← Eesti

3-4-1-9-05

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi 3-4-1-9-05

  1. juuni 2005 Eesistuja Märt Rask, liikmed Lea Kivi, Ants Kull, Villu Kõve ja Jüri Põld Eesti Vabariigi hagi Rein Uustalu vastu enammakstud ennetähtaegse vanaduspensioni 19 024 krooni nõudes Menetluse alus Tartu Maakohtu
  2. aprilli
  3. a otsus tsiviilasjas nr 2-2095-04 Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Resolutsioon Tunnistada, et riikliku pensionikindlustuse seaduse § 43 lõige 1 oli enne
  4. jaanuari
  5. a kehtinud redaktsioonis vastuolus põhiseaduse §-ga 12 osas, milles see säte ei võimaldanud töötamise korral maksta ennetähtaegset vanaduspensioni nendele isikutele, kes olid jõudnud vanaduspensioniikka. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  6. Eesti Vabariik esitas Rein Uustalu vastu hagi, milles nõudis riikliku pensionikindlustuse seaduse (RPKS) §-de 43 ja 47 alusel töötamise ajal ennetähtaegse vanaduspensionina makstud 19 024 krooni väljamõistmist.
  7. Tartu Maakohus jättis
  8. aprilli
  9. a otsusega Eesti Vabariigi hagi R. Uustalu vastu rahuldamata ja tunnistas
  10. jaanuarist
  11. a kuni
  12. jaanuarini
  13. a kehtinud RPKS § 43 lõike 1 redaktsiooni põhiseadusevastaseks osas, milles see nägi ette ennetähtaegse vanaduspensioni maksmise lõpetamise töötamise korral pärast RPKS §-s 7 sätestatud vanaduspensioniealiseks saamist. KOHTU JA MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
  14. Maakohus leidis, et RPKS § 43 lõige 1 oli diskrimineeriv ennetähtaegset vanaduspensioni saava isiku suhtes, kuna ei võimaldanud sellisel isikul tööle asuda ja saada samaaegselt pensioni ka siis, kui ta on jõudnud RPKS §-s 7 sätestatud vanaduspensioniikka. Samal ajal ei teinud see säte vanaduspensioni saavate isikute töötamisele ja samaaegsele pensioni saamisele takistusi. Seetõttu on vanaduspensioniikka jõudnud isikud ebavõrdses olukorras sõltuvalt sellest, kas neile on määratud ennetähtaegne vanaduspension RPKS § 9 alusel või vanaduspension RPKS § 7 alusel. Kohus leidis, et see regulatsioon oli vastuolus põhiseaduse §-ga
  16. R. Uustalu on seisukohal, et RPKS § 43 lõige 1 on ennetähtaegset vanaduspensioni saava isiku suhtes diskrimineeriv, kuna ei võimalda tal asuda tööle ka siis, kui ta on jõudnud RPKS §-s 7 sätestatud vanaduspensioniikka. Samas ei tee seadus vanaduspensioni saavatele isikutele töötamisel takistusi. Riikliku pensionikindlustuse seaduse § 43 lõige 1 ei ole kooskõlas põhiseaduse §-ga
  18. jaanuaril 2005 jõustunud seadusemuudatusega on ka riik tunnistanud, et varasem regulatsioon oli ebaproportsionaalne ja vastuolus võrdse kohtlemise põhimõttega.
  19. Eesti Vabariik Sotsiaalministeeriumi kaudu leiab, et välja tuleb mõista kogu enammakstud pensionisumma kuni seadusemuudatuse jõustumiseni.
  20. Riigikogu sotsiaalkomisjon viitab Riigikogu põhiseaduskomisjoni arvamusele, mille järgi ülalnimetatud vanaduspensionäride gruppide erinevaks kohtlemiseks pole mõistlikku põhjust. Sellest tulenevalt leiab Riigikogu, et RPKS § 43 lõige 1 oli vastuolus põhiseaduse §-ga 12 osas, milles see ei võimaldanud ennetähtaegse vanaduspensioni saajal vanaduspensionieas tööl käia.
