3-1-1-73-05

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-1-1-73-05 Otsuse kuupäev

1. august
2. a Kohtukoosseis Eesistuja Jüri Ilvest ning liikmed Ott Järvesaar ja Eerik Kergandberg Kohtuasi Kriminaalasi Ü.S. süüdistuses KarS § 188 järgi Vaidlustatud kohtulahend Viru Ringkonnakohtu
3. märtsi
4. a otsus kriminaalasjas nr 2-1-3/05 Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Ü.S. kaitsja vandeadvokaat Arvo Suuban, kassatsioon Asja läbivaatamise kuupäev
5. august
6. a Istungil osalenud isikud Ü.S. kaitsja vandeadvokaat Arvo Suuban ja Viru Ringkonnaprokuratuuri juhtivprokurör Dilaila Nahkur-Tammiksaar Resolutsioon
7. Tühistada Viru Ringkonnakohtu
8. märtsi
9. a otsus Ü.S. süüditunnistamises KarS § 188 järgi ja mõista ta selles süüdistuses õigeks.
10. Ü.S. kaitsja vandeadvokaat Arvo Suubani kassatsioon rahuldada.
11. Mõista Arvo Suubanile riigituludest välja Ü.S-le kassatsioonmenetluses osutatud õigusabi eest 1616.60 krooni (üks tuhat kuussada kuusteist krooni ja kuuskümmend senti). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
12. Ü.S. anti kohtu alla süüdistatuna KarS § 188 (enne
13. detsembrit 2003 kehtinud redaktsioonis) järgi selles, et ta kasvatas alates mai lõpust kuni
14. septembrini
15. a Lääne-Virumaal R vallas V-L maastikukaitseala dendraariumis teadusliku uurimise eesmärgil ilma nõutava loata ühte kanepitaime. Süüdistuse kohaselt rikkus Ü.S. sellise käitumisega Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete seaduse (edasiselt - NPAS) § 3 lg-tes 1 ja 2 sätestatud nõudeid, samuti sotsiaalministri
16. novembri
17. a määrusega nr 39 kinnitatud "Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning eriarvestusele kuuluvate ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise, sellealase arvestuse ja aruandluse korra ning lähteainete nimekirjad" punkti 2.1.1 nõudeid.
18. Lääne-Viru Maakohtu
19. märtsi
20. a otsusega mõisteti Ü.S. KarS § 188 järgi õigeks. Maakohus märkis, et süüdistuses viidatud NPAS § 3 lg-te 1 ja 2 kohaselt on keelatud kanepi kasvatamine narkootilise aine saamise eesmärgil, samuti peab kanepi põllumajanduslikul eesmärgil kasvatamiseks olema luba. Kohus leidis, et puuduvad igasugused tõendid selle kohta, et Ü.S. oleks kanepitaime kasvatanud narkootilise aine saamise eesmärgil. Maakohus asus seisukohale, et KarS §-s 188 ette nähtud kuritegu on lõpule viidud seemne külvamisega, kuid luges tuvastatuks, et Ü.S. ei külvanud kanepiseemet ega istutanud kanepitaime. Ta oli küll taime istutamisest teadlik, kuid ei kandnud selle eest hoolt ega kohandanud kasvutingimusi. Taim kasvas dendropargis looduses loomulikul viisil. Maakohtu otsuses märgiti, et Ü.S. juhatatav dendropark on rahvusvahelise kuulsusega ja teaduslikult kõrgelt hinnatud. Kuna ei ole tõendatud, nagu oleks kohtualune kanepitaime kasvatanud ja teinud seda narkootilise aine saamise eesmärgil, mõistiski kohus Ü.S. õigeks.
