KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-2-1-63-05 Otsuse kuupäev Tartu, 15. juuni 2005. a Kohtukoosseis Eesistuja H. Jõks, liikmed P. Jerofejev ja T. Tampuu Kohtuasi Vaike Paisi hagi Korte

) § 15 lg-t 2, sest ühistu liikmetele ei antud eelnevalt võimalust tutvuda

1. a majandusaasta kava projektiga,
2. a bilansiga ja
3. a majandusaasta aruandega. Samuti ei saanud ühistu liikmed eelnevalt tutvuda revisjonikomisjoni arvamusega, mis pidi mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) § 36 lg 2 kohaselt olema ühistu liikmetele kättesaadav 2 nädalat enne üldkoosoleku toimumist. Üldkoosolek võttis vastu rea otsuseid, mis otseselt puudutavad hageja majanduslikke huve. Eeltoodud põhjustel lahkus koosolekult ka üheksa ühistu liiget.
4. Kostja vaidles hagile vastu. Kehtetuks on võimalik tunnistada vaid seaduse või põhikirjaga vastuolus olevaid otsuseid. Kuna hageja ei tugine üldkoosoleku kokkukutsumise korra rikkumisele, tuleb üldkoosolek lugeda pädevaks otsuseid vastu võtma. Seadusest ja kostja põhikirjast tulenevalt on kostja õigustatud vastu võtma otsuseid korteriomandite majandamisega seotud

imustes ja need otsused on ühistu liikmetele kohustuslikud. Üldkoosolekul vastuvõetud otsused ei saa olla hageja subjektiivseid õigusi rikkuvad, sest need võetakse vastu enamuse otsusega. Kostja 60 liikmest osales üldkoosolekul 46. Hageja väide ühistu 9 liikme lahkumisest koosolekult on asjakohatu, sest koosolekult lahkumine on liikme õigus, mis väljendab ühtlasi loobumist hääleõiguse teostamisest. Kostja arvates esitati hagi eelkõige seetõttu, et hageja ei ole rahul ühistu liikmete enamuse otsusega, mis muu hulgas puudutab laenu võtmisega seotud kohustusi.

§ 15

lg 2 rikkumine pole piisavaks põhjuseks, et tunnistada üldkoosoleku otsused kehtetuks.

1. Pärnu Maakohus jättis
2. septembri
3. a otsusega hagi rahuldamata. Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt tugineb hageja kostja juhatuse ja üldkoosoleku poolt kostja liikmetele

§ 15

lg-st 2 ja MTÜS § 36 lg-st 2 tuleneva informatsiooni andmise kohustuse rikkumisele ning seega on tegemist üldkoosoleku otsuste kehtetuks tunnistamise nõudega. Kohaldada tuleb õigusliku alusena tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 38 lg-t 1,

§ 13

lg-t 3 ja MTÜS § 24 lg-t 1.

§ 13

lg 3 kohaselt on igal korteriühistu liikmel õigus pöörduda üldkoosoleku ebaseadusliku otsuse tühistamiseks kohtusse kolme kuu jooksul otsuse teadasaamise päevast arvates. MTÜS § 24 lg 1 järgi antakse mittetulundusühingu liikmele õigus nõuda kohtus üldkoosoleku poolt vastu võetud ning seaduse ja põhikirjaga vastuolus oleva otsuse kehtetuks tunnistamist. Käesoleval juhul ei rikkunud kostja üldkoosoleku kokkukutsumise nõudeid. Hageja seostas ekslikult üldkoosoleku kokkukutsumise ja informatsiooni andmise kohustused. Üldkoosoleku kokkukutsumise protseduur on reguleeritud kostja põhikirja p-des 5.4�5.6 ja MTÜS §-s 20 ning nende rikkumisele hageja tuginenud ei ole. Tõendatud on, et hagejal ei olnud enne üldkoosoleku toimumist võimalust saada informatsiooni koosolekul vastuvõetavate otsuste aluseks olevate materjalide kohta. Ka ei saanud hageja tutvuda revisjonikomisjoni arvamusega, mis pidi olema lisatud majandusaasta aruandele. Seaduse ega põhikirjaga pole kehtestatud nõudeid remondikava esitamisele enne selle arutelu üldkoosolekul. Arvestades aga selle tihedat seotust majandustegevuse aastakavaga, pidanuks remondikava olema ühistu liikmetele kättesaadav koos majandustegevuse aastakavaga. Kuid tõendamata ja paljasõnaline on hageja väide, et ta ei saanud päevakorras olevate