  21. Õiguskantsleri arvates oli
  22. jaanuarist
  23. a kuni
  24. jaanuarini
  25. a kehtinud RPKS § 43 lõike 1 redaktsioon, mis sätestas ennetähtaegse vanaduspensioni saaja suhtes töötamise ja ettevõtlusega tegelemise keelu, vastuolus põhiseaduse § 29 lõikega 1 ja § 31 esimese lausega koosmõjus põhiseaduse §-ga
  26. Sellel keelul on legitiimne eesmärk - vältida RPKS § 7 lõikes 1 sätestatud vanaduspensioniea sisulist ettepoole nihkumist. Pensioni maksmise perioodi pikendamine kolme aasta võrra tooks riigile täiendavaid kulutusi. Seadusandja valitud abinõu on selle eesmärgi saavutamiseks sobiv ja ka vajalik, sest teist nii efektiivset vahendit kui töötamise korral pensioni maksmata jätmine on raske ette kujutada. Riive õigusesse tööle ja ettevõtlusvabadusse pole aga mõõdukas. Sundkindlustusmakseid teinud isiku õigust võrdselt töökohta valida ja valitud töökohal töötada riivab intensiivselt see, kui tal ei ole võimalik sarnaselt töötavate vanaduspensionäridega töötamise ajal vanaduspensioni saada. Riigi sotsiaal-majanduslikud huvid ei kaalu nii intensiivset isiku töökoha valimise vabaduse ja valitud töökohal töötamise vabaduse riivet üles.
  27. Justiitsminister on seisukohal, et RPKS § 43 lõige 1 on proportsionaalne ja kooskõlas võrdse kohtlemise põhimõttega. Kuna ennetähtaegne vanaduspensionile siirdumine tähendab riigi jaoks täiendavat koormust pensionisüsteemile, siis võib seda abinõud pidada proportsionaalseks nii üldisest soodsama pensioni olemuse kui ka piirangu eesmärgiga. Problemaatiline on võrrelda isikute gruppe, kellest üks on täitnud kõik vanaduspensioni saamiseks vajalikud tingimused ja teine pole kõiki tingimusi täitnud. Ka on erinevas olukorras pensioniikka jõudnud vanaduspensioni saavad isikud ja pensioniikka jõudnud ennetähtaegset vanaduspensioni saavad isikud. Esimesed on töötanud vanaduspensioniea saabumiseni. Teised on läinud enne vanaduspensioniea saabumist pensionile ja saavad üldisest pensionikassast riiklikku pensioni. Kõne all olevate pensionide olemuslikku erisust arvestades on põhjendatud ka erinevat pensioni saavate isikute erinev kohtlemine.
  28. jaanuaril 2005 jõustunud seadusemuudatus on käsitatav nn positiivse erimeetmena, mis lubab töötamise korral maksta pensioni ennetähtaegset vanaduspensioni saavatele isikutele, kes on jõudnud RPKS §-s 7 sätestatud pensioniikka. VAIDLUSALUNE SÄTE
  29. Tartu Maakohus tunnistas põhiseadusevastaseks ja jättis kohaldamata
  30. jaanuarist 2002 kuni
  31. jaanuarini 2005 (kaasa arvatud) kehtinud RPKS § 43 lõike 1 osas, mis nägi ette ennetähtaegse vanaduspensioni maksmata jätmise töötamise korral pärast vanaduspensioniikka jõudmist. Riikliku pensionikindlustuse seaduse (RT I 2001, 100, 648, ... 2004, 16, 120) § 43 lõige 1 sätestas vaidlusaluses redaktsioonis järgmiselt: "§
  32. Riikliku pensioni maksmine töötamise korral

(1)Ennetähtaegset vanaduspensioni, toitjakaotuspensioni (välja arvatud alla 18-aastasele lapsele või alla 24-aastasele päevases või meditsiinilistel näidustustel muus õppevormis või täiskoormusega õppijale) ja rahvapensioni (välja arvatud püsivalt töövõimetuks tunnistatud isikule ning alla 18-aastasele lapsele või alla 24-aastasele päevases õppevormis või meditsiinilistel näidustustel muus õppevormis või täiskoormusega õppijale) töötamise korral ei maksta." PÕHISEADUSLIKKUSE JÄRELEVALVE KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