21. Lääne-Viru Maakohtu otsuse peale esitas apellatsioonprotesti ringkonnaprokurör Mariza Lillepea, taotledes maakohtu otsuse tühistamist ja Ü.S. KarS § 188 järgi süüditunnistamist. Apellatsioonprotesti põhistuste kohaselt on tõepoolest tuvastatud, et Ü.S. ei kasvatanud dendropargis kanepitaime mitte narkootilise aine saamiseks, vaid teaduslikul eesmärgil, kuid tal puudus nõutav luba kasvatamaks kanepitaime teaduslikul eesmärgil.
22. Viru Ringkonnakohtu
23. aprilli
24. a otsusega Lääne-Viru maakohtu otsus tühistati, Ü.S. tunnistati KarS § 188 järgi süüdi ja teda karistati rahalise karistusega 30 päevamäära (1500 krooni). Ringkonnakohus märkis, et kuna Ü.S. süüdistatakse narkootilise aine ilma loata teaduslikul eesmärgil kasvatamises, siis polegi vaja tuvastada kanepitaime kasvatamist narkootilise aine saamise eesmärgil. On tuvastatud, et taime istutas Ü.S. tuttav viimasega kooskõlastatult Ü.S. maal paiknevasse kasvupaika. Ü.S. poolt kahtlustatavana ülekuulamisel antud ütlustega selle kohta, et kanepi kasvatamine on tema teada Euroopas keelatud vaid Baltikumis, Rootsis ja Norras, luges ringkonnakohus kummutatuks maakohtu väite, et Ü.S. ei teadnud kanepitaime kasvatamise keelatusest. Ringkonnakohus märkis, et kuna Ü.S-le on ilmselt teada, et Eesti asub Baltikumis, teadis ta ka kanepi kasvatamise keelatusest Eestis. Ka süüdistatavana ülekuulamisel avaldas Sinisalu, et ta teadis, et kanepi kasvatamine ja käitlemine on Eestis keelatud.
25. Ringkonnakohtu otsuse peale esitas Ü.S. kassatsioonkaebuse, milles palus ennast esitatud süüdistuses õigeks mõista. Kassaator leidis, et tema tegevus ei ole käsitletav kanepi käitlemise ega kasvatamisena.
26. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
27. oktoobri
28. a otsusega ringkonnakohtu otsus tühistati ja kriminaalasi saadeti samale kohtule uueks arutamiseks teises kohtukoosseisus. Kriminaalkolleegium märkis, et kasvatamist ei saa õiguslikus kontekstis sisustada pelgalt agrotehniliselt ja leidis, et oma tegevusega realiseeris Ü.S. kanepi kasvatamise objektiivse koosseisu KarS 188 mõttes. Järgnevalt leidis aga Riigikohus, et Ü.S. süüditunnistamine KarS § 188 järgi on võimalik üksnes juhul, kui on tuvastatud, et ta teo toimepanemise ajal teadis või pidi teadma, et keelatud on ka ühe kanepitaime ilma loata kasvatamine dendraariumis teaduslikul eesmärgil. Riigikohtu juhise kohaselt tuli kriminaalasja uue arutamisel selgitada, kas Ü.S. tegutses eksimuses ja seejärel - kas eksimus oli talle KarS § 39 mõttes välditav või vältimatu.
