eest vastutav, kuna ta ei olnud konteineri defektsusest teadlik ega pidanudki sellest teadlik olema, ta ei kandnud vastutust kauba pakendamise eest. Ta ei vastuta veose kahjustuse eest, kui see pole põhjuslikus seoses ekspedeerimislepingus ettenähtud kohustuste rikkumisega. Kostja vastutus on välistatud ka Haagi-Visby reeglite kohaselt. 24. Ringkonnakohus jättis põhjendamatult arvestamata

§ 861

lg 3 ja § 139.

§ 861

lg 3 sätestab, et kui kahju tekkimisele aitas kaasa saaja käitumine, sõltub hüvitamise kohustus ning ka hüvitise suurus sellest, millises ulatuses need asjaolud soodustasid kahju tekkimist. Vastavalt

§le 139 kuulub kahjuhüvitis vähendamisele, kui kahju tekkis osaliselt kahjustatud isikust tulenevatel asjaoludel või ohu tagajärjel, mille eest kahjustatud isik vastutab. Kui hageja oleks täitnud veose kindlustamise kohustuse, poleks tal ega kauba saajal kahju tekkinud. Hageja ei esitanud vedajale pretensiooni ja kaotas seetõttu õiguse tugineda kauba riknemisele või kaotsiminekule vedamise ajal. 25. Hageja vaidles kolmanda isiku kassatsioonkaebusele vastu. Ta leiab et konteiner ei ole käsitatav pakendina ekspedeerimislepingu tähenduses.

§ 861

ei näe ette vedaja vastutusest vabanemist, kui ta ei olnud teadlik ega pidanudki olema teadlik konteineri defektsusest. Kindlustuse puudumine omab tähtsust ostja ja müüja omavahelistes suhetes.

1. Riigikohtu istungil jäid menetlusosaliste esindajad oma seisukohtade juurde. AS Eesti Mereagentuur esindaja palus hagejalt AS Eesti Mereagentuur kasuks välja mõista viimase poolt kassatsiooniastmes kantud õigusabikulu 18 643 krooni ja 5 senti. AS Sanwood esindaja palus kostjalt ja kolmandalt isikult välja mõista AS Sanwood kasuks viimase poolt kassatsiooniastmes kantud õigusabikulu 3540 krooni. TSIVIILKOLLEEGIUMI SEISUKOHT
2. Kolleegium leiab, et apellatsioonikohtu otsus tuleb TsMS § 363 p-de 1 ja 2 alusel tühistada materiaalõiguse normi ebaõige kohaldamise ning protsessiõiguse normi olulise rikkumise tõttu ning asi tuleb saata samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. TsMS § 228 esimene lause sätestab, et otsuse tegemisel hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist seadust või seaduse alusel antud õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi tuleb rahuldada. See säte kohustab kohut, sõltumata menetlusosaliste seisukohtadest, kohaldama üksnes asjakohaseid õigusnorme. TsMS § 171 lg 1 kohaselt on kohtul kohustus tagada protsessiosalistele asjas tähtsate asjaolude väljaselgitamise võimalus ning kõrvaldada kohtulikust arutamisest kõik, mis ei puutu läbivaadatavasse asjasse. Käesoleval juhul on kohtud kohaldanud asjasse mittepuutuvaid materiaalõiguse sätteid ja ei ole taganud menetlusosalistele võimalust esitada ja tõendada õiguse rakendamiseks vajalikke asjaolusid.
3. Kohtud on iseenesest õigesti leidnud, et pooltevaheline leping oli ekspedeerimisleping.

§ 854

lg 1 kohaselt kohustub ekspedeerimislepinguga üks isik (ekspedeerija) korraldama veose vedamise teise isiku (saatja) arvel, saatja aga kohustub maksma ekspedeerijale tasu.

§ 854

lg 2 sätestab, et ekspedeerimislepingule kohaldatakse käsunduslepingu kohta sätestatut, kui ekspedeerimislepingut reguleerivast peatükist ei tulene teisiti.

