3-1-1-67-05

MÄÄRUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-1-1-67-05 Määruse tegemise kuupäev

1. juuni
2. a Kohtukoosseis Eesistuja Hannes Kiris, liikmed Lea Kivi ja Peeter Vaher Vaidlustatud kohtulahend Viru Ringkonnakohtu
3. mai
4. a kohtumäärus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik S.M., taotlus riigi õigusabi määramiseks Asja läbivaatamise kuupäev
5. juuni
6. a, kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Jätta S.M. taotlus riigi õigusabi määramiseks rahuldamata. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
7. S.M. esitas
8. ja
9. veebruaril
10. a Viru Ringkonnaprokuratuuri avaldused politseiametnike Natalja Latti ja Nikolai Orlovi suhtes kriminaalmenetluste alustamiseks. Prokuröri abi Indrek Rebane jättis
11. märtsil
12. a nende avalduste alusel kriminaalmenetluse alustamata. Sellega S.M. ei nõustunud ja esitas kaebuse Riigiprokuratuurile, milles palus jätkuvalt kriminaalmenetluse alustamist politseiametnike suhtes. Riigiprokurör Anne Talpi
13. aprilli
14. a määrusega jäeti S.M. kaebus rahuldamata. Määruses märgiti muuhulgas, et seda saab ühe kuu jooksul vaidlustada Viru Ringkonnakohtus advokaadi vahendusel.
15. Riigiprokuratuuri määruse peale esitas S.M. määruskaebuse Viru Ringkonnakohtule, korrates kriminaalmenetluse alustamise taotlust.
16. Viru Ringkonnakohtu
17. mai
18. a määrusega jäeti S.M. määruskaebus läbi vaatamata, kuna selle esitas isik, kellel ei olnud määruskaebuse esitamise õigust. Ringkonnakohus märkis, et S.M. oleks pidanud Riigi õigusabi seaduse § 10 lg 5 alusel esitama kannatanuna taotluse riigi õigusabi saamiseks Riigikohtule ning et S.M. ei ole tõendanud enda maksejõuetust. Määruses märgiti, et selle saab vaidlustada Riigikohtus advokaadi vahendusel. MENETLUS RIIGIKOHTUS
19. S.M. esitas
20. mail
21. a Viru Ringkonnakohtule taotluse riigi õigusabi saamiseks Viru Ringkonnakohtu kohtuniku
22. mai
23. a määruse vaidlustamiseks. Viru Ringkonnakohtu kohtunik edastas selle taotluse lahendamiseks Riigikohtule. S.M. selgitab taotluses, et esitas kaebuse Riigiprokuratuuri määruse peale ringkonnakohtule ise, sest ei leidnud vaba advokaati, kuid kaebuse esitamine oli vajalik tema õiguste kaitseks, mida on rikkunud politseiametnike tegevus. RIIGIKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI SEISUKOHT
24. Riigi õigusabi seaduse (edaspidi RÕS) § 6 lg 1 kohaselt võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda tasuda asjatundliku õigusabi eest. Seega on riigi õigusabi saamise esmaseks ja kohustuslikuks eelduseks Riigi õigusabi seaduses märgitud maksejõuetus.
25. Ringkonnakohtule esitatud kaebuses märkis S.M., et esitab kaebuse ise, sest advokaatide pideva hõivatuse tõttu ei ole ta suutnud kokku leppida juriidilise abi osas. Ka taotluses riigi õigusabi saamiseks põhjendab S.M. õigusabi saamise vajalikkust sellega, et ta ei leidnud "vaba" advokaati. Seega nähtub S.M. enese väidetest, et õigusabi jäi tal saamata advokaatide hõivatuse, mitte aga maksejõuetuse tõttu.
26. Riigikohtu kriminaalkolleegium on varasemas praktikas sarnase taotluse lahendamisel märkinud, et olukorras, kus riigi õigusabi taotleja (v.a kahtlustatav või süüdistatav) on jaatanud võimalust tasuda advokaadi poolt osutatava õigusteenuse eest, puudub menetlejal üldse alus riigi õigusabi andmise kaalumiseks. Riigi õigusabi seaduse §-de 2 ja 6 kohaselt on selle seaduse eesmärk tagada asjatundliku ja usaldusväärse õigusteenuse õigeaegne ja piisav kättesaadavus kõigile nendele isikutele, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusabi eest või suudab seda üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut (Vt ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
27. mai
28. a määrus asjas nr 3-1-140-05).
29. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 41 lg-st 3 ja RÕS § 7 lg 1 p-st 1 jätab Riigikohtu kriminaalkolleegium S.M.i taotluse riigi õigusabi määramiseks rahuldamata.
30. Tagamaks seaduse ühetaolist kohaldamist riigi õigusabi määramisel märgib Riigikohtu kriminaalkolleegium, et ringkonnakohtu väide, mille kohaselt enne ringkonnakohtule Riigiprokuratuuri määruse peale kaebuse esitamist oleks S.M. pidanud taotlema Riigikohtult riigi õigusabi saamist, on ekslik ega tulene seadusest. Riigi õigusabi seaduse § 6 lg 5 sätestab, et kui isik taotleb kriminaalmenetluses kannatanuna riigi õigusabi, otsustab temale riigi õigusabi osutamise asja menetlev kohus või kriminaalasja kohtueelses menetluses maavõi linnakohus, kelle pädevuses oleks kriminaalasja menetleda. Sellest tulenevalt lasub kohustus KrMS § 208 alusel kaebuste esitamiseks riigi õigusabi taotluste lahendamiseks ringkonnakohtul, kelle ülesandeks on KrMS §-s 208 märgitud kaebuste menetlemine. Ringkonnakohus on pädev lahendama ka riigi õigusabi taotlusi, mis on esitatud ringkonnakohtu määruste vaidlustamiseks määruskaebe korras. Viimatinimetatu tuleneb määruskaebemenetluse spetsiifikast, mille kohaselt määruskaebus esitatakse vaidlustatava kohtumääruse koostanud kohtule, kes vaatab selle määruskaebuse ise läbi ning võib vaidlustatud määruse ka tühistada. Hannes Kiris, Lea Kivi, Peeter Vaher