29. Viru Ringkonnakohtu
30. märtsi
31. a otsusega Lääne-Viru Maakohtu
32. märtsi
33. a otsus Ü.S. õigeksmõistmises tühistati. Kohtualune tunnistati KarS § 188 järgi süüdi ja teda karistati rahalise karistusega 30 päevamäära. Ringkonnakohtu hinnangul on üheselt tuvastatud, et Ü.S. kasvatas kanepitaime. Samuti oli realiseeritud KarS § 188 koosseisu subjektiivne külg - kohtualune teadis, et ta kasvatab kanepitaime, samuti oli ta teadlik kanepi kasvatamise ja käitlemise ebaseaduslikkusest Eesti Vabariigi territooriumil. Küll ei olnud ta kohtu hinnangul aga teadlik sellest, et ka teaduslikel eesmärkidel kanepi kasvatamine nõuab eriloa taotlemist. Järgnevalt analüüsis kohus seda, kas Ü.S. eksis enda teo keelatuses. Kohus leidis, et Ü.S. oli teadlik ka ühe kanepitaime teaduslikul eesmärgil kasvatamise ebaseaduslikkusest ja põhistas seda asjaoluga, et kohtualune pole tavaline inimene, vaid professor, kes peab teadma, mis toimub maailmas narkootiliste ainetega. Olles dendraariumi juhataja, ei teinud ta aga midagi saamaks teada, kas tema tegevus on legaalne või mitte - s.t ta ei tutvunud NPAS-i nõuetega. Uurimata kanepi kasvatamise korda, võimaldas kohtualune kanepi käitlemist narkootilise ainena. Kuna ta midagi ei teinud, leidis kohus, et Ü.S. eksimus oli välditav. Kohtualune pidi vähemalt teadma, et ka ühe kanepitaime teaduslikul eesmärgil ilma loata kasvatamine on keelatud. Kohus viitas veel Riigikohtu kriminaalkolleegiumi lahendis nr 3-1-1-14-03 öeldule, et isikutelt, kes puutuvad kokku valdkonnaga, mida reguleerivad normid on karistusõiguslikult tagatud, eeldatakse vastava valdkonna regulatsiooni tundmist. MENETLUS RIIGIKOHTUS
34. Ringkonnakohtu otsuse peale esitas kassatsiooni Ü.S. kaitsja vandeadvokaat Arvo Suuban. Kassaator palub otsuse tühistada ja saata kriminaalasi Viru Ringkonnakohtule uueks arutamiseks. Kaebuses märgitakse esmalt, et ringkonnakohtu otsus on enda motiveeringus vastuoluline. Nimelt leitakse esmalt, et kohtualune oli enda teo keelatusest teadlik, seejärel aga, et ta pidi sellest teadlik olema. Kohus on tuvastanud üheaegselt keelueksimuse puudumise ja eksimuse välditavuse. Kassaatori arvates on kriminaalasja materjalidega tuvastatud, et Ü.S. ei saanud aru enda teo keelatusest kohtualune on kogu aeg kinnitanud, et pidas enda käitumist õiguspäraseks. Samuti leiab kassaator, et tema kaitsealune tegutses vältimatus keelueksimuses. Ü.S-le kättesaadava erialakirjanduse kohaselt oli keelatud kanepi kasvatamine narkootilise aine saamise eesmärgil ning loa vajadusest kanepitaime teaduslikul eesmärgil kasvatamiseks sai ta teada alles kohtueelses menetluses. Kassaatori arvates poleks eksimust kõrvaldanud ka tutvumine NPAS regulatsiooniga, kuna nimetatud seaduse sätted on mitmeti tõlgendatavad. KRIMINAALKOLLEEGIUMI SEISUKOHT
35. Ü.S. on Viru Ringkonnakohtu
36. märtsi
37. a otsusega tunnistatud süüdi KarS § 188 järgi kanepi ebaseadusliku kasvatamise eest. Karistusseadustiku selle paragrahvi blanketses dispositsioonis sisalduv sõnaühend "ebaseaduslik kasvatamine" tähendab seda, et mitte igasugune kanepi kasvatamine ei ole karistatav ja et isiku süüditunnistamiseks KarS § 188 järgi peab süüdistuses olema ära näidatud, millise õigusakti millisest sättest tulenevalt oli antud konkreetsel juhul keelatud seda konkreetset kanepitaime kasvatada.
38. Lääne-Viru Maakohtu kohtuniku
39. märtsi
40. a määruses, millega Ü.S. anti muudetud süüdistuse järgi kohtu alla, oli märgitud, et tema poolt kanepi kasvatamise ebaseaduslikkus seisnes Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete seaduse § 3 lõigete 1 ja 2 ning selle seaduse alusel sotsiaalministri
41. novembri
42. a määrusega nr 39 kehtestatud Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning eriarvestusele kuuluvate ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise, sellealase arvestuse ja aruandluse tingimuste ja korra ning lähteainete nimekirja (edasiselt - Korra) punkti 2.1.
