← Eesti

3-1-1-81-05

MÄÄRUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-1-1-81-05 Määruse tegemise koht ja kuupäev Tartu,

  1. august 2005 Kohtukoosseis Eesistuja Ott Järvesaar, liikmed Jüri Ilvest ja Hannes Kiris Kohtuasi R.K. ja E.K. suhtes kriminaalmenetluse alustamata jätmise vaidlustamine Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Ringkonnakohtu
  2. mai
  3. a määrus asjas nr 2-1/374/05 Kaebuse esitaja ja kaebuse liik V.E.i esindaja vandeadvokaat Üllar Talviste, määruskaebus Asja läbivaatamise kuupäev
  4. august 2005, kirjalik menetlus Resolutsioon Jätta Tallinna Ringkonnakohtu
  5. mai
  6. a määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  7. veebruaril
  8. a esitasid P-V.J., L.T. ja V.E. Põhja Ringkonnaprokuratuurile taotluse alustada KarS § 201 tunnustel kriminaalmenetlust R.K. ja E.K. suhtes.
  9. veebruaril
  10. a keeldus Põhja Ringkonnaprokuratuur KrMS § 199 lg 1 p 1 alusel kriminaalmenetlust alustamast, leides, et R.K. ja E.K. käitumises puudub nii KarS §-s 201 kui ka KarS §-s 289 sätestatud kuriteokoosseis. V.E. esitas selle peale Põhja Ringkonnaprokuratuurile kaebuse, paludes avalduse aluseks olevaid asjaolusid täiendavalt kontrollida ja alustada asjas menetlust. Riigiprokuratuuri
  11. aprilli
  12. a määrusega jäeti V.E. kaebus rahuldamata. Määruses märgiti, et sellega mittenõustumisel on kaebuse esitanud isikul õigus esitada advokaadi vahendusel kaebus Tallinna Ringkonnakohtule.
  13. V.E. esitas määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule, taotledes Riigiprokuratuuri määruse tühistamist.
  14. Tallinna Ringkonnakohtu
  15. mai
  16. a määrusega jäeti V.E. määruskaebus läbi vaatamata, kuna see oli kriminaalmenetluse seadustiku § 208 lg 1 nõuete vastaselt esitatud ilma advokaadi vahenduseta. Ringkonnakohus märkis, et kuna kriminaalmenetluse seadustik ei reguleeri sõnaselgelt olukorda, kus isik on esitanud kaebuse advokaadi vahenduseta, siis tuleb lähtuda analoogia korras KrMS § 323 lg 2 p-st 2, mille kohaselt jäetakse apellatsioon läbi vaatamata, kui selle on esitanud isik, kellel ei ole apellatsiooniõigust. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RIIGIKOHTUS
  17. Tallinna Ringkonnakohtu määruse peale esitas määruskaebuse V.E. esindaja vandeadvokaat Üllar Talviste, kes palub ringkonnakohtu määruse tühistada. Kaebuse esitaja leiab, et kohaldades analoogia korras KrMS § 323 lg 2 p 2 on ringkonnakohus riivanud ebaproportsionaalselt V.E. põhiseaduslikku edasikaebeõigust. Kriminaalmenetluse seadustiku §-s 208 nimetatud määruskaebuse esitamine advokaadi vahenduseta ei ole analoogiline apellatsiooni esitamisega apellatsiooniõiguseta isiku (KrMS § 318) poolt. Kriminaalmenetluse seadustiku §-s 208 sätestatud esinduse nõuet tuleb olemuselt pidada vorminõudeks, kuna advokaat esitab mis tahes taotlused, kaebused jmt mitte iseenda, vaid kliendi eest ja nimel. Kaebuse esitaja hinnangul tulnuks ringkonnakohtul analoogia korras kohaldada KrMS § 323 lg-t 1 ja anda määruskaebuse esitajale tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks. RIIGIKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI SEISUKOHT
  18. Riigikohtu kriminaalkolleegium leiab, et Tallinna Ringkonnakohtu
  19. mai
  20. a määrus on seaduslik ja selle tühistamiseks alust ei ole. Ka Riigikohtu varasemas praktikas on asutud seisukohale, et KrMS § 208 lgs 1 nimetatud määruskaebuse esitamisel ilma advokaadi vahenduseta tuleb ringkonnakohtul jätta kaebus läbi vaatamata (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  21. veebruari
  22. a määrus asjas nr 3-1-1-10-05 - RT III 2005, 6, 55). Sellist järeldust toetab üheselt ka analoogia KrMS § 350 lg 2 p-s 2 ja § 344 lg-s 3 sätestatuga, mille kohaselt tuleb kassatsioon, mida ei ole esitanud prokurör või advokaat, jätta läbi vaatamata ja tagastada kassaatorile.
  23. Kriminaalkolleegium märgib, et eeltoodu ei välista võimalust, et olukorras, kus ringkonnakohus on jätnud advokaadi vahenduseta esitatud määruskaebuse läbi vaatamata, esitab advokaat samas küsimuses uue kaebuse KrMK § 208 lg-s 1 sätestatud tähtaja jooksul või taotledes vajadusel kaebetähtaja ennistamist. Sellisel juhul peab ringkonnakohus kõiki asjaolusid silmas pidades kaaluma, kas kaebetähtaja ennistamine on põhjendatud.
  24. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS § 388 lg-st 4 ja § 361 p-st 1, jätab Riigikohtu kriminaalkolleegium Tallinna Ringkonnakohtu
  25. mai
  26. a määruse muutmata ja V.E. esindaja vandeadvokaat Ü. Talviste määruskaebuse rahuldamata. Ott Järvesaar, Jüri Ilvest, Hannes Kiris

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.