Obsah (5)

§ 183§ 184§ 188§ 64§ 65

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-1-1-51-05 Otsuse kuupäev 10. juuni 2005. a Kohtukoosseis Eesistuja Peeter Vaher, liikmed Eerik Kergandberg ja Lea Kivi Kohtuasi Kriminaalasi Janar S

§ 183

, § 184 lg 2 p 2 ja § 188 järgi Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Ringkonnakohtu

1. veebruari
2. a otsus kriminaalasjas 2-1/27/2005 Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Janar Stinti kaitsja vandeadvokaat Priit Tartu, kassatsioon Asja läbivaatamise kuupäev
3. mai
4. a Istungil osalenud isikud Lääne Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Sirje Hunt ja Janar Stinti kaitsja vandeadvokaat Priit Tartu Resolutsioon
5. Tühistada Pärnu Maakohtu
6. oktoobri
7. a otsus ja Tallinna Ringkonnakohtu
8. veebruari
9. a otsus Janar Stinti süüdistunnistamises ja karistamises

§ 183järgi ja mõista Janar Stint selles süüdistuses õigeks.

2. Jätta Janar Stintile

§ 184järgi esitatud süüdistusest välja koosseisuline tunnus "valdamine".

1. Muus osas jätta maa- ja ringkonnakohtu otsused muutmata.
2. Kassatsioon rahuldada osaliselt. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
3. Pärnu Maakohtu
4. oktoobri
5. a otsusega tunnistati J. Stint süüdi

§ 183

järgi ja karistati vangistusega kuueks kuuks;

§ 184

lg 2 p 2 järgi vangistusega kaheks aastaks ja

§ 188

järgi vangistusega üheks aastaks.

§ 64

lg 1 alusel loeti kergem karistus kaetuks raskema karistusega ja mõisteti liitkaristuseks kaks aastat vangistust.

§ 65lg-te 1 ja 2 alusel liideti viimatinimetatud karistusele Pärnu Maakohtu 31.

mai 2002. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa - 4 aastat 9 kuud ja 7 päeva vangistust ja lõplikuks karistuseks mõisteti 6 aastat 9 kuud ja 7 päeva vangistust. Sama kohtuotsusega karistati K. K.

§-de 188 ja 424 järgi, J. S.

§ 188järgi ning A. A. Kr

K § 2104 lg 2 järgi.

§ 183järgi tunnistas kohus J.

Stinti süüdi narkootilise aine väikeses koguses ebaseaduslikus omandamises, valdamises ja edasiandmises. Ta oli kindlakstegemata ajal, -kohas, -isikult ja -koguses ebaseaduslikult omandanud kanepit ja hašišit, seda vallanud ja

1. a kevadel kindlakstegemata päeval andnud väikeses koguses edasi K. K-le ja J. S-le ning
2. aasta veebruari- ja septembrikuu kindlakstegemata päeval K. K-le.

§ 184lg 2 p 2 järgi tunnistati J.

Stint süüdi suure koguse narkootilise aine korduvas ebaseaduslikus käitlemises. Ta oli kindlakstegemata ajal, -kohas ja -isikult omandanud vähemalt 400 grammi kanepit ja vähemalt 500 grammi hašišit, vallanud seda ning andnud A. A-le ajavahemikus

1. aasta septembrist kuni
2. aasta aprillini edasi 50 grammi kaupa kokku kuuel korral. Veel oli J. Stint kohtuotsusega tuvastatu kohaselt andnud A. A-le
3. aasta novembri keskel 100 grammi kanepit ja
4. aasta mais 200 grammi kanepit. Kohtuotsuses märgiti, et J. Stinti käitumine oli vastuolus "Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete seaduse" § 3 lg-te 1 ja 2 ning § 8 lg 2 p 1 nõuetega. Kohus jättis süüdistusest välja viiel korral hašiši ja ühel korral kanepi edasiandmise A. A-le, sest see toimus K. M. vahendusel. K. M. oli aga kohtuistungi toimumise ajaks surnud ja puudus võimalus teda vahetult üle kuulata. Muid tõendeid kohtu käsutuses ei olnud. Kohus leidis seejuures, et need tuvastatud kaheksa narkootilise aine üleandmise juhtumit andsid alust rääkida J. Stinti valmisolekust narkootiliste ainete süstemaatiliseks käitlemiseks ning moodustasid ühtse terviku, mis oli kaetud ühtse tahtlusega.

§ 188järgi tunnistas maakohus J.

