3-1-1-69-05

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-1-1-69-05 Otsuse kuupäev

1. september
2. a Kohtukoosseis Eesistuja Jüri Ilvest, liikmed Ott Järvesaar ja Hannes Kiris Kohtuasi A.S. väärteoasi liiklusseaduse § 7435 lg 1 järgi Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Linnakohtu
3. märtsi
4. a otsus väärteoasjas nr 4-172/05 Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Põhja Politseiprefektuur, kassatsioon Asja läbivaatamise kuupäev
5. august
6. a Istungil osalenud isikud Kohtuvälise menetleja ametnik Tarmo Kuusepalu RESOLUTSIOON
7. Tühistada Tallinna Linnakohtu
8. märtsi
9. a kohtuotsus A.S. väärteoasjas ja saata väärteoasi uueks arutamiseks Tallinna Linnakohtule.
10. Politseiprefektuuri kassatsioon rahuldada. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
11. A.S. karistati Põhja Politseiprefektuuri
12. jaanuari
13. a otsusega liiklusseaduse (LS) § 7435 lg 1 järgi viie trahviühiku (300 krooni) suuruse rahatrahviga selle eest, et ta
14. detsembril
15. a kell 18.12 asulasisesel teel mootorsõidukit juhtides kasutas telefoni käsi vabaks jätva abivahendita, rikkudes sellega liikluseeskirja (LE) § 67 nõudeid. Otsuse kohaselt oli väärteo toimepanek tõendatud väärteoprotokollis nimetatud tõenditega, s.o tunnistaja ülekuulamise protokolliga. Tunnistajaks oli väärteoprotokolli koostajaga koos patrullis viibinud politseiametnik.
16. A.S. esitas kohtuvälise menetleja otsuse peale Tallinna Linnakohtule kaebuse, milles väitis, et ei rääkinud sõidu ajal telefoniga. Menetlusalune isik lisas kaebusele enda ja elukaaslase K.J. telefoninumbrite kõneeristused, kinnitamaks, et väidetava rikkumise toimepanemise ajal ta neid telefone ei kasutatud.
17. Tallinna Linnakohus tühistas
18. märtsi
19. a otsusega Põhja Politseiprefektuuri otsuse ja lõpetas väärteoasjas menetluse väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 29 lg 1 p 1 alusel. Kohus leidis, et A.S. süü väärteo toimepanemises ei ole tõendatud. Menetlusalune isik ise on kogu menetluse vältel rikkumise toimepanemist eitanud ja tema väiteid kinnitas kohtus tunnistajana üle kuulatud K.J.. Kõneeristustest nähtub, et rikkumise väidetava toimumise ajal ei olnud kummalgi numbril sissetulevaid ega väljaminevaid kõnesid. Kohus ei pidanud vajalikuks kohtuvälises menetluses tunnistajana üle kuulatud politseitöötaja A.J. kohtuistungile kutsumist põhjusel, et tunnistaja on protokolli koostaja kaastöötaja, kes täitis koos protokolli koostajaga tööülesandeid.
20. Linnakohtu otsuse peale esitas kassatsiooni Põhja Politseiprefektuur, kes palub linnakohtu otsuse tühistada menetlusõiguse ebaõige kohaldamise tõttu. Kassatsiooni kohaselt on kohus vääralt tõlgendanud kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 66 lg-t 2, mis on VTMS § 2 alusel kohaldatav ka väärteomenetluses. Selle sätte kohaselt ei või olla tunnistajaks uurimisasutuse töötaja, kelle menetluses on kriminaalasi. Väärteomenetluses ei tohi seega olla tunnistajaks väärtegu menetlev kohtuvälise menetleja ametnik, see aga ei tähenda, et sama kohtuvälise menetleja teine töötaja ei võiks olla väärteoasjas tunnistajaks. RIIGIKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI SEISUKOHT
21. Väärteomenetluse seadustiku §-st 2 tulenevalt kohaldatakse väärteomenetluses kriminaal-menetluse sätteid, arvestades väärteomenetluse erisusi. Sama põhimõtet kordab VTMS § 31 lg 1 ka tõendamise ja tõendite kogumise osas. Kriminaalmenetluse seadustiku § 62 ja § 63 lg 1 kohaselt on tõendamiseseme asjaolu esinemise või selle puudumise tõendamine võimalik ka tunnistaja, s.o tõendamiseseme asjaolusid teada võiva isiku ütlustega. Samas sätestab KrMS § 66 lg 2, et kriminaalasjas ei või tunnistajana osaleda samas asjas kahtlustatav või süüdistatav isik, samuti uurimisasutuse ametnik, prokurör ega kohtunik, kelle menetluses on kriminaalasi.
