← Eesti

3-3-1-25-05

KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatamine 3-3-1-25-05

  1. juuni 2005 Eesistuja Tõnu Anton, liikmed Jüri Põld ja Harri Salmann Siiri Kauniste kaebus õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamiseks Tallinna Ringkonnakohtu
  2. veebruari
  3. a määrus haldusasjas nr 2-3/509/05 Siiri Kauniste erikaebus Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Rahuldada S. Kauniste erikaebus. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu
  4. veebruari
  5. a määrus haldusasjas nr 2-3/509/05 ja Tallinna Halduskohtu
  6. detsembri
  7. a määrus haldusasjas nr 3-804/
  8. Ennistada S. Kauniste poolt esitatud kahju hüvitamise kaebuse tähtaeg. Tagastada kautsjon. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  9. Tallinna Linnavalitsuse
  10. oktoobri
  11. a korraldusega nr 1151-k tagastati õigusvastaselt võõrandatud hooned H. Mäematile. Tagastatud elamus asuva korteri üürnik on Siiri Kauniste.
  12. juuni
  13. a ostu-müügilepinguga müüs H. Mäematt kinnistu E. Aabile.
  14. detsembril 1993 esitasid tagastatud elamu üürnikud S. Kauniste ja P. Pantelejev Tallinna Linnavalitsusele taotluse elamu tagastamise korralduse tühistamiseks. Tallinna Linnavalitsuse
  15. juuli
  16. a korraldusega nr 1331-k p-ga 1.6 jäeti kaebus rahuldamata. Tallinna Halduskohtu
  17. detsembri
  18. a otsusega rahuldati S. Kauniste kaebus ja tunnistati Tallinna Linnavalitsuse
  19. oktoobri
  20. a korraldus nr 1151-k ja
  21. juuli
  22. a korraldus nr 1331k p 1.6 seadusevastaseks ning linnavalitsust kohustati asja uuesti läbi vaatama. Tallinna Linnavalitsuse
  23. juuni
  24. a korraldusega nr 1667-k tunnistati Tallinna Linnavalitsuse
  25. oktoobri
  26. a korraldus nr 1151-k kehtetuks. Tallinna Linnakohtu
  27. detsembri
  28. a otsusega tsiviilasjas nr 2/4/220-7226/00 jäeti rahuldamata Tallinna linna hagi E. Aabi, H. Mäemati ja Eesti Vabariigi vastu, milles paluti 1) tunnustada H. Mäemati ja E. Aabi vahel
  29. juunil 1995 sõlmitud kinnistu ostu-müügilepingu tühisust; 2) tunnustada Tallinna linna omandiõigust nimetatud ehitistele ning kanda Tallinna linn hooneregistrisse hoonete omanikuna; 3) tunnustada Eesti Vabariigi omandiõigust maatükile ning kanda maatüki omanikuna kinnistusregistrisse Eesti Vabariik; 4) kustutada registriosa kolmandas jaos kanne nr 1 ja neljandas jaos kanne nr
  30. Tallinna Ringkonnakohtu
  31. aprilli
  32. a otsusega jäeti Tallinna Linnakohtu otsus muutmata. Kohus leidis, et hageja ei tõendanud E. Aabi pahausksust kinnisasja omandamisel.
  33. septembril 2003 otsustas Riigikohus Tallinna linna kassatsioonkaebust ringkonnakohtu otsuse peale mitte menetleda.
  34. S. Kauniste esitas
  35. jaanuaril 2004 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus Tallinna linnalt välja mõista Tallinna Linnavalitsuse
  36. oktoobri
  37. a korraldusega tekitatud kahju hüvitamiseks 1 358 734 krooni. Kaebuse väidete kohaselt väljendub kahju korteri suurusele vastava kinnistu osa turuväärtusest. S. Kauniste leidis, et käesolevas asjas tuleb lähtuda Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 31 lg-st 3, sest kaebaja sai kahju põhjustamisest teada siis, kui jõustus Tallinna Ringkonnakohtu
  38. aprilli
  39. a otsus Tallinna linna tsiviilhagi rahuldamata jätmise kohta. Kaebaja oli protsessi kaasatud kolmanda isikuna hageja poolel ning oli teadlik asjaolust, et hagi rahuldamise korral oleks tal võimalik erastada tema kasutuses olev korter. Kaebajal ei olnud tsiviilprotsessi käigus alust kaebusega halduskohtusse pöörduda, sest ta ei olnud ning ei saanudki olla teadlik protsessi tulemusest. Alternatiivselt taotles kaebaja kohtusse pöördumise tähtaja ennistamist.