  2. jaanuaril 2002 jõustunud riikliku pensionikindlustuse seaduse § 7 näeb ette vanaduspensioni üldalustel ja § 9 ennetähtaegse vanaduspensioni. Riikliku pensionikindlustuse seaduse § 9 lõige 1 sätestab õiguse minna ennetähtaegsele vanaduspensionile kolm aastat enne vanaduspensioniikka jõudmist, kui isikul on sama seaduse § 7 lõike 1 punktis 2 sätestatud pensionistaaž. Ennetähtaegne vanaduspension arvutatakse vanaduspensioni arvutamiseks sätestatud korras, vähendades pensioni 0,4 protsendi võrra iga kuu ja sellest lühema perioodi eest, mis on jäänud isiku vanaduspensioniikka jõudmiseni (RPKS § 9 lõige 2). Seega on ennetähtaegne vanaduspension väiksem üldalustel määratavast vanaduspensionist. Vaidlusalune RPKS § 43 lõige 1 välistas ennetähtaegse vanaduspensioni maksmise töötamise korral ka siis, kui isik on jõudnud RPKS §-s 7 sätestatud vanaduspensioniikka. Riikliku pensionikindlustuse seaduse §-s 7 sätestatud üldalustel määratud vanaduspensioni maksmist töötamise korral RPKS § 43 lõige 1 ei välistanud.
  3. Käesolev põhiseaduslikkuse järelevalve asi sai alguse sellest, et Eesti Vabariik nõudis hagimenetluse korras R. Uustalult, kellele oli määratud ennetähtaegne vanaduspension, tagasi ka need pensionisummad, mida R. Uustalule maksti töötamise ajal pärast seda, kui ta oli jõudnud vanaduspensioniikka. Tartu Maakohtu, R. Uustalu, Riigikogu ja õiguskantsleri arvates oli RPKS § 43 lõige 1 põhiseadusevastane. Justiitsminister leiab, et nimetatud säte ei ole vastuolus põhiseadusega. Maakohus, R. Uustalu ja Riigikogu näevad regulatsiooni vastuolu põhiseaduse §-ga 12 selles, et ei ole mõistlikku põhjust, miks pensioni maksmisel kohelda ebavõrdselt vanaduspensioniikka jõudnud töötasu saavaid isikuid sõltuvalt sellest, kas need isikud saavad vanaduspensioni RPKS § 7 alusel või ennetähtaegset vanaduspensioni RPKS § 9 alusel. Õiguskantsler on seisukohal, et vaatlusaluse regulatsiooni näol on tegemist töötamise ja ettevõtlusega tegelemise keeluga ning see keeld on vastuolus põhiseaduse § 29 lõikega 1 ja § 31 esimese lausega koosmõjus põhiseaduse §-ga
  5. Põhiseaduse § 29 lõige 1 sätestab tegevusala, elukutse ja töökoha valiku vabaduse ja § 31 õiguse tegeleda ettevõtlusega. Põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium ei nõustu õiguskantsleriga, et RPKS § 43 lõige 1 sätestas keelu töötada. Kolleegiumi arvates RPKS § 43 lõige 1 üksnes välistas töötamise korral ennetähtaegse vanaduspensioni maksmise. Ka käesolev asi pole ajendatud sellest, et R. Uustalu ei saanud pensionieas töötada, vaid sellest, et temalt nõuti tagasi pension, mida ta sai töötamise ajal pärast üldisesse vanaduspensioniikka jõudmist. Seda, et RPKS § 43 lõige 1 ei kehtestanud töötamise keeldu, näitab ka RPKS § 9 lõige 6, mille rakendamine eeldas ja eeldab ennetähtaegset vanaduspensioni saava isiku töötamist. Riikliku pensionikindlustuse seaduse § 9 lõige 6 sätestab: "Täiendava pensionistaaži omandamisel arvutatakse ennetähtaegse vanaduspensioni suurus ümber käesoleva seaduse §-s 25 sätestatud korras." Õiguskantsleri väidet, et RPKS § 43 lõige 1 on vastuolus põhiseaduse §-ga 31, kolleegium ei käsitle, sest R. Uustalu kohtuasi pole seotud ettevõtlusega tegelemisega.
