← Eesti

3-3-1-1-05

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis 3-3-1-1-05 27. juuni 2005 Eesistuja Märt Rask, liikmed Tõnu Anton, Jüri Ilvest, Peeter Jerofejev, Henn Jõks, Ott Järvesaa

§ 413lõiked 1 ja 10 ei ole põhiseadusega vastuolus.

Kuna haldusorganil ei ole kaalutlusõigust ei otsustus- ega valikudiskretsioonina, tuleb juhtimisõiguse peatamist käsitada pelgalt juhtimisõiguse peatamise vormistamisena. Vaide esitamise võimalusega on ühtlasi tagatud isiku õigus ärakuulamisele kaitseks võimalike vormistusvigade eest. Kaalutlusõiguse puudumine juhtimisõiguse peatamise regulatsioonis ei saa olla selle regulatsiooni põhiseadusega vastuolus olevaks tunnistamise põhjenduseks. Justiitsministeerium leiab, et seadusandja on kaalunud väga põhjalikult teo ja tagajärje suhet. Juhtimisõiguse peatamise kohustus tuleneb üldjuhul retsidiivist. Sellisel juhul ei saa isikule viimase väärteo eest osalise karistuse mõistmine mõjutada kõigi isiku poolt toimepandud väärtegude kogumi suhtes ettenähtud tagajärje ulatust. 14. Õiguskantsler on seisukohal,

§ 413

riivab ebaproportsionaalselt PS § 23 lõikes 3 sätestatud kahekordse karistamise keeldu, PS § 15 lõike 1 esimeses lauses sätestatud kohtutee garantiid, PS §-s 14 sätestatud üldist põhiõigust korraldusele ja menetlusele ja PS § 12 lõike 1 esimeses lauses sätestatud üldist võrduspõhiõigust ning on vastuolus PS §-ga 11, § 12 lõike 1 esimese lausega, § 13 lõikega 2, §-ga 14, § 15 lõike 1 esimese lausega ja § 23 lõikega 3 nende koostoimes. Õiguskantsler leiab,

§ 413lõike 10 esimene lause on vastuolus PS §-ga 14.

  1. Riigikogu õiguskomisjoni arvates ei ole juhtimisõiguse peatamise regulatsioon põhiseadusega vastuolus. ASJASSEPUUTUVAD SÄTTED
  2. Liiklusseaduse (RT I 2001, 3, 6 ... 2003, 78, 522) § 413 lõiked 1 ja 10 sätestavad: "§
  3. Juhtimisõiguse peatamine juhiloa väljaandnud asutuse poolt