imuste aluseks olnud dokumentidega tutvuda ka üldkoosolekul. Esitatud üldkoosoleku protokollist tuleneb, et hageja lahkus üldkoosolekult 10 minutit pärast selle algust, samas kui koosolek kestis kokku 2 tundi. Hageja ei soovinudki realiseerida oma õigust koosolekul asjakohaste materjalidega tutvuda ja loobus koosolekult selle alguses lahkudes kasutamast oma õigust sõna võtta, hääletada vms. Hageja viidatud

§ 15

lg 2 ei sätesta, et selles nimetatud informatsiooni andmise kohustuse rikkumine tooks automaatselt kaasa

1. a majandusaasta kava arutelul vastuvõetud otsuste kehtetuse. Ka pole laenu võtmine korteriühistute majandamises midagi erilaadset ning kui korteriomanike enamus on otsustanud selle kasuks, ei ole otstarbekas lasta vähemusel seda otsust blokeerida. Vaidlusalusel üldkoosolekul võeti otsused vastu seaduses sätestatud korras ja ühistu majandushuvidest lähtudes.
2. Hageja palus apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse täies ulatuses tühistada ja teha uue otsuse. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
3. Tallinna Ringkonnakohus tühistas
4. detsembri
5. a otsusega maakohtu otsuse ja tegi uue otsuse, millega rahuldas hagi. Ringkonnakohtu otsuse põhjenduste kohaselt tuvastas maakohus õigesti, et üldkoosoleku kokkukutsumisel rikuti

§ 15lg-t 2 ja MTÜS § 36 lg-t 2.

Seega ei kutsutud ühistu liikmeid üldkoosolekule seaduses ettenähtud korras, kuna üldkoosolekul arutatavad

imused olid kostja poolt ette valmistamata ja vastavad materjalid ühistu liikmetele tutvumiseks esitamata. Ringkonnakohus ei nõustunud aga maakohtuga selles, et

§ 15

lg 2 rikkumine ei toonud kõiki tuvastatud asjaolusid arvestades kaasa üldkoosolekul vastuvõetud otsuste kehtetust. Vaidlusalused üldkoosoleku otsused ei olnud seaduslikud. Vaidluse lahendamisel ei oma tähtsust, kas hageja lahkus üldkoosolekult või mitte. Seadusandja on sätestanud vähemalt 2 nädalat selleks, et ühistu liikmed saaksid hinnata nende õigusi ja kohustusi puudutavate dokumentide õiguspärasust ja vastuvõtmise vajadust ning soovi korral nende vastuvõtmisele vastu vaielda. Samuti otsustati üldkoosolekul võtta seitsmeks aastaks laenu üle miljoni krooni. Sellise laenu võtmise näol ei ole tegemist tavapärase finantseerimise allikaga. Üldkoosoleku protokolli kohaselt planeerib ühistu 2004. a remondikavas teha remonttöid 1,3 miljoni krooni ulatuses. Remonttööde tegemisel arvestab ühistu eelkõige omavahenditega, milleks on liikmetelt kogutud maksed. Lisaks sellele sooviti remonttööde finantseerimiseks võtta 1,2 miljoni krooni suurust laenu. Sellise laenu võtmise

imus pidanuks olema üldkoosoleku päevakorras eraldi kajastatud. Üldkoosoleku protokollist nähtub aga, et see

imus oli paigutatud majandusaasta kava arutamist kajastava päevakorra punkti koosseisu. Sellises suuruses laenu võtmise otsustamisel tuleb põhjendada, milliste kiireloomuliste tööde tegemiseks täiendavaid vahendeid vajatakse. Ühistu ja selle liikmete jaoks oluliste

imuste otsustamine tuleb läbi kaaluda ja selleks on seadus andnud ühistu liikmetele aega vähemalt 2 nädalat.