  6. Järgnevalt uurib kolleegium vaidlusaluse regulatsiooni kooskõla põhiseaduse §-ga 12, mis sätestab üldise võrdsuspõhiõiguse.
  7. Maakohus tunnistas
  8. jaanuaril 2002 jõustunud RPKS § 43 lõike 1 põhiseadusevastaseks osas, milles see säte välistas töötamise korral ennetähtaegse vanaduspensioni maksmise ka vanaduspensioniikka jõudnud isikutele, kellele oli määratud ennetähtaegne vanaduspension, ja lubas maksta töötamise korral vanaduspensioni nendele vanaduspensioniikka jõudnud isikutele, kellele vanaduspension oli määratud üldalustel.
  9. Maakohus pole kahtluse alla seadnud RPKS § 43 lõike 1 põhiseaduspärasust osas, milles see välistas töötamise korral pensioni maksmise nendele ennetähtaegset vanaduspensioni saavatele isikutele, kes pole jõudnud RPKS §-s 7 sätestatud üldisesse vanaduspensioniikka. Kolleegium märgib, et viimatinimetatud regulatsioon on tingitud ennetähtaegse vanaduspensioni olemusest, sest seda pensioni saavatele isikutele enne üldisesse vanaduspensioniikka jõudmist (täis)pensioni väljamaksmine tähendaks sisuliselt üldise pensioniea alandamist, mistõttu RPKS §-s 7 ettenähtud vanaduspension üldalustel kaotaks suures osas mõtte. Poleks mõtet ära oodata üldisesse pensioniikka jõudmist ja taotleda vanaduspensioni RPKS § 7 alusel olukorras, kus töötamise ajal enne üldisesse pensioniikka jõudmist makstakse välja ennetähtaegne vanaduspension.
  10. Just sellise võimaluse lõi varem kehtinud, s.o
  11. juunil 1998 vastu võetud ja
  12. aprillil 2000 jõustunud riikliku pensionikindlustuse seadus, mille § 8 sätestas ennetähtaegse vanaduspensioni ja § 40 lõige 4 ei takistanud selle väljamaksmist töötamise ajal. Seadust hakati parandama juba enne selle jõustumist.
  13. detsembril 1999 võeti vastu riikliku pensionikindlustuse seaduse, sotsiaalmaksuseaduse ja riiklike elatusrahade seaduse muutmise seadus. Muutmise seadusega täiendati RPKS § 40 lõikega 5, mis sätestas, et ennetähtaegset vanaduspensioni töötamise korral ei maksta. Seaduseelnõu 196 seletuskirjas põhjendati muudatust järgmiselt: "Ennetähtaegse vanaduspensioni maksmine ka töötamise korral moonutaks kõnealuse pensioniliigi mõtet. Ennetähtaegne vanaduspension toob allapoole tegelikku keskmist pensionile siirdumise vanust, mille tagajärjel pensionäride arv suureneb. Ennetähtaegse vanaduspensioni maksmise välistamine töötamise korral vähendab koormust pensionikindlustuse eelarvele umbes 280 miljoni krooni võrra aastas." Riikliku pensionikindlustuse seaduse § 40 lõike 5 sisu võeti üle ka
  14. jaanuaril
  15. a jõustunud riikliku pensionikindlustuse seaduse § 43 lõikesse
  16. Nii kujuneski olukord, et üldisesse vanaduspensioniikka jõudnud töötavaid isikuid koheldi pensioni maksmisel erinevalt sõltuvalt sellest, kas neile oli määratud ennetähtaegne vanaduspension või vanaduspension üldistel alustel.
