Obsah (7)

§ 199§ 200§ 74§ 68§ 215§ 64§ 65

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-1-1-55-05 Otsuse kuupäev 9. juuni 2005. a Kohtukoosseis Eesistuja Jüri Ilvest, liikmed Eerik Kergandberg ja Lea Kivi Kohtuasi V. K. süüdistusasi

§ 199

lg 2 p-de 4, 7 ja 8 ning § 215 lg 2 p 1 järgi Vaidlustatud kohtulahend Viru Ringkonnakohtu

1. veebruari
2. a kohtuotsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik V. K. kaitsja vandeadvokaat Jekaterina Jevšina kassatsioon Asja läbivaatamise kuupäev
3. mai
4. a, kirjalik menetlus Resolutsioon
5. Jätta Viru Ringkonnakohtu
6. veebruari
7. a otsus V. K. süüdistusasjas muutmata ja kassatsioon rahuldamata.
8. Välja mõista riigieelarvest eraldatud vahendite arvel kaitsjatasu 849 (kaheksasada nelikümmend üheksa) krooni ja 60 senti Advokaadibüroo E&M kasuks seoses vandeadvokaadi Jekaterina Jevšina poolt V. K. nimel kassatsiooni esitamisega Riigikohtusse.
9. Välja mõista V. K-lt riigieelarve tuludesse (Rahandusministeerium a/a 10220034800017 viitenumber 2800050562) 849 (kaheksasada nelikümmend üheksa) krooni ja 60 senti kohtukulu kaitsjatasu katteks. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
10. Kriminaalasja materjalidest nähtub, et V. K. peeti
11. septembril
12. a kinni ja võeti
13. septembril
14. a vahi alla süüdistatuna

§ 199lg 2 p-de 4, 7 ja 8 ning § 215 lg 2 p 1 järgi 28.

ja

1. augustil
2. a ning
3. septembril
4. a toimepandud kuritegude eest (kriminaalasi nr 03233003490).
5. Narva Linnakohtu
6. oktoobri
7. a kohtuotsusega tunnistati V. K. süüdi aga

§ 200lg 2 p-de 7, 9 ja 10 järgi 7.

detsembril 2002. a toime pandud kuriteo eest (kriminaalasi nr 02233003427) ja teda karistati vangistusega kolmeks aastaks ja kuueks kuuks.

§ 74lg 2 alusel jäi karistus osaliselt täitmisele pööramata.

Kohus määras, et V. K. peab kohe ära kandma kuus kuud vangistust algusega

1. oktoobrist
2. a. Ülejäänud karistuse osa kandmisest vabastati ta tingimisi kaheaastase katseajaga.

§ 68alusel loeti karistusaja hulka ajavahemik 8.

-

1. detsember
2. a, s.o 15 päeva. Kandmisele kuuluvaks karistuseks loeti viis kuud ja 15 päeva vangistust. Vangistus selles asjas lõppes
3. märtsil
4. a.
5. Narva Linnakohtu
6. detsembri
7. a kohtuotsusega tunnistati V. K. süüdi ja teda karistati käesoleva otsuse esimeses punktis toodud süüdistuses

§ 199

lg 2 p-de 4, 7 ja 8 järgi vangistusega kaheks aastaks ning

§ 215

lg 2 p 1 järgi vangistusega kaheks aastaks ja kuueks kuuks.

§ 64

lg 1 alusel mõisteti liitkaristuseks raskeima karistuse suurendamise teel kolm aastat ja kuus kuud vangistust. Karistuse kandmise aja alguseks loeti