43. nõuete rikkumises.
44. Korra p-s 2.1.
45. oli sätestatud, et "Eestis on mis tahes eesmärkidel keelatud käidelda käesoleva korra I nimekirjas loetletud aineid. Raviarsti põhjendatud taotluse alusel võib Ravimiamet lubada importida amfetamiini, dekstroamfetamiini, metamfetamiini ja metüülfenidaati sisaldavaid preparaate meditsiinilise kasutamise eesmärgil, kusjuures imporditavate preparaatide käitlemine peab vastama II nimekirja aineid sisaldavate ravimite käitlemise nõuetele. Erijuhtudel võib Ravimiamet lubada importida ja eksportida I nimekirjas loetletud aineid narkomaaniaalase teadusliku uurimistöö või narkootiliste ja psühhotroopsete ainetega seotud kuritegude ennetamise, avastamise ning tõkestamise eesmärgil."
46. Kanep oli ülalnimetatud Korra lisas I paiknevasse I nimekirja ainena, mille käitlemine on Eestis lubatud vaid erijuhul, kantud järgmisel kujul: "Kanep ja selle töötlemisproduktid (hašis, marihuaana, vaik, ekstraktid, tinktuurid jne), mis sisaldavad tetrahüdrokannabinooli Cannabis, Cannabis resin."
47. Nimetatud Kord kaotas oma kehtivuse
48. juunil
49. aastal - päeval, mil jõustus sotsiaalministri
50. mai
51. a määrusega nr 73 kehtestatud uus Kord. Selle uue Korra lisas I paiknevasse I nimekirja on kanep ainena, mille käitlemine on Eestis lubatud vaid erijuhul, kantud järgmisel kujul: "Kanep (v. a Euroopa Liidu ühtsesse põllukultuuride sordilehte võetud sordid, tetrahüdrokannabinooli sisaldus ei ületa 0,2 %) ja selle töötlemisproduktid (hašis, marihuaana, vaik, ekstraktid, tinktuurid jne)."
52. Arvestades kanepi käitlemise lubatavuse reeglistiku muudatust on isikut pärast
53. juunit
54. a toimepandud teo eest võimalik KarS § 188 järgi süüdi tunnistada vaid siis, kui on tõendatud, et tetrahüdrokannabinooli sisaldus kanepitaimedes oli suurem kui 0,2 %. Riigikohtu kriminaalkolleegium on seisukohal, et sellist kanepi käitlemise lubatavuse reeglistiku muudatust tuleb arvestada ka käesoleva kohtuasja lahendamisel, sest kanepi käitlemise lubatavuse uut reeglistikku tuleb käsitada kergema karistusseadusena KarS § 5 lg 2 mõttes. On võimalik, et kanepitaim, mille kasvatamises on Ü.S. süüdi tunnistatud, sisaldas tetrahüdrokannabinooli vähem kui 0,2 %. Selle kanepitaime tetrahüdrokannabinooli sisaldust ei ole aga kriminaalasja menetlemisel tuvastatud ja kuna kriminaalasja materjalidest nähtuvalt ei ole kanepitaime enam kriminaalasjale lisatud asitõendite hulgas, siis puudub ka võimalus selle asjaolu tuvastamiseks. Tõusetunud kõrvaldamata kahtlus tuleb kooskõlas KrMS § 7 lg-ga 3 tõlgendada süüdistatava kasuks.
55. Lähtudes eelmärgitust ja juhindudes KrMS § 309 lg-st 2, § 361 p-st 7 ja § 362 p-st 2 tuleb Ü.S. süüdistuses KarS § 188 järgi õigeks mõista. Jüri Ilvest, Ott Järvesaar, Eerik Kergandberg