  17. See regulatsioon tunnistati kehtetuks
  18. detsembril
  19. a vastu võetud riikliku pensionikindlustuse seaduse § 43 muutmise ja täiendamise seadusega alates
  20. jaanuarist
  21. Nüüd saavad kõik vanaduspensioniikka jõudnud vanaduspensionärid töötamise ajal pensioni ühesugustel alustel - neile makstakse välja kogu määratud pension.
  22. jaanuaril 2005 jõustunud RPKS § 43 lõike 11 järgi ei maksta ennetähtaegset vanaduspensioni töötamise korral kuni sama seaduse §-s 7 sätestatud vanaduspensioniikka jõudmiseni.
  23. Riikliku pensionikindlustuse seaduse § 43 muutmise ja täiendamise seaduse eelnõusse ühendati seaduseelnõud 352 ja
  24. Need seaduseelnõud esitati eesmärgil lõpetada pensionäride ebavõrdne kohtlemine ja maksta vanaduspensioniikka jõudnud ennetähtaegsetele vanaduspensionäridele töötamise korral pensioni. Seaduseelnõu 352 esimesel lugemisel väitis eelnõu algataja, et üldreeglina on ennetähtaegsele vanaduspensionile läinud inimesed, kellel pole õnnestunud leida uut tööd, ja nad otsustavad, kaotades mõningal määral pensioni suuruses, minna vanaduspensionile enne õiget aega. Praeguseks on selgunud, et kui ennetähtaegsed vanaduspensionärid hiljem leiavad võimaluse tööl käia, siis on nad oluliselt teistsuguses olukorras kui teised vanaduspensionärid, kes töötavad. Juhtivkomisjoni kaasettekandes leiti, et senised ennetähtaegse vanaduspensioni maksmise reeglid annavad varem pensionile siirdunutele isegi väikese eelise, sest kogu pensionipõlve vältel saadav summa on veidi suurem kui üldise pensionieani oodanutel. Selline olukord kaoks pensioni vähendamise protsendi tõstmisel 0,5%-le. Riigikogu võttis riikliku pensionikindlustuse seaduse § 43 muutmise ja täiendamise seaduse vastu, jättes muutmata § 9 lõike 2, mille järgi ennetähtaegse vanaduspensioni arvutamisel vähendatakse pensioni 0,4 % iga kuu eest, mis on jäänud vanaduspensioniikka jõudmiseni.
  25. Riikliku pensionikindlustuse seaduse § 43 muutmise ja täiendamise seaduse eelnõu Riigikogus menetlemise materjalidest nähtub, et
  26. jaanuaril 2005 jõustunud regulatsioon kehtestati sellepärast, et Riigikogu ei näinud mõistlikke põhjuseid, et kohelda nimetatud pensionäride gruppe erinevalt, ja soovis lõpetada ebavõrdse kohtlemise. Riigikohtule esitatud arvamuses kinnitab Riigikogu sotsiaalkomisjon, et säärast mõistlikku põhjendust pole Riigikogu põhiseaduskomisjoni arvates võimalik välja tuua. Sotsiaalkomisjon nõustub põhiseaduskomisjoni järeldusega.
  27. Kolleegium kontrollib järgnevalt seda, kas vaidlusaluse regulatsiooni kehtetuks tunnistamisega kõrvaldati ebavõrdne kohtlemine või kehtestati nn positiivne erimeede.