(1)Juhiloa väljaandnud asutus peatab juhtimisõiguse kolmeks kuuks, kui isiku suhtes on väärteoasjas jõustunud karistamisotsus käesoleva seaduse § 7419, 7420, 74 21, 7430 või 7431 rikkumises. [...]
(10)Juhtimisõiguse peatamine vormistatakse loa väljaandnud asutuse otsusega kolme päeva jooksul, arvates jõustunud karistamisotsuse saamisest. Otsus peab sisaldama käesoleva seaduse § 41 lõike 4 punktides 1-3, 5 ja 6 nimetatud andmeid. Otsuse koopia saadetakse isikule posti teel." RIIGIKOHTU ÜLDKOGU SEISUKOHT I
  1. Riigikohtu halduskolleegium andis haldusasja üldkogule läbivaatamiseks. Kolleegium pidas vajalikuks, et üldkogu kontrollib, kas LS § 413 lõiked 1 ja 10 on põhiseadusega kooskõlas. Vastavalt põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse § 14 lõikele 2 peab säte, mille põhiseaduspärasust Riigikohus hindab, olema asjassepuutuv. Üldkogu on arvamusel, et kõnealused liiklusseaduse sätted on käesolevas haldusasjas otsustava tähtsusega, kuna just nende sätete järgi peatas ARK kaebuse esitaja juhtimisõiguse. Seega on tegemist asjassepuutuvate normidega. (vt Riigikohtu üldkogu
  2. detsembri
  3. a otsus asjas nr 3-4-1-10-00 - RT III 2001, 1, 1, p 10 ja
  4. oktoobri
  5. a otsus asjas nr 3-4-1-5-02 - RT III 2002, 28, 308, p 15.) II
  6. Kassaator näeb oma õiguste rikkumist selles, et väärteo eest rahatrahvi määramisega ning juhtimisõiguse peatamisega on teda korduvalt karistatud ühe ja sama teo eest üht ja sama sotsiaalset huvi kaitsvate seadusesätete alusel, st rikutud on ne bis in idem printsiipi. Riigikohtu üldkogu märgib, et üldkogu on juhtimisõiguse peatamise vastavust sellele printsiibile hinnanud
  7. oktoobri
  8. a otsuses asjas nr 3-4-1-10-04 (RT III 2004, 28, 297). Sellest kohtuotsusest tulenevalt ei ole juhtimisõiguse peatamine LS § 413 lõigete 1, 4 ja 8 alusel käsitatav PS § 23 lõike 3 rikkumisena. Riigikohtu üldkogu ei näe asjaolusid, mis välistaksid selle seisukoha kohaldatavuse ka käesolevas asjas. Seega ei ole E. Selezovi juhtimisõiguse peatamine LS § 413 lõike 1 alusel vastuolus PS § 23 lõikega
  9. III
  10. Järgnevalt käsitleb üldkogu kassaatori väiteid juhtimisõiguse peatamise aluseks olnud liiklusseaduse § 413 lõigete 1 ja 10 vastuolu kohta põhiseaduse sätetega, mis näevad ette isiku põhiseadusliku õiguse menetlusele, sealhulgas õiguse olla enne otsuse tegemist ära kuulatud. Üldkogu on korduvalt leidnud (vt
  11. oktoobri
  12. a otsus asjas nr 3-4-1-10-04;
  13. oktoobri
  14. a otsus asjas nr 3-3-1-29-04;
  15. juuni
  16. a otsus asjas nr 3-4-1-2-05), et kuigi formaalselt kujutavad väärteomenetlus ja ARK-is toimuv juhtimisõiguse peatamine kui haldusmenetlus endast iseseisvaid menetlusi, on need vaadeldavad ühtse tervikuna. Seetõttu tuleb ka seda, kas isikule on tagatud PS §-st 14 tulenev õigus menetlusele, hinnata nimetatud menetluste kogumi suhtes.
  17. Üldkogu on isiku ärakuulamisõigust juhtimisõiguse peatamisel käsitlenud
  18. juuni
  19. a otsuses asjas nr 3-4-1-2-
  20. Nimetatud otsuse kohaselt on isiku õigus olla ära kuulatud tagatud eelkõige sellega, et isikul on juhtimisõiguse peatamisega seonduvate vastuväidete esitamise võimalus väärteomenetluse käigus ning liiklusseadus ei välista isiku ärakuulamist ka ARK-i poolt (vt viidatud otsuse punkte 34 ja 35). Samas on üldkogu nentinud, et liiklusseaduse regulatsioonist tulenevalt võib olla takistatud isiku õigeaegne taotluste ja seisukohtade esitamine juhtimisõiguse peatamist välistavate asjaolude kohta, millega on piiratud PS §-st 14 tulenevat õigust õiglasele ja tõhusale menetlusele ning esineb PS § 14 riive (vt viidatud otsuse punkti 36). Üldkogu leidis
  21. juuni
  22. a otsuses asjas nr 3-4-1-2-05, et PS § 14 riive ei ole intensiivne ning selle kaalub üles avalik huvi juhtimisõiguse peatamise asjade efektiivseks menetlemiseks. Nendel asjaoludel ei ole põhiseadusevastane ka liiklusseaduse § 413 lõige 10, mis sätestab kohustuse vormistada juhtimisõiguse peatamise otsus kolme päeva jooksul (vt viidatud otsuse punkti 37). IV
  23. Kassaator on tõstatanud küsimuse PS §-st 11 tuleneva proportsionaalsuse printsiibi rikkumisest juhtimisõiguse peatamisel. Kassaator näeb ebaproportsionaalsust selles, et väärteo korral on juhtimisõiguse peatamine automaatne, samas kui kuriteo korral on juhtimisõiguse äravõtmine diskretsiooniline.
  24. Üldkogu leiab, et kassaator on sisuliselt tõstatanud küsimuse, kas liiklusalase väärteo toime pannud isiku juhtimisõiguse peatamise ning liiklusalase kuriteo toime pannud isiku juhtimisõiguse äravõtmise erinev regulatsioon tähendab nende isikute gruppide meelevaldset erinevat kohtlemist ehk siis põhiseaduse § 12 lõike 1 esimesest lausest tuleneva õigusloome võrdsuse põhimõtte rikkumist. Sellele küsimusele on üldkogu andnud eitava vastuse
  25. juuni
  26. a otsuses asjas nr 3-4-1-2-05, leides, et liiklusalase väärteo ja liikluskuriteo toime pannud isikud ei ole juhtimisõiguse peatamise või äravõtmise seisukohalt omavahel võrreldavad grupid (vt viidatud otsuse punkte 48-54). V
  27. Eeltoodud asjaoludel leiab Riigikohtu üldkogu, et E. Selezovi kassatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ja Tartu Ringkonnakohtu
  28. novembri
  29. a otsus muutmata. Märt Rask, Tõnu Anton, Jüri Ilvest, Peeter Jerofejev, Henn Jõks, Ott Järvesaar, Eerik Kergandberg, Hannes Kiris, Lea Kivi, Indrek Koolmeister, Ants Kull, Villu Kõve, Lea Laarmaa, Julia Laffranque, Jaak Luik, Jüri Põld, Harri Salmann, Tambet Tampuu, Peeter Vaher

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.