  40. Tallinna Halduskohtu
  41. detsembri
  42. a määrusega haldusasjas nr 3-804/2004 jäeti S. Kauniste taotlus tähtaja ennistamiseks rahuldamata ja lõpetati asjas menetlus. Halduskohus viitas RvastS § 31 lg-le 2, mille kohaselt "enne käesoleva seaduse jõustumist tekitatud kahju hüvitamiseks või alusetult üleantud raha või asja tagastamiseks võib taotluse või kaebuse esitada enne käesoleva seaduse jõustumist vastava vaidluse lahendamiseks kaebuse või hagi esitamiseks kehtinud tähtaja jooksul, kuid mitte hiljem kui kolme aasta jooksul käesoleva seaduse jõustumisest arvates."
  43. oktoobril 1993, kui anti välja väidetavalt kahju tekitanud haldusakt, kehtisid Eesti NSV Tsiviilkoodeksist (TsK) tulenevad aegumistähtajad. TsK § 81 kohaselt oli hagi korras õiguste kaitsmise üldiseks tähtajaks kolm aastat.
  44. septembril 1994 jõustunud Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 113 lg 1 nägi ette hagi aegumistähtajaks kümme aastat. TsÜS § 178 lg 2 sätestas, et juhul, kui seaduse jõustumise ajaks ei ole hagi aegumise tähtaeg möödunud, kohaldatakse pikemat, TsÜS-s ette nähtud hagi aegumise tähtaega. Ka koos RVastS-ga
  45. jaanuaril 2002 jõustunud HKMS § 9 lg 4 redaktsioon nägi ette, et kaebus haldusaktiga tekitatud kahju hüvitamiseks võib esitada kolme aasta jooksul, arvates päevast, millal kaebuse esitaja kahjust ja selle põhjustanud isikust teada sai või pidi teada saama, kuid mitte hiljem kui kümne aasta jooksul haldusakti andmisest. Seega oli antud kahju hüvitamise nõudeks ette nähtud 10-aastane aegumistähtaeg.
  46. oktoobril 2003 möödus väidetavalt kahju tekitanud haldusakti andmisest 10 aastat. Kaebus esitati
  47. jaanuaril 2004, s.t pärast kaebuse esitamise tähtaja möödumist. Kohus leidis, et kahju tekkimise hetkeks on Tallinna Linnavalitsuse poolt
  48. oktoobri
  49. a korralduse andmine, pärast mida ei olnud tal enam kohustust eluruumi erastamiseks. Pärast ehitise üleandmist H. Mäematile ja tema poolt selle vastavas korras registreerimist ei olnud hoone enam Tallinna linna omandis ja tal puudus igasugune reaalne võimalus korteri erastamiseks S. Kaunistele. Seega ei ole kahju tekkimise hetkeks mitte kohtuotsus, millega jäeti linna hagi omandiõiguse tunnustamiseks rahuldamata, vaid
  50. oktoobril
  51. a korralduse andmine linnavalitsuse poolt, pärast mida pole olnud enam sellist ajamomenti, mil korteri erastamine S. Kaunistele olnuks võimalik.