  28. Asja materjalidest nähtuvalt on ennetähtaegne vanaduspension kehtestatud selleks, et püsiva elatusvahendiga kindlustada pensionieelses eas isikuid, kes pole tööturul eelduslikult enam eriti konkurentsivõimelised. Pensionieelses eas isik on töö mitteleidmisel pärast seadusega ettenähtud töötu abiraha maksmise perioodi lõppu sageli valiku ees, kas olla ilma püsiva sissetulekuta või lasta endale määrata ennetähtaegne vanaduspension. Kolleegiumi arvates on sellises olukorras valik ennetähtaegse vanaduspensioni kasuks enamasti sunnitud. Ennetähtaegne vanaduspension on iga kuu pealt, mis jääb puudu üldisest vanaduspensionieast, 0,4% võrra väiksem kui vanaduspension üldalustel. Sõltuvalt pensionile mineku east võib ennetähtaegse vanaduspensioni igakuine summa olla märgatavalt väiksem kui vanaduspensioni summa. Ennetähtaegset vanaduspensioni saab küll täiendava pensionistaaži omandamisel RPKS § 9 lõike 6 alusel ümber arvutada, kuid ka pärast pensioni määramist omandatud tööstaaži alusel ümber arvutatud ennetähtaegne vanaduspension jääb ennetähtaegseks vanaduspensioniks, mis muude võrdsete asjaolude korral on väiksem kui vanaduspension. Nimelt sätestab RPKS § 9 lõige 7 selge keelu arvutada ennetähtaegne vanaduspension ümber üldistel tingimustel vanaduspensioniks või soodustingimustel vanaduspensioniks. Seega on igakuine pensionisumma, mida makstakse ennetähtaegsele vanaduspensionärile, väiksem kui see, mida makstakse üldalustel vanaduspensioni saavatele isikutele.
  29. Kolleegium nendib, et kogu pensionipõlve vältel saadav ennetähtaegse vanaduspensioni summa sõltub inimese elueast ja võib olla suurem kui vanaduspension, mis määratakse üldise vanaduspensionieani ootamise korral. Vanaduspensioniikka jõudnud pensionäride gruppide erineva kohtlemise põhjuste otsimisel tuleb aga arvesse võtta ka seda, miks üldjuhul minnakse ennetähtaegsele vanaduspensionile, ja seda, et ennetähtaegne vanaduspensionär saab igakuiselt alati vähem pensioni kui isik, kellele määrati vanaduspension üldalustel. Kolleegium võtab kaalumisel samuti arvesse, et pensioniikka jõudnud isiku konkurentsivõime tööturul on ea tõttu vähenenud. Seetõttu võib eeldada, et vanaduspensioniikka jõudnud ennetähtaegsetele vanaduspensionäridele töötamise korral välja makstav pension ei saa avaldada ülemäära suurt survet riikliku pensionikindlustuse vahenditele. Sellele, et surve ei saa olla talumatu, viitab ka see, et Riigikogu võttis riikliku pensionikindlustuse seaduse § 43 muutmise ja täiendamise seaduse vastu, jättes muutmata RPKS § 9 lõike 2, mille järgi ennetähtaegse vanaduspensioni arvutamisel vähendatakse pensioni 0,4 % võrra iga kuu ja sellest lühema perioodi eest, mis on jäänud isiku vanaduspensioniikka jõudmiseni. Nimetatud protsenti ei tõstetud 0,5-le. Kolleegium märgib, et pensionieas saadav töötasu võib mõnevõrra isegi vähendada kulutusi, mida riik peaks tegema mittetöötavate ennetähtaegsete vanaduspensionäride toetamisel.
  30. Eelnevat silmas pidades leiab kolleegium, et kogu pensionipõlve jooksul saadav veidi suurem pensionisumma ja mõningane täiendav koormus riikliku pensionikindlustuse eelarvele ei õigusta seda, et üldisesse vanaduspensioniikka jõudnud pensionäre koheldakse töötamise korral erinevalt sõltuvalt sellest, kas neile on määratud ennetähtaegne vanaduspension või vanaduspension RPKS § 7 alusel. Seepärast pole kolleegiumi arvates
  31. jaanuaril 2005 jõustunud seadusemuudatus käsitatav nn positiivse erimeetmena, vaid ebavõrdse kohtlemise lõpetamisena.
  32. Eeltoodud põhjendustel on kolleegium seisukohal, et RPKS § 43 lõige 1 oli enne
  33. jaanuari 2005 kehtinud redaktsioonis vastuolus põhiseaduse §-ga 12 osas, milles see säte ei võimaldanud töötamise korral maksta ennetähtaegset vanaduspensioni nendele isikutele, kes olid jõudnud RPKS §-s 7 sätestatud pensioniikka. Märt Rask, Lea Kivi, Ants Kull, Villu Kõve, Jüri Põld

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.