Obsah (4)

§ 356§ 73§ 15§ 21

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-1-1-64-05 Otsuse kuupäev 9. september 2005. a Kohtukoosseis Eesistuja Hannes Kiris, liikmed Jüri Ilvest ja Ott Järvesaar Kohtuasi Kriminaalasi A. K.

§ 356

lg 2 ja OÜ X süüdistuses

§ 356lg 3 järgi Vaidlustatud kohtulahend Tartu Ringkonnakohtu 15.

veebruari

1. a kohtuotsus kriminaalasjas nr 2-1-035/05 Kaebuse esitaja ja kaebuse liik A. K. ja OÜ X kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Tiit Vajak, kassatsioonid Asja läbivaatamise kuupäev
2. august
3. a Istungil osalenud isikud A. K. ja OÜ X kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Tiit Vajak ja Lõuna Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Ainar Koik RESOLUTSIOON
4. Tühistada Tartu Ringkonnakohtu
5. veebruari
6. a ja Võru Maakohtu
7. detsembri
8. a kohtuotsused A. K. süüditunnistamises

§ 356

lg 2 ja OÜ X süüditunnistamises

§ 356lg 3 järgi.

2. Mõista A. K.

§ 356lg 2 järgi õigeks.

3. Mõista OÜ X

§ 356lg 3 järgi õigeks.

1. Keskkonnainspektsiooni poolt kriminaalmenetluses esitatud tsiviilhagi 236 942 krooni saamiseks jätta läbi vaatamata.
2. Kassatsioonid rahuldada. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
3. Võru Maakohtu
4. detsembri
5. a otsusega tunnistati A. K. süüdi

§ 356

lg 2 järgi ja teda karistati kolmekuulise vangistusega.

§ 73

lg-te 1 ja 3 alusel jättis kohus mõistetud karistuse tingimisi kolmeaastase katseajaga täitmisele pööramata. Sama otsusega tunnistati

§ 356

lg 3 järgi süüdi OÜ X ning teda karistati 125 000 krooni suuruse rahalise karistusega. A. K-lt ja OÜ-lt X mõisteti solidaarselt välja keskkonnale tekitatud kahju 236 924 krooni.

1. Maakohus leidis, et OÜ X juhataja A. K. pani vahendliku täideviijana toime ebaseadusliku metsaraie, lastes oma alluvatel, s.o OÜ X töötajatel
2. ja
3. septembril
4. a Võru maakonnas X vallas X külas X kinnistu eraldustel 1 ja 2 tema juhendamisel ja kontrolli all raiuda ebaseaduslikult 520 tm metsamaterjali. Metsaraiel ei peetud kinni lubatud raievanusest ja liitumisajast ning lageraie tehti kohas, kus see oli keelatud. Sellega rikuti metsaseaduse (MS) § 13 lg-te 2-4, samuti keskkonnaministri
5. aprilli
6. a määrusega nr 40 kehtestatud metsakaitse eeskirja alapunktide 2 ja 3 nõudeid. Kohus märkis, et A. K., kes andis korralduse OÜ X harvesteri viimiseks X kinnistule, näitas ette raiekohad ja määras kindlaks raieviisi, valitses tegu teadmisega sellest, millistelt eraldustelt ja millises mahus teostatakse raiet X kinnistul. Osaühingult X tellis raie M. M. M. M. ja OÜ X vahel sõlmitud lepingus ning A. K-le antud metsateatise ja kasvava metsa raieõiguse võõrandamise lepingu koopiates oli raieviisiks märgitud lageraie. Tõendatud on, et metsateatise koopia võltsis, muutes raiemahtu ja -liiki ning kasutas seda teenustöölepingu sõlmimisel OÜ-ga X M. M., kes on nendes tegudes Võru Maakohtu
7. veebruari
8. a otsusega süüdi tunnistatud. Ka A. K-le üle antud raieõiguse võõrandamise lepingu koopia oli võltsitud. Maakohus nentis, et dokumendid, millel õige raieviis ja maht olid asendatud, võisid viia A. K. eksitusse raie õiguspärasuses, kuid see eksimus ei olnud tema jaoks vältimatu. A. K. ütlustest nähtub, et raiekohta üle vaadates tekkis tal kahtlus selles, kas eraldusel 2 kasvava metsa vanuse ja seal kõrval tehtud lageraie tõttu võib teha eraldusel lageraiet. Seega oli A. K-l põhjust kahelda teo - lageraie - õiguspärasuses. Kõheldes kavandatavas raieviisis, oli A. K-l põhjust kahelda ka silmatorkavalt lohakalt täidetud metsateatise koopia õigsuses. A. K. ütluste kohaselt helistas ta keskkonnateenistusse ja uuris, kas sellel kinnistul on metsateatis registreeritud, kuid ei kontrollinud raiuda lubatud kogust. Samuti helistas ta ka M. K-le ja küsis, kas viimane on sõlminud M. M. lepingu raieõiguse võõrandamise kohta. Tunnistaja M. K. kinnitas, et A. K. helistas ja küsis, kas metsateatis kehtib. Raiekoguse kohta A. K. ei küsinud. Nimetatud tõenditele tuginedes leidis maakohus, et A. K. rikkus hoolsuskohustust ja pani kuriteo toime ettevaatamatusest. A. K-l oli võimalik kontrollida keskkonnateenistusest lisaks sellele, kas metsateatis raieks X kinnistu eraldustelt 1 ja 2 on esitatud, ka metsateatisel märgitud raiutavat mahtu ja raieviisi, kuid ta ei teinud seda. A. K. ütluste kohaselt on ta metsaraiega tegelenud seitse aastat, seega pidi ta tundma vastava valdkonna regulatsiooni ja teadma, et lageraie ei olnud eraldusel lubatud. Lisaks märkis kohus, et A. K. teostas raie OÜ X huvides, mistõttu peab toimepandu eest vastutama ka osaühing.
9. Võru Maakohtu otsuse peale esitasid apellatsioonid A. K. kaitsja Tiit Vajak ja OÜ X nimel juhatuse liige A. K., kes taotlesid maakohtu otsuse tühistamist ning A. K. ja osaühingu õigeksmõistmist. Kaitsja märkis, et A. K. ei ole