  52. S. Kauniste esitas erikaebuse, milles palus Tallinna Halduskohtu määruse tühistada.
  53. Tallinna Ringkonnakohtu
  54. veebruari
  55. a määrusega haldusasjas nr 2-3/509/05 muudeti vaidlustatud halduskohtu määruse motiive vastavalt ringkonnakohtu määruse motiividele. Muus osas jäeti määrus muutmata ja S. Kauniste erikaebus rahuldamata. TsK § 86 kohaselt algas hagi aegumise tähtaja kulgemine päeval, mil isik sai teada või oleks pidanud teada saama oma õiguste rikkumisest. Ringkonnakohus leidis, et kahju hüvitamise kaebuse esitamise tähtaeg hakkas kulgema hetkest, mil S. Kauniste sai teada oma õiguste rikkumisest - erastamisele kuuluva elamu tagastamisest. S. Kauniste oli teadlik
  56. oktoobri
  57. a korraldusest hiljemalt
  58. detsembril 1993, mil ta esitas kaebuse selle korralduse peale. Kahju hüvitamise nõude esitamise tähtaeg kulges paralleelselt ka sel ajal, mil S. Kauniste üritas kõrvaldada oma õiguste rikkumist teiste vahenditega ning kaitses võimalust erastada korter reaalselt. Ringkonnakohus ei nõustunud esimese astme kohtu seisukohaga, et S. Kauniste oleks pidanud kahju hüvitamise nõude esitama
  59. aastal, kui selgus, et kehtetuks tunnistatud haldusakti tagasitäitmine ei olnud kinnistu edasimüügi tõttu võimalik. Riigivastutusõiguse üldiste põhimõtete kohaselt peab isik püüdma õigusvastase haldusaktiga tekitatud ebaõiglust kõrvaldada esmaste õiguskaitsevahenditega. Antud juhul vaidlustas S. Kauniste õigeaegselt koormava haldusakti ja saavutas selle kehtetuks tunnistamise. Tallinna linn esitas tsiviilhagi kolmandate isikute vastu hoone linna omandisse tagasinõudmiseks, et kõrvaldada kehtetuks tunnistatud haldusakti tagajärjed ja ennistada endine olukord. Kuna Tallinna linn esitas hagi ise ning S. Kauniste kaasati menetlusse kolmanda isikuna hageja poolel, polnud tal kohustust täiendavaid nõudeid oma nimel esitada. Kaebuse esitaja oleks hagi rahuldamise korral saavutanud oma eesmärgi ning tema õigusi rikkunud haldusakti tagajärjed oleks olulises osas kõrvaldatud. Seega ei saa halduskohtusse mittepöördumist enne tsiviilvaidluse lõplikku lahendamist kaebajale ette heita.
  60. septembril 2003 ei olnud kahjunõue veel aegunud ja S. Kauniste oleks pidanud esitama kahju hüvitamise nõude viivituseta. Kaebuse esitaja ei ole esitanud mõistlikke põhjendusi, miks esitati kahjunõue alles
  61. a jaanuaris. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RIIGIKOHTUS
  62. S. Kauniste erikaebuses Riigikohtule palutakse tühistada Tallinna Ringkonnakohtu määrus ja teha uus määrus, millega tunnistada S. Kauniste poolt esitatud kaebus tähtaegseks. Erikaebuses leitakse, et S. Kauniste sai Tallinna Linnavalitsuse poolt talle kahju tekitamisest teada
  63. septembril
  64. S. Kaunistel puudus võimalus Tallinna linna poolt algatatud tsiviilprotsessi kestel kaebusega halduskohtusse pöörduda, kuna S. Kauniste ei olnud ega saanudki olla teadlik protsessi tulemustest. Ta ei saanud Tallinna linna vastu kahju hüvitamise nõuet varem esitada, kuna juriidilise faktina ei olnud tuvastatud kaebajale kahju tekkimine erastamise võimatuse näol. S. Kauniste ei saanud juriidilist haridust mitteomava isikuna enne
  65. septembrit
  66. eeldada, et ta oleks pidanud esitama Tallinna linna vastu kahju hüvitamise nõude, kuna kahju polnud tekkinud. Kahju hüvitamise kaebust esitades arvestas ta RVastS § 31 lg-st 3 tulenevat kolmeaastast aegumistähtaega, kuna kahju tekkimise sündmuseks oli
  67. septembril 2003 jõustunud Tallinna Ringkonnakohtu otsus. Tallinna Linnavalitsus on S. Kaunistele oma
  68. detsembri
  69. a kirjas teatanud, et Tallinna linn püüab taastada vaidlusaluse hoone omandiõiguse ja erastada korteri temale. Kuni
  70. septembril 2003 jõustunud ringkonnakohtu otsuseni oli S. Kaunistel õiguspärane ootus, et tal on võimalik eluruum erastada.