1. märts
2. a. Karistusaja hulka arvati eelvangistus
3. augustil
4. a ja
5. septembrist kuni
6. oktoobrini
7. a, s.o 14 päeva.
8. V. K. esitas apellatsiooni Narva Linnakohtu
9. detsembri
10. a kohtuotsuse peale, milles palus muuhulgas arvestada tema karistuse kandmise aja algust
11. septembrist
12. a, kuna sellest päevast alates viibi ta vahi all kõnesoleva otsusega süüksarvatud kuritegude eest.
13. Viru Ringkonnakohtu
14. veebruari
15. a otsusega jäi Narva Linnakohtu
16. detsembri
17. a otsus muutmata ja V. K. apellatsioon rahuldamata. Ringkonnakohus leidis, et V. K. taotlus ei ole põhjendatud, sest alates
18. septembrist
19. a kuni
20. märtsini
21. a kandis ta kuuekuulist vangistust Narva Linnakohtu
22. oktoobri
23. a otsuse järgi. Kohus märkis, et V. K. peeti arutatavas asjas kinni tõepoolest
24. septembril
25. a ja võeti vahi alla
26. septembril
27. a, kuid sellest hoolimata ei saa karistuse kandmist teises kriminaalasjas arvestada käesolevas asjas mõistetud karistusaja hulka. Seetõttu on põhjendatud lugeda karistuse kandmise aja alguseks
28. märts
29. a. MENETLUS RIIGIKOHTUS
30. V. K. kaitsja vandeadvokaat Jekaterina Jevšina esitas kassatsiooni, milles palub tühistada Viru Ringkonnakohtu
31. veebruari
32. a ja Narva Linnakohtu
33. detsembri
34. a otsused karistuse kandmise aja alguse osas. Kaitsja märgib, et

§ 68lg 1 kohaselt arvatakse eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka.

V. K. viibib käesolevas asjas vahi all alates

1. septembrist
2. a ja seetõttu tuleb ka karistusaja algust arvestada sellest kuupäevast.
3. Viru ringkonnaprokurör palub oma kassatsioonivastuses jätta kassatsioon rahuldamata ja Viru Ringkonnakohtu otsus muutmata. Prokurör märgib, et alates
4. oktoobrist
5. a kuni
6. märtsini
7. a kandis V. K. karistust Narva Linnakohtu
8. oktoobri
9. a kohtuotsuse järgi ning seetõttu ei saa seda ajavahemikku arvestada käesolevas asjas mõistetud karistusaja hulka. Prokurör leiab, et isik ei saa kanda kahte vabadusekaotuslikku karistust üheaegselt. RIIGIKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI SEISUKOHT
10. Esmalt märgib kriminaalkolleegium, et Viru Ringkonnakohtu
11. veebruari
12. a otsuses on ekslikult märgitud, et V. K. kandis kuuekuulist vangistust Narva Linnakohtu
13. oktoobri
14. a otsuse järgi alates
15. septembrist
16. a. Kriminaalasja materjalidest nähtub, et V. K. kandis selle otsuse järgi karistust alates kohtuotsuse tegemise kuupäevast, s.o
17. oktoobrist
18. a.
19. V. K. peeti kahtlustatavana kinni
20. augustil
21. a kell 9.00 ja vabastati
22. augustil
23. a. Uuesti peeti ta kahtlustatavana kinni
24. septembril
25. a ja ta viibis vahi all kuni
26. oktoobrini
27. a.
28. oktoobrist
29. a kuni
30. märtsini
31. a kandis ta
32. oktoobril
33. a mõistetud vangistust 5 kuud ja 15 päeva.
34. märtsist
35. a hakkas ta kandma
36. detsembril
37. a mõistetud vangistust, kuid samast ajast kulgeb ka
38. oktoobri
39. a otsusega mõistetud kaheaastane katseaeg, mis lõpeb
40. oktoobril
41. a-l.
42. Narva Linnakohus jättis
43. detsembril
44. a tähelepanuta asjaolu, et V. K-le olid inkrimineeritud kuriteod, mis moodustavad nn hiljem tuvastatud konkurentsi
45. oktoobri
46. a otsusega süüdimõistetud kuritegudega. Mõistes
47. detsembril
48. a V. K. süüdi, jättis Narva Linnakohus V. K-le liitkaristuse

§ 65lg 1 järgi mõistmata.

Kas selle põhjuseks oli tõdemus, et liitkaristuse mõistmine on võimatu seoses

1. oktoobril
2. a mõistetud osalise karistusest vabastamisega ja tingimisi mõistetud karistus ei saa olla liitkaristuse üheks liidetavaks, kohtuotsustest ei nähtu, sest linnakohus pole üldse liitkaristusega seonduvat analüüsinud.
3. Selleks, et otsustada, kas kohtud on V. K. suhtes rikkunud