§ 356lg 2 järgi kvalifitseeritavat tegu toime pannud.

Süüdistuses on A. K. käsitletud kuriteo vahetu täideviijana. Riigikohtu otsuse kohaselt asjas 3-1-3-9-00 kujutab ebaseaduslik metsaraie endast aga spetsiifilise teokirjeldusega kuriteokoosseisu. Koosseisupäraseks teoks on seega raiumine, mida aga A. K. teinud ei ole. Samuti leiti apellatsioonis, et maakohus on A. K. teo vääralt kvalifitseerinud

§ 356lg 2 järgi.

Nimelt asus kohus seisukohale, et tegu, s.o metsa ebaseaduslik raiumine on toime pandud ettevaatamatusest, kõnealune säte eeldab aga ebaseadusliku metsaraide toimepanemist tahtlikult ning peab üksnes tagajärje - keskkonnale tekitatud olulise kahju - osas piisavaks ettevaatamatust. Lisaks on maakohus vääralt käsitanud hoolsuskohustust. Kohus võttis arvesse, A. K-l on seitsmeaastane metsa-alase töö kogemus, mis eeldab temalt vastavate sätete tundmist. Hoolsusvastasuse kindlakstegemisel ei tule aga lähtuda toimepanija individuaalsetest võimetest, vaid keskmise inimese mudelist. Apellant leidis, et A. K-l ei olnud alust kahelda metsateatise õigsuses. OÜ X apellatsioonkaebuses leiti, et äriühingu vastutus on välistatud, kuna A. K. ei ole toime pannud koosseisupärast tegu ning tuvastatud ei ole, et ta oleks tegutsenud juriidilise isiku huvides.

1. Tartu Ringkonnakohtu
2. veebruari
3. a otsusega jäeti maakohtu otsus muutmata ja apellatsioonid rahuldamata. Ringkonnakohus leidis, et apellatsioonides ei ole esitatud uusi, maakohtule mitte teada olnud tõendeid, vaid on taotletud tõendite teistkordset hindamist. Samas ei nähtu apellatsioonidest asjaolusid, mis tingiksid maakohtu järelduse ümberhindamise. Maakohus on tõendeid kogumis hinnanud ja põhjendanud oma seisukohti. Tartu Ringkonnakohus nõustus maakohtu põhjenduste ja järeldustega ning ei pidanud KrMS § 342 lg 3 p-le 1 tuginedes vajalikuks neid korrata. Ringkonnakohus nõustus maakohtuga ka selles, et A. K. pani rikkumise toime ettevaatamatusest, sest ta ei uurinud keskkonnateenistusest, kui palju on mahuliselt lubatud raiuda. Ka kordas ringkonnakohus, et mingis kindlas valdkonnas tegutsevad isikud peavad tundma selle valdkonna norme. Ringkonnakohus leidis, et maakohus on kohaldanud õigesti materiaalõiguse norme. Maakohus on põhjendanud, et ebaseadusliku metsaraie pani vahendliku täideviijana toime OÜ X juhataja A. K., kasutades ära oma alluvaid, kes teostasid raie tema juhendamisel ja kontrolli all. A. K. OÜ X ainuomaniku, ainsa juhatuse liikme ja juhtivtöötajana korraldas ebaseadusliku metsaraie osaühingu huvides, mida ei muuda asjaolu, et OÜ X tegelikult tulu ei saanud. KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD
4. Tartu Ringkonnakohtu otsuse peale esitas kassatsioonid A. K. ja OÜ X kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Tiit Vajak, kes palub ringkonnakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega A. K. ja OÜ X õigeks mõista. Kassatsioonides leitakse, et ringkonnakohus on oluliselt rikkunud kriminaalmenetlusõigust, sest otsuses ei ole vastatud apellatsioonis esitatud väidetele, mille kohaselt A. K. teos puudub süüteokoosseis, Võru Maakohus kohaldas vääralt