  71. Tallinna Linnavalitsuse kirjalikus vastuses erikaebusele palutakse jätta erikaebus rahuldamata ja ringkonnakohtu määrus muutmata. Vastuses peetakse ekslikuks erikaebuse väidet, et kahju põhjustamisest sai S. Kauniste teada alles
  72. septembril
  73. RIIGIKOHTU HALDUSKOLLEEGIUMI SEISUKOHT
  74. Riigikohtu halduskolleegium ei nõustu erikaebuse esitaja seisukohaga, et S. Kauniste kahju hüvitamise kaebuse esitamise tähtaeg hakkas kulgema alates
  75. septembrist 2003, mil Riigikohus otsustas mitte menetleda kassatsioonkaebust Tallinna Ringkonnakohtu otsuse peale. Ringkonnakohtu otsusega jäeti rahuldamata Tallinna linna hagi, mis oli suunatud vaidlusaluse elamu tagasisaamiseks linna omandisse. Selle kohtuotsuse jõustumine tähendas S. Kauniste jaoks üksnes seda, et talle tekitatud kahju ei olnud enam võimalik kõrvaldada naturaalrestitutsiooni teel, s.t andes talle võimaluse erastada tema kasutuses olnud korter. Kahju tekkis siiski Tallinna Linnavalitsuse
  76. oktoobri
  77. a korralduse nr 1151-k alusel, millega elamu õigusvastaselt tagastati. Riigikohtu halduskolleegium nõustub ringkonnakohtu seisukohaga, et TsK §-st 86 tulenevalt hakkas kahju hüvitamise tähtaeg kulgema alates hetkest, mil S. Kauniste sai teada oma õiguste rikkumisest. Ringkonnakohus on tuvastanud, et
  78. oktoobri
  79. a elamu tagastamise korraldusest sai S. Kauniste teada hiljemalt
  80. detsembril
  82. Käesoleva haldusasja materjalidest nähtuvalt esitas S. Kauniste
  83. detsembril 1993 Tallinna Linnavalitsusele taotluse elamu tagastamise korralduse tühistamiseks. See taotlus jäeti rahuldamata. Seejärel esitas S. Kauniste kaebuse halduskohtusse. Tallinna Halduskohtu
  84. detsembri
  85. a otsusega rahuldati S. Kauniste kaebus ja tunnistati Tallinna Linnavalitsuse
  86. oktoobri
  87. a korraldus seadusevastaseks ning kohustati linnavalitsust asja uuesti läbi vaatama. Tallinna Ringkonnakohus jättis
  88. veebruari
  89. a otsusega halduskohtu otsuse muutmata. Tallinna Linnavalitsuse
  90. juuni
  91. a korraldusega nr 1667-k tunnistati Tallinna Linnavalitsuse
  92. oktoobri
  93. a korraldus nr 1151-k kehtetuks. Seejärel esitas Tallinna linn hagi E. Aabi, H. Mäemati ja Eesti Vabariigi vastu, mis oli suunatud tagastatud elamu tagasisaamiseks linna omandisse. Selle hagi rahuldamise korral oleks avanenud võimalus S. Kaunistele korteri erastamiseks. Tallinna Linnakohus ja Tallinna Ringkonnakohus jätsid selle hagi rahuldamata.
  94. septembril 2003 otsustas Riigikohus Tallinna linna kassatsioonkaebust mitte menetleda.
  95. Riigikohtu halduskolleegium jagab ringkonnakohtu seisukohta, et olukorras, kus Tallinna linn oli esitanud hagi vaidlusaluse elamu tagasisaamiseks enda omandisse ning S. Kauniste oli kaasatud menetlusse kolmanda isikuna hageja poolel, polnud tal kohustust täiendavaid nõudeid enda nimel esitada. Seega ei saa S. Kaunistele ette heita seda, et ta ei pöördunud kahju hüvitamise kaebusega kohtusse ajal, mil ei olnud veel selge, kas Tallinna linna hagi rahuldatakse või mitte. Lõplik lahendus Tallinna linna hagi suhtes selgus
  96. septembril
  97. Kahju hüvitamise kaebuse esitamise tähtaeg möödus S. Kauniste jaoks
  98. detsembril
  99. Seega oli kuni
  100. septembrini 2003 selline periood, kus S. Kaunistel polnud veel vajalik kahju hüvitamise kaebust esitada, sest kohtumenetluses oli Tallinna linna esitatud hagi. Kahju hüvitamise kaebust oli võimalik esitada
  101. septembrist kuni
  102. detsembrini 2003, s.o vähem kui kolme kuu jooksul. Kaebuse kahju hüvitamiseks esitas S. Kauniste halduskohtusse
  103. jaanuaril
  104. Riigikohtu halduskolleegium leiab, et neid erilisi asjaolusid arvestades tuleb kahju hüvitamise kaebuse esitamise tähtaeg käesolevas asjas ennistada. Tõnu Anton, Jüri Põld, Harri Salmann

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.