§ 15

lg 2 rikkumine on tinginud olukorra, kus üldkoosolek ei olnud õigustatud vaidlustatud otsuseid vastu võtma. ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED

1. Kassatsioonkaebuses palub kostja ringkonnakohtu otsuse tühistada ja saata asi samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. Ringkonnakohus tunnistas põhjendamatult kehtetuks kõik neli üldkoosoleku otsust. Vaidlusalused otsused ei rikkunud hageja subjektiivseid õigusi. Ringkonnakohus ei tuvastanud üldkoosoleku kokkukutsumise korra rikkumist ning seega oli koosolek otsustusvõimeline. Põhjendamatu on ringkonnakohtu seisukoht, et laenu võtmine pidi olema kajastatud eraldi üldkoosoleku päevakorrapunktis ning laenu võtmist tuli põhjendada. Ka ei vasta ringkonnakohtu otsus TsMS § 330 lg 4 nõuetele.
2. Vastuses kostja kassatsioonkaebusele vaidles hageja sellele vastu ning pidas ringkonnakohtu otsust põhjendatuks ja õigeks. TSIVIILKOLLEEGIUMI SEISUKOHT
3. Kolleegium leiab, et kassatsioonkaebuse väited ei anna alust ringkonnakohtu otsuse tühistamiseks, kuid muuta tuleb ringkonnakohtu otsuse põhjendusi.
4. Hageja on vaidlustanud hagis

§ 15

lg 2 ja MTÜS § 36 lg 2 rikkumise tõttu korteriühistu liikmete üldkoosoleku otsused, millega kinnitati revisjonikomisjoni aruanne ühistu

1. a tegevuse kohta,
2. a majandusaasta aruanne,
3. a remondikava ning laenu võtmine remonttööde finantseerimiseks.

§ 15

lg 2 sätestab, et korteriühistu juhatus annab igale korteriühistu liikmele vähemalt kaks nädalat enne majandustegevuse aastakava arutelu tutvumiseks selle projekti koos eelmise aasta aruande ja bilansiga. MTÜS § 36 lg 2 kohaselt esitab juhatus aruanded üldkoosolekule kuue kuu jooksul, arvates majandusaasta lõppemisest. Kui mittetulundusühingul on audiitor või revisjonikomisjon, peab aruannetele lisama audiitori järeldusotsuse või revisjonikomisjoni arvamuse. Nimetatud sätetest tuleneb, et korteriühistu juhatusel on loetletud dokumentide esitamise näol ühistu liikmete suhtes korteriühistu tegevust kajastava informatsiooni andmise kohustus. Pooled ei vaidle selle üle, et korteriühistu juhatus ei täitnud neid kohustusi. 10. TsÜS § 38 lg 1 kohaselt võib huvitatud isik nõuda kohtus juriidilise isiku organi seaduse või põhikirjaga vastuolus oleva otsuse kehtetuks tunnistamist. Korteriühistu üldkoosoleku otsuste vaidlustamist käsitleb erisättena

§ 13

lg 3, mille järgi on korteriühistu liikmel õigus korteriühistu üldkoosoleku ebaseadusliku otsuse tühistamiseks pöörduda kohtusse kolme kuu jooksul otsuse teadasaamise päevast arvates. Mittetulundusühingute üldkoosolekute kehtetuks tunnistamise korda reguleerib erisättena ka MTÜS § 24 lg 1. Käesolevas asjas vaidlustab hageja korteriühistu üldkoosoleku otsused. Seega tuleb kohaldada korteriühistuseadust kui eriseadust ning puudub alus viidata mittetulundusühingute seaduse sellekohastele sätetele. Hagejal oli õigus esitada hagi

§ 13lg 3 alusel kolme kuu jooksul alates üldkoosoleku otsusest teadasaamisest.