§ 356lg-t 2 ning tõlgendas vääralt hoolsuskohustust.

Ühtegi neist väidetest ei käsitletud maakohtu otsuses, kusjuures kahe viimase puhul ei olnud see ka võimalik, sest need küsimused tõstatati esmakordselt alles apellatsioonis. Ühtlasi leitakse, et kohtuotsuse resolutiivosa järeldused ei vasta tõendamiseseme tuvastatud asjaoludele. Seejuures vaidlustatakse kassatsioonis ringkonnakohtu seisukohta, et Võru Maakohus tunnistas A. K. süüdi ebaseadusliku metsaraie vahendlikus täideviimises. Samuti korratakse kassatsioonides seisukohti ka selle kohta, et äriühingu vastutus on välistatud, kuna A. K. ei ole toime pannud koosseisupärast tegu, samuti ei ole tuvastatud, et ta oleks tegutsenud juriidilise isiku huvides.

1. Ringkonnaprokurör Ainar Koik leiab kassatsioonivastuses, et kassatsioonid on põhjendamatud. Nii Võru Maakohtu kui Tartu Ringkonnakohtu otsused on põhjalikult motiveeritud ja seaduslikud. Kaitsja ei ole esitanud põhjendusi, mis oleks olnud teadmata maa- või ringkonnakohtule ning samad kaitseväited on kohtute poolt asjakohaselt ja motiveeritult ümber lükatud. Arusaamatu on kassaatori seisukoht, et ringkonnakohus ei ole apellatsioonis esitatud väidetele vastanud. Maa- ja ringkonnakohtu seisukohad ja järeldused on kooskõlas Riigikohtu viimaste lahenditega ebaseadusliku raie asjades, samuti juriidilise isiku kriminaalasjades. Prokurör palus jätta kassatsioonid rahuldamata ja ringkonnakohtu otsuse muutmata.
2. Riigikohtu istungil jäid kassatsioonimenetluse pooled kirjalikult esitatud taotluste ja põhistuste juurde. RIIGIKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI SEISUKOHT
3. Riigikohtu kriminaalkolleegium nõustub kassatsioonides esitatud väidetega kriminaalmenetlus-õiguse rikkumise kohta ringkonnakohtu poolt. Kassatsioonides märgitakse põhjendatult, et ringkonnakohus on jätnud analüüsimata apellatsioonide põhiargumendid ja seetõttu on jäänud vastuseta apellantide väited A. K. teos kuriteokoosseisu puudumise,

§ 356

lg 2 väära kohaldamise ja hoolsuskohustuse ebaõige tõlgendamise, samuti äriühingu kriminaalvastutuse ebaõige kohaldamise kohta. Samuti leiab Riigikohtu kriminaalkolleegium, et tunnistades A. K.

§ 356

lg 2 ja OÜ X sama paragrahvi kolmanda lõike järgi süüdi, on kohtud kohaldanud ebaõigesti materiaalõigust. Nii on maakohus kogutud tõendite hindamise tulemusel tuvastanud, et A. K. pani talle süüksarvatud ebaseadusliku raie toime ettevaatamatusest. Samuti tuvastas maakohus, et seejuures tegutses A. K. OÜ X huvides. Ringkonnakohus, leides, et esimese astme kohus on faktilised asjaolud õigesti tuvastanud ja oma järeldusi piisavalt põhistanud, asus seisukohale, et maakohus ei ole materiaalõiguse norme ebaõigesti kohaldanud ning A. K. ja OÜ X süüditunnistamine vastavalt

§ 356lg 2 ja lg 3 järgi on põhjendatud.