§ 68

1. lõiget, mis kohustab süüdistatava poolt eelvangistuses viibitud aja arvama mõistetud karistuseaja hulka, tuleb hinnata V. K. vabaduse võtmise õiguslikke aluseid alates
2. septembrist
3. a kuni praeguse ajani. Kriminaalasja materjalidest nähtub, et
4. septembrist kuni
5. oktoobrini
6. a viibis V. K. vahi all Narva Linnakohtu kohtuniku
7. septembri
8. a määruse alusel (
9. kd tl 29). Alates
10. oktoobrist
11. a kuni
12. märtsini
13. a oleks pidanud tema kinnipidamise aluseks olema eelkõige Narva Linnakohtu
14. oktoobri
15. a kohtuotsus 5 kuu ja 15-päevase vangistuse mõistmise kohta (
16. kd lk 181-182). Narva Linnakohtu täitevkohtunik edastas nimetatud jõustunud kohtuotsuse Maardu Vanglasse korraldusega see viivitamata täitmisele võtta (kriminaaltoimik asjas nr 02233003427, tl 199). Tartu Vangla poolt Riigikohtule väljastatud teatisest nr 6-2/6715-1
17. juunist
18. a selgub, et hoolimata kohtu korraldusest ja sellest tulenevast kohustusest V. K. alaealise (sai täisealiseks
19. veebruaril
20. a) kinnipeetava režiimile allutada, jäi see Maardu Vanglas tegemata. Paralleelselt V. K-le kohtuotsusega mõistetud vangistusega kulges tema suhtes tõkendi - vahi all pidamine - kohaldamine Narva Linnakohtu
21. septembri
22. a määruse alusel. Tartu Vangla õiendist nähtub, et V. K. viibis ka pärast kohtuotsuse täitmisele pööramist vahistatu staatuses, mis tähendab sisuliselt seda, et jätkus tema kinnipidamine karmimates tingimustes võrreldes vangistusseaduses ettenähtud noorele kinnipeetavale kohaldatavate tingimustega.
23. Kriminaalkolleegium leiab, et kohtumääruse ja -otsuse samaaegse eksisteerimise korral isiku kinnipidamise alustena, prevaleerib kohtuotsus määruse ees ning sellises olukorras tuleb kinnipidamisasutustel asuda viivitamata täitma jõustunud kohtuotsust ja viia vahialune üle kinnipeetava režiimile vangistusseaduses sätestatud tingimustel. Kõnesolevas asjas on kinnipidamisasutus jätkanud alates
24. oktoobrist
25. a V. K. kinnipidamist küll seaduslikul alusel, kuid põhjendamatult on võetud temalt ära õigus olla nimetatud kuupäevast kuni
26. märtsini
27. a koheldud noore kinnipeetavana vangistusseaduse
28. ja
29. peatüki mõistes.
30. Samas leiab kriminaalkolleegium, et Narva Linnakohtu
31. oktoobri
32. a kohtuotsuse mittenõuetekohane täitmine pole enesega kaasa toonud V. K-le Narva Linnakohtu
33. oktoobri
34. ja
35. detsembri
36. a kohtuotsustega mõistetud karistusaja alusetut pikenemist ning

§ 68lg 1 sätete rikkumist.

Narva Linnakohtu

1. detsembri
2. a kohtuotsuses on V. K. karistuse mõistmisel põhjendatult arvesse võetud eelvangistus
3. augustil
4. a ja ajavahemik
5. septembrist kuni
6. oktoobrini
7. a. Riigikohus peab vajalikuks märkida, et

§ 68

lg 1 kohaselt loetakse mõistetud karistusaja hulka vaid see ajavahemik, mil isikult vabaduse võtmise ainsaks seaduslikuks aluseks oli kohtu vahistusmäärus. Olukorda, mil isikult vabaduse võtmise aluseks on jõustunud ja täitmisele pööratud kohtuotsus tema karistamise kohta vangistusega, ei saa lugeda eelvangistuseks

§ 68

lg 1 mõttes isegi siis, kui vangistusega karistatud isikut peetakse kinni eelvangistuse režiimil.

1. Eeltoodut arvestades ja juhindudes KrMS § 361 p-st 1 jätab Riigikohtu kriminaalkolleegium Viru Ringkonnakohtu
2. veebruari
3. a kohtuotsuse muutmata ja V. K. kaitsja kassatsiooni rahuldamata. Kaitsja taotlus V. K-le osutatud õigusabi eest kulude hüvitamiseks tuleb rahuldada. Jüri Ilvest, Eerik Kergandberg, Lea Kivi