Stinti süüdi kanepi ebaseaduslikus kasvatamises. Ta oli

1. aasta maikuu kindlakstegemata kuupäeval andnud T. K-le, K. K-le ja J. S-le 20 000.- krooni kanepiseemnete ostmiseks. Seejärel kohandas ta Pärnu maakonnas laudahoonet kanepitaimede kasvatamiseks ja kontrollis kuni
2. aasta novembrini vähemalt 120 kanepitaime hooldamist selles laudahoones. Koos K. K. ja A. Aga koristas ja kuivatas ta kanepitaimed, pakendas ligikaudu 400 grammi saadud kanepipuru 1 grammi kaupa suitsupaberist voldikutesse ning sama aasta detsembris omandas saadud kanepipuru. Lisaks sellele aitas ta kaasa kanepi kasvatamisele, hankides eelnevalt kasvatatud kanepitaimede valminud seemneid ja selgitades välja võimaluse toa üürimiseks, kus K. K. ja J. S. kuni
3. aasta aprilli lõpuni kasvatasid kanepitaimi. Samuti istutas ta kindlakstegemata päeval
4. aasta kevadel koos K. K. ja J. S-ga pottidesse 200 kanepitaime, kasvatas neid ette, 2-3 nädalat hiljem istutas neist 70 taime talumetsa raiesmikele ning hooldas neid
5. aasta septembrini, mil ta täiskasvanud taimed koristas. Sellega rikkus J. Stint kohtuotsuse kohaselt "Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete seaduse" § 3 lg-tes 1 ja 2 ning § 8 lg 2 p-s 1 sätestatut.
6. Maakohtu otsuse peale esitas J. Stinti kaitsja vandeadvokaat Priit Tartu apellatsiooni, milles taotleti kohtualuse õigeksmõistmist kõigis esitatud süüdistustes tõendamatuse tõttu.
7. Tallinna Ringkonnakohtu
8. veebruari
9. a otsusega jäeti maakohtu otsus muutmata ja apellatsioon rahuldamata. Ringkonnakohus soostus apellandi väitega, et antud kriminaalasjas on tõendid vastuolulised. Samas märkis kohus, et see ei too automaatselt kaasa kõikide vastuolude lahendamist kohtualuse kasuks ja käesolevas kriminaalasjas on esimese astme kohus enda järeldusi ka põhjalikult motiveerinud. Tõendite hindamine oli ringkonnakohtu arvates maakohtu otsuses kajastatud piisava põhjalikkusega ning kolleegium ei pidanud vajalikuks neid veelkord analüüsida. Ringkonnakohus osutas veel sellele, et maakohus on andnud hinnangu J. Stinti tervikkäitumisele, mitte ainult näiliselt eraldatud üksikepisoodidele. See on ringkonnakohtu arvates kooskõlas Riigikohtu kriminaalkolleegiumi praktikaga, mille kohaselt realiseerivad narkootikumide müüjad

§ 184

süüteokoosseisu, kui nad on pidevas puutumuses narkootiliste ainetega selle edastamisel tarvitajatele; erinevad osateod moodustavad terviku, mida ei saa loogiliselt ega ka õiguslikult üksteisest eristada. MENETLUS RIIGIKOHTUS 4. Ringkonnakohtu otsuse peale esitas J. Stinti kaitsja vandeadvokaat P. Tartu kassatsiooni, milles taotletakse maa- ja ringkonnakohtu otsuse tühistamist ja J. Stinti õigeksmõistmist. 4.1 Kassaatori arvates on kohtud J. Stinti süüasja käsitlenud pealiskaudselt, mis on toonud kaasa materiaalõiguse ebaõige kohaldamise. Seda kinnitavad muuhulgas mitmed vasturääkivused ringkonnakohtu otsuses, samuti on kohtud enda seisukohtade argumenteerimise asemel esitanud pelgalt oletusi. Lisaks sellele on ka uurimine läbi viidud ühekülgselt, mis on raskendanud kaitseõiguse teostamist. Kassaator leiab, et süüdistused

§ 183, § 184 lg 2 p 2 ja § 188 järgi on tõendamata.

1. Kassatsioonile esitas vastuse ringkonnaprokurör Sirje Hunt, kelle arvates on kassaatori väited alusetud ning tuleb jätta tähelepanuta.
2. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi istungil jäid kaitsja ja süüdistaja enda kirjalikult esitatud seisukohtade juurde. RIIGIKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI SEISUKOHT
3. Riigikohtu kriminaalkolleegium, kuulanud ära menetlusosalised ja tutvunud kriminaalasja materjalidega, leiab, et maa- ja ringkonnakohtu otsus tuleb tühistada osaliselt materiaalõiguse ebaõige kohaldamise tõttu.
4. Nii maa- kui ka ringkonnakohus on J. Stinti süüasja käsitlemisel viidanud Riigikohtu kriminaalkolleegiumi poolt kohtuasjas nr 3-1-1-4-04 F(RT III 2004, 10, 117) tehtud otsuses esitatud seisukohale, et narkootikumide müüjate erinevatest osategudest koosnev käitumine võib moodustada terviku, mida ei saa loogiliselt ega ka õiguslikult üksteisest eraldada. Karistusõiguslikult tuleb anda hinnang narkootikumide käitleja tervikkäitumisele, mitte ainult näiliselt eraldatud üksikepisoodidele (kd 3, toimiku lehed 88 ja 133). Nii nagu Riigikohtu ülalnimetatud lahendis, on kohtud ka käesolevas kriminaalasjas asunud seisukohale, et J. Stinti käitumist tuleb vaadelda ühtse tahtlusega toime pandud jätkuva süüteona.
5. Riigikohtu kriminaalkolleegium on eelnevalt viidatud lahendis leidnud, et lubatav on väikeste narkootiliste ainekoguste liitmine, mille tulemusena saab rääkida suure koguse narkootilise aine käitlemisest. Ühtlasi tähendab kirjeldatud seisukoht seda, et kui isik käitleb teatud ajaperioodi kestel jätkuvalt nii väikesi kui ka suuri koguseid narkootikume, on kokkuvõttes tegemist suure koguse narkootilise aine käitlemisega