11. Ringkonnakohus märkis, et ühistu liikmeid ei kutsutud üldkoosolekule seaduses ettenähtud korras, kuid leidis, et vaidlustatud üldkoosoleku otsused tuleb tunnistada kehtetuks

§ 15

lg-s 2 ja MTÜS § 36 lg-s 2 nimetatud informatsiooni andmise kohustuse rikkumise tõttu. Kolleegium leiab, et nimetatud rikkumine ei kujuta endast üldkoosolekule kutsumise korra rikkumist. 12. Kolleegium nõustub ringkonnakohtuga, et

§ 15

lg 2 ja MTÜS § 36 lg 2 rikkumine on kõiki tuvastatud asjaolusid arvestades vaidlusaluses asjas aluseks üldkoosolekul vastuvõetud otsuste kehtetuks tunnistamisele. Viidatud sätetes esitatud nõuded on kehtestatud eesmärgiga tagada ühistu liikmetele mõistlik aeg nende õigusi ja kohustusi oluliselt puudutavate ühistu tegevust kajastavate dokumentidega tutvumiseks, et kaaluda üldkoosoleku päevakorras nimetatud otsuste vastuvõtmise vajadust ja õiguspärasust. Eeltoodut silmas pidades ei ole seadusega sätestatud eesmärk täidetud, kui ühistu liikmetele võimaldatakse üldkoosolekul arutlusele tulevate materjalidega tutvuda vahetult enne üldkoosoleku toimumist või selle ajal. 13. Kassaatori seisukoht, et ringkonnakohtul polnud alust kõigi nelja üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamiseks, ei ole kooskõlas seadusega.

§ 15

lg 2 kohaselt tuleb korteriühistu liikmetele esitada jooksva aasta majandustegevuse aastakava projekt koos eelmise aasta aruande ja bilansiga. MTÜS § 36 lg-st 2 tuleneb korteriühistu kohustus lisada korteriühistu liikmetele tutvumiseks esitatud majandusaasta aruandele revisjonikomisjoni arvamus.

1. juunil
2. a toimunud üldkoosoleku päevakorra kohaselt esitatigi kinnitamiseks eeltoodud, KÜ Kooli 5 tegevust kajastavad dokumendid. Vaidlustatud otsused on kõik tehtud kostja kui korteriühistu tegevust puudutavates üksteisega seotud olulistes

imustes. 14. Kolleegium nõustub kassaatoriga selles, et laenu võtmise

imust ei tulnud kajastada eraldi üldkoosoleku päevakorrapunktina. Tulenevalt MTÜS § 18 lg-st 2 võtab üldkoosolek vastu otsuseid kõikides mittetulundusühingu juhtimise

imustes, mida ei ole seaduse või põhikirjaga antud juhatuse või mittetulundusühingu muu organi pädevusse. Seega on üldkoosoleku kokkukutsuja määrata ka üldkoosoleku päevakord, mis kajastab üldkoosoleku pädevuses olevate ja otsustatavate

imuste ringi. Laenu võtmise otsustamine remonttööde finantseerimiseks toimus üldkoosolekul, hääletades päevakorrapunkti "Korteriühistu 2004. a majanduskava kinnitamine" poolt või vastu. Ringkonnakohtu otsusest tuleb välja jätta ka ekslik seisukoht, et kostja oleks pidanud laenu võtmist eelnevalt põhjendama. H. Jõks, P. Jerofejev, T. Tampuu