§ 861

lg 1 kohaselt peab ekspedeerija hüvitama veose, mille vedamist ta korraldab, kaotsiminekust või kahjustumisest tekkinud kahju ning vastavalt kohaldatakse

§-des 793 ja 794, § 795 lõigetes 1 ja 2 ning §-des 796�799 sätestatut. Viimatinimetatud sätted reguleerivad vedaja vastutust veolepingu järgi. Kohtud on jätnud tähelepanuta

§ 774

, mille lõike 3 kohaselt ei kohaldata kaubaveolepingu kohta sätestatut veose vedamisele merel. Seega saab võlaõigusseaduse kohaselt ekspedeerija vedajaga sarnaselt vastutada veose eest üksnes siis, kui vedu ei ole toimunud merel.

1. Kaubanduslikust meresõidust tulenevaid suhteid reguleerib
2. oktoobril
3. a jõustunud kaubandusliku meresõidu seadus (KMSS). Kaubanduslikuks meresõiduks loetakse nimetatud seaduse tähenduses tegevust, mis on seotud laevade kasutamisega lasti-, reisijate-, pagasi- ja postiveoks ja teistel õiguspärastel eesmärkidel. Kaubanduslikul meresõidul vedaja hoolsuse, vedaja vastutuse kauba kaotsimineku või kahjustumise eest, vedaja vabanemise vastutusest jms regulatsioon tuleneb kaubandusliku meresõidu seadusest. Kolleegiumi arvates tuleb mereveo ekspedeerija vastutusele kohaldada

§ 861

lg-s 1 nimetatud

-i sätete asemel kaubandusliku meresõidu seaduse sätteid, mis reguleerivad vedaja vastutust.

1. Asja uuel läbivaatamisel tuleb, arvestades seda, et tegemist oli veoga merel, poolte kõiki väiteid hinnata kohaldamisele kuuluvate õigusnormide seisukohalt. Mis puudutab kostja väidet, et hageja pole tõendanud kahju tekkimist, siis selles osas peab kolleegium vajalikuks märkida, et kahju hüvitamise nõude ulatust reguleeriv KMSS § 29 annab kaubaveolepingu sõlminud isikule kauba väärtuse hüvitamise nõude sõltumata sellest, kas tal jäi kauba tellijalt tasu saamata.
2. Õige on kassaatorite väide, et ringkonnakohus jättis analüüsimata nn Haagi-Visby reeglite mõju. Sellega rikkus ringkonnakohus TsMS § 330 lg-s 6 sätestatud kohustust vastata apellatsioonkaebuse kõikidele põhjendustele. Kostja viitab kassatsioonkaebuses pooltevahelise konossemendi p-le 2(a), millest tulenevalt on Haagi-Visby reeglite kohaldamine käesoleval juhul kohustuslik. TsMS § 91 kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Seega peavad kostja ja kolmas isik vaidluse korral tõendama Haagi-Visby reeglite sisu. TsMS § 90 kohaselt on tõendiks tsiviilasjas igasugune teave, mis on seaduses sätestatud protsessivormis ja mille alusel kohus seaduses sätestatud korras teeb kindlaks poolte või teiste protsessiosaliste nõudeid ja vastuväiteid põhjendavad asjaolud või nende puudumise, samuti muud asja õigeks lahendamiseks tähtsad asjaolud. Kolleegium juhib tähelepanu sellele, et Haagi-Visby reeglite kohaldamisel peab arvestama KMSS §ga 37, mille kohaselt ei või lepingupooled seaduses sätestatud vedaja vastutust kokkuleppeliselt leevendada.
3. Poolte taotlused kassatsiooniastmes kantud õigusabikulude (AS Eesti Mereagentuur kulud 18 643 krooni ja 5 senti ning AS Sanwood kulud 3540 krooni) hüvitamiseks lahendatakse asja uuel läbivaatamisel vastavalt asja sisulise lahendi tulemusele. A. Kull, V. Kõve, T. Tampuu