Seejuures on kohtud jätnud aga tähelepanuta

§ 15

lg-st 1 tuleneva põhimõtte, mille kohaselt kuriteona on karistatav üksnes tahtlik tegu, kui karistusseadustik ei sätesta karistust ettevaatamatu teo eest. 9. Karistusseadustiku § 356 lg-d 1 ja 2 näevad ette füüsilise isiku vastutuse ebaseadusliku raie eest, kui sellega kaasneb tagajärjena oluline kahju keskkonnale. Erinevalt selle paragrahvi lõikest 1, milles toodud koosseis eeldab tahtlust kõigi objektiivse koosseisu asjaolude, s.o teo (ebaseadusliku raie), tagajärje (olulise kahju) ja nendevahelise põhjusliku seose suhtes nii ebaseadusliku raie kui ka tagajärje suhtes, vastutab isik lõike 2 alusel lõikes 1 nimetatud teo (ebaseadusliku metsaraie) eest juhul, kui sellega tekitati ettevaatamatusest keskkonnale oluline kahju. Seega nõuab ka

§ 356lg 2 ebaseadusliku metsaraie osas tahtlust.

Käesolevas asjas on kohtud tuvastanud, et A. K. pani ebaseadusliku raie toime ettevaatamatusest, mitte tahtlikult. Ettevaatamatusest toime pandud ebaseaduslik raie ei ole aga tulenevalt

§ 15lg-st 1 kuriteona karistatav.

Kuna A. K. toime pandud tegu ei ole kuriteona karistatav, tuleb ta selles õigeks mõista. Eelnevast tulenevalt, puudub ka vajadus lahendada küsimust sellest, kas kohtud on asunud õigesti seisukohale, et A. K. rikkus hoolsuskohustust. Küsimus hoolsuskohustuse rikkumisest saab tõusetuda vaid juhul, kui süüteokoosseisu realiseerimine oleks võimalik ka kas kergemeelsusest või hooletusest.

1. Karistusseadustiku § 14 lg 1 kohaselt vastutab juriidiline isik seaduses sätestatud juhtudel teo eest, mis on toime pandud tema organi või juhtivtöötaja poolt juriidilise isiku huvides. Seega on juriidilise isiku kriminaalvastutuse eelduseks tema organi või juhtivtöötaja poolt juriidilise isiku huvides toime pandud kuritegu ja kuriteokoosseisu puudumine selle organi või juhtivtöötaja käitumises välistab juriidilise isiku kriminaalvastutuse. Kõnealuses asjas puudub A. K. käitumises kuriteokoosseis, mistõttu tuleb ka OÜ X talle süüksarvatud kuriteo toimepanemises õigeks mõista.
2. Kriminaalkolleegium märgib, et maa- ja ringkonnakohus on ekslikult lugenud vahendlikuks täideviimiseks selle, et A. K. andis korralduse harvesteri viimiseks kinnistule, näitas ette raiekohad ja määras raieviisi. Tagamaks seaduse ühetaolist kohaldamist selgitab kriminaalkolleegium, et süüteo vahendlik täideviimine tähendab

§ 21

lg 1 kohaselt olukorda, kus üks isik paneb teo toime teist isikut ära kasutades, mis eeldab ärakasutatava isiku valitsemist ülekaaluga (teadmisega, tahtega, teatud võimuaparaadi abil). Käesolevas asjas on kohtud asunud seisukohale, et A. K. pani ebaseadusliku raie toime valitsedes teisi isikuid ülekaaluka teadmisega. Ärakasutatud isiku valitsemisest ülekaaluka teadmisega saab rääkida juhul, kui vahendlik täideviija viib teise isiku mingitest asjaoludest eksitusse või vähemalt kasutab tema eksitust ära nii, et ärakasutatud isik teostab oma tegevusega tahtmatult vahendliku täideviija teoplaani. See eeldab aga vältimatult, et vahendlik täideviija näeb ette koosseisupärase teo kujunemise asjaolusid, tegutsedes seega tahtlikult. Antud juhul see nõue aga täidetud ei ole, sest kohtud on lugenud tõendatuks, et A. K. eksis ka ise raie õiguspärasuse osas. Asjaolu, et ta näitas osaühingu töötajatele ette raiekohad ning selle, kui palju sealt raiuda, ei tähendanud nende isikute ärakasutamist - ülekaalukas teadmine peab esinema koosseisuliste asjaolude suhtes. 12. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 361 p-st 7 ja § 362 p-st 1 tühistab Riigikohtu kriminaalkolleegium täies ulatuses Tartu Ringkonnakohtu 15. veebruari 2005. a ja Võru Maakohtu 10. detsembri 2004. a kohtuotsused A. K. süüditunnistamises

§ 356

lg 2 ja OÜ X süüditunnistamises

§ 356lg 3 järgi, teeb nende osas õigeksmõistva otsuse ja jätab Kr

MS § 310 lg 2 alusel keskkonnainspektsiooni poolt esitatud tsiviilhagi 236 942 krooni saamiseks läbi vaatamata. Hannes Kiris, Jüri Ilvest, Ott Järvesaar