KOHTUMÄÄRUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis 3-4-1-12-05
- september 2005 Eesistuja Märt Rask, liikmed Tõnu Anton, Eerik Kergandberg, Lea Kivi ja Ants Kull Kohtuasi Maiko Markuse, Enn Oja ja Henn Põlluaasa taotlused Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni vahelise Eesti-Vene riigipiiri lepingu ning Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni vahelise Narva ja Soome lahe merealade piiritlemise lepingu ratifitseerimise seaduse põhiseadusele vastavust kontrollida Asja läbivaatamine Kirjalikus menetluses Resolutsioon Jätta Maiko Markuse, Enn Oja ja Henn Põlluaasa taotlused läbi vaatamata ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
- Enn Oja pöördus
- juunil 2005 Riigikohtu poole kaebusega, milles taotles Riigikogus
- juunil 2005 vastu võetud Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni vahelise Eesti-Vene riigipiiri lepingu ning Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni vahelise Narva ja Soome lahe merealade piiritlemise lepingu ratifitseerimise seaduse põhiseadusega vastuolus olevaks tunnistamist. E. Oja on seisukohal, et nimetatud seadus on vastuolus põhiseaduse §-ga 122, sest see muudab Tartu rahulepinguga määratud maismaapiiri Eesti ja Venemaa vahel. Põhiseaduse § 122 kohaselt on Eesti maismaapiir määratud
- aasta
- veebruari Tartu rahulepingu ja teiste piirilepingutega.
- juunil 2005 esitas Maiko Markus Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumile taotluse kontrollida Eest Vabariigi ja Vene Föderatsiooni vahelise Eesti-Vene riigipiiri lepingu ning Eesti Vabariigi ha Vene Föderatsiooni vahelise Narva ja Soome lahe merealade piiritlemise lepingu ratifitseerimise seaduse põhiseadusele vastavust. M. Markus leiab, et selle seadusega ratifitseeritud Eesti-Vene riigipiiri leping on vastuolus põhiseaduse preambula ja §-dega 2, 3, 5, 6, 32, 122 ja
- M. Markus märgib taotluses, et ta tugineb taotlust esitades põhiseaduse §-s 54 sisalduvale Eesti kodaniku kohustusele olla ustav põhiseaduslikule korrale ning kaitsta Eesti iseseisvust.
- Henn Põlluaas taotles PSJKS §-le 16 ja põhiseaduse §-le 15 tuginedes
- juunil 2005 Riigikohtult Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni vahelise Eesti-Vene riigipiiri lepingu ning Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni vahelise Narva ja Soome lahe merealade piiritlemise lepingu ratifitseerimise seaduse ning Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni vahelise Eesti-Vene riigipiiri lepingu põhiseadusega vastuolus olevaks ja kehtetuks tunnistamist. Henn Põlluaasa arvates rikub Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni vaheline riigipiiri leping põhiseaduse preambulat, § 2 lõiget 1, § 5, § 6, § 32 lõiget 1 ja § 122 lõiget
- Lähtudes sellest, et kõik esitatud taotlused puudutavad Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni vahelise Eesti-Vene riigipiiri lepingu ning Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni vahelise Narva ja Soome lahe merealade piiritlemise lepingu ratifitseerimise seadust, otsustas Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium PSJKS § 52 järgi E. Oja, M. Markuse ja H. Põlluaasa taotlused liita ja neid koos käsitleda. VAIDLUSALUNE SEADUS
- Riigikogu poolt
- juunil 2005 vastu võetud Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni vahelise EestiVene riigipiiri lepingu ning Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni vahelise Narva ja Soome lahe merealade piiritlemise lepingu ratifitseerimise seadus (RT II 2005, 18, 59) sätestab: "Lähtudes
- aasta
- veebruaril välja kuulutatud Eesti Vabariigi õiguslikust järjepidevusest, nii nagu see on sätestatud Eesti Vabariigi põhiseaduses, Eesti Vabariigi Ülemnõukogu
- aasta
- augusti otsusest «Eesti riiklikust iseseisvusest» ja Riigikogu
- aasta
- oktoobri deklaratsioonist «Põhiseadusliku riigivõimu taastamisest» ning silmas pidades, et käesoleva seaduse §-s 1 nimetatud leping muudab kooskõlas Eesti Vabariigi põhiseaduse §-ga 122 osaliselt
- aasta
- veebruari Tartu rahulepingu artikli III lõikes 1 määratud riigipiiri joont, ei mõjuta ülejäänud lepingut ega määra piirilepingutega mitteseotud kahepoolsete küsimuste käsitlemist, Riigikogu otsustab: §
- Vastavalt Eesti Vabariigi põhiseaduse § 121 punktile 1 ja §-le 122 ratifitseerida juurdelisatud Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni vaheline Eesti-Vene riigipiiri leping, mis kirjutati alla
- aasta
- mail Moskvas. §
- Vastavalt Eesti Vabariigi põhiseaduse § 121 punktile 1 ja §-le 122 ratifitseerida juurdelisatud Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni vaheline Narva ja Soome lahe merealade piiritlemise leping, mis kirjutati alla
- aasta
- mail Moskvas." PÕHISEADUSLIKKUSE JÄRELEVALVE KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
- M. Markus, E. Oja ja H. Põlluaas on Riigikohtus vaidlustanud Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni vahelise Eesti-Vene riigipiiri lepingu ning Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni vahelise Narva ja Soome lahe merealade piiritlemise lepingu ratifitseerimise seaduse põhiseaduspärasuse.
- Õigusaktide suhtes Riigikohtusse põhiseaduslikkuse järelevalve kaebuste esitamist reguleerib põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seadus. Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium leiab, et põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seadus ei anna isikutele võimalust esitada kaebust teiste isikute või avaliku huvi kaitseks. Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seadus seab üksikisiku kaebuse esitamise eeltingimuseks selle isiku subjektiivsete õiguste rikkumise. Kolleegium on samale seisukohale asunud ka varem (vt. Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi
- mai
- a määrust asjas nr 3-4-1-8-05 - RT III 2005, 19, 192).
- Ükski taotluse esitaja ei ole ära näidanud, kuidas vaidlustatud seadus rikub tema õigusi. H. Põlluaas peab oma kaebuse esitamise aluseks kõigi Eesti Vabariigi kodanike põhiseaduslike õiguste rikkumist. M. Markus on kaebust esitades lähtunud Eesti kodaniku kohustusest olla ustav põhiseaduslikule korrale ning kaitsta Eesti iseseisvust. E. Oja aga peab oma huvide rikkumiseks põhiseaduse rikkumist seadusandja poolt. Kolleegiumi arvates on M. Markuse, E. Oja ja H. Põlluaasa taotluste näol tegemist avalikes huvides esitatud kaebustega.
- Eelnevast tulenevalt ei ole M. Markuse, E. Oja ja H. Põlluaasa kaebuste läbivaatamine Riigikohtu pädevuses ja põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium jätab need kaebused PSJKS § 20 lõikele 3 tuginedes läbi vaatamata. Märt Rask, Tõnu Anton, Eerik Kergandberg, Lea Kivi, Ants Kull
🔗 Ametlikule allikale
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.