§ 184

mõttes, mille kõrval isiku käitumist

§ 183järgi enam eraldi kvalifitseerida ei tule.

Vastasel korral oleks tulemuseks, et soodsamas olukorras on isik, kes käitleb ainult suurt kogust narkootilist ainet. 10. Riigikohtu kriminaalkolleegium leiab, et olles tuvastanud J. Stinti käitumises ühtse tahtluse suure koguse narkootiliste ainete käitlemiseks, pidanuks kohtud

§-ga 184 hõlmama ka kohtualusele

§ 183järgi süüksarvatu.

Kohtud ei ole selgitanud, miks tuleb kolmel korral väikeses koguses kanepi ja hašiši edasiandmist vaadelda sellele ajaliselt vahetult järgnenud suure koguse narkootilise aine käitlemise kõrval iseseisva süüteona. Tuginedes maa-ja ringkonnakohtu enda poolt selgesõnaliselt omaksvõetule, tuleb Riigikohtu kriminaalkolleegiumi hinnangul J. Stinti käitumist käsitleda jätkuva süüteona ja lugeda talle

§ 183

järgi süüksarvatud teod hõlmatuks

§ 184alusel süüksarvatuga.

Seega tuleb J. Stint süüdistuses

§ 183järgi õigeks mõista.

11. Riigikohtu kriminaalkolleegium peab edasiselt vajalikuks viidata ka lahendis 3-1-1-4-04 ( RT III 2004, 10, 117) märgitud teoühtsuse printsiibist tulenevale. Selles lahendis märgitakse, et õiguslikus mõttes on ühe teoga tegemist siis, kui koosseisu realiseerimisele suunatud osateod kujutavad endast objektiivse kõrvaltvaataja jaoks loomuliku elukäsitluse järgi ühtset käitumist. Seega isiku aktiivsele käitumisele, nt omandamisele, kaasnevad paratamatult ka teised, passiivse käitumise aktid. Omandatud asja (ainet) ostmise kohast näiteks oma elukohta toimetades paneb isik vältimatult toime asja (aine) valdamise ning vedamise, kuigi aktiivse käitumise seisukohalt soovis ta seda asja (ainet) pelgalt omandada. Nii

§ 183

kui

§ 184järgi kvalifitseeritud käitumises on J.

Stintile süüks arvatud nii narkootilise aine omandamine kui ka valdamine (kd 3, lk 84). Riigikohtu kriminaalkolleegium märgib, et kõnealuses situatsioonis on koosseisuline tunnus "valdamine" hõlmatud eelneva "omandamisega" ja ei kuulu eraldi süüksarvamisele. Seetõttu tuleb jätta

§ 184järgi kvalifitseeritavat J.

Stinti käitumist sisustama suures koguses narkootilise aine "omandamine" ja "edasiandmine". 12. Vaatamata eeltoodule puudub Riigikohtu kriminaalkolleegiumi hinnangul alus muuta J. Stintile mõistetud karistust. Ka olukorras, kus karistus mõisteti

§ 183

, § 184 lg 2 p 2 ja § 188 reaalkogumi järgi, on kergemad karistused loetud raskemaga kaetuks. Suures koguses narkootilise aine valdamise hõlmatuks lugemine sellise aine omandamisega on aga eeskätt karistusseaduse tõlgendamise küsimus ega tähenda sisuliselt J. Stinti süüdistuse mahu vähendamist.

1. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 361 p-st 7 ja § 362 p-st 1, tühistab Riigikohtu kriminaalkolleegium Pärnu Maakohtu
2. oktoobri
3. a otsuse ja Tallinna Ringkonnakohtu
4. veebruari
5. a otsuse J. Stinti süüditunnistamises ja karistamises

§ 183

järgi, samuti tuleb kohtualusele

§ 184järgi esitatud süüdistusest välja jätta koosseisuline tunnus "valdamine".

Muus osas jätab Riigikohus maa- ja ringkonnakohtu otsused muutmata. Peeter Vaher, Eerik Kergandberg, Lea Kivi