22. Kriminaalmenetluse seadustiku viidatud sätetest ei tulene põhimõtet, et kohtuvälise menetleja ametnik ei või olla tõendi allikaks. Vastupidi - KrMS § 66 lg 2 näeb ette vaid ühe väga kitsalt piiritletud olukorra, mil uurimisasutuse või kohtuvälise menetleja ametnik ei või menetluses tunnistajana osaleda. Selgitades selle keelu sisu, on Riigikohtu kriminaalkolleegium märkinud, et tegemist on põhimõttega, mille kohaselt kriminaal- ja väärteomenetluse käigus menetleja sattumisel tunnistaja rolli tuleb menetlejarollist loobuda ning see on seotud kohtuvälise menetleja kohustusega koguda tõendeid (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
23. mai
24. a otsus väärteoasjas nr 3-1-1-43-05, RT III 2005, 22, 223, p 7). Ka on kriminaalkolleegium märkinud, et: "Arusaadavalt saab kohtuvälise menetleja ametnik menetluse käigus teavet faktilistest asjaoludest, millel on väärteomenetluses tähtsust. Need asjaolud tuleb menetlusseaduses sätestatud korras tõendina vormistada, võimaldamaks nende kasutamist tõendamisel. KrMS § 66 lg 2 kohaselt ei või aga menetleja neid asjaolusid tõendada asja menetlenud isiku ütlustega, s.t kohtuvälise menetleja ametnik ei või jätta tõendeid kogumata ja anda selle asemel menetluses ütlusi." (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
25. aprilli
26. a otsus väärteoasjas nr 3-1-1-29-05, RT III 2005, 16, 163, p 7). Seega on kohtupraktikas asutud seisukohale, et KrMS § 66 lg 2 piirab kohtuvälise menetleja selle ametniku osalemist väärteomenetluses tunnistajana, kes menetles sama väärteoasja (kuid ka tema ülekuulamine tunnistajana näiteks mingi menetlustoimingu käigu kohta ei ole põhimõtteliselt välistatud - vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi viimativiidatud otsus). Kohtuvälise menetleja teiste ametnike osalemisele väärteomenetluses tunnistajatena KrMS § 66 lg 2 aga piiranguid ei sea. Väärteomenetluse praeguses praktikas kasutatakse kohtuvälise menetleja menetlustoiminguid teinud ametnikuga koos olnud teise ametniku ütlusi laialdaselt. Kohtuvälises menetluses kasutatakse tihtipeale tõendina teenistuskohustusi täitnud politseiametnike ettekandeid, kohtumenetlusse kaasatakse nad tunnistajatena. See on ka põhjendatud, kuna teatud juhtudel võib muude tõendite kogumine osutuda võimatuks.
27. Linnakohus, jättes politseiametnikust tunnistaja A.J. kohtuistungile kutsumata põhjusel, et tegemist on väärteoprotokolli koostaja kaastöötajaga, on lugenud tema ütlused väärteomenetluses sisuliselt lubamatuks tõendiks. Riigikohtu kriminaalkolleegium leiab, et käesolevas väärteoasjas on sellega rikutud oluliselt väärteomenetlusõigust VTMS § 150 lg 2 tähenduses - see on toonud kaasa ebaseadusliku kohtuotsuse, sest kohus jättis osa tõenditest alusetult tähelepanuta. Väärteoasja uuel arutamisel linnakohtus tuleb hinnata ka politseiametnikust tunnistaja ütlusi ja analüüsida neid koostoimes teiste asjas kogutud tõenditega.
28. Eeltoodu alusel ja juhindudes VTMS § 174 p-st 7 ja § 175 p-st 2 tühistab Riigikohtu kriminaalkolleegium Tallinna Linnakohtu
29. märtsi
30. a kohtuotsuse ja saadab väärteoasja uueks arutamiseks Tallinna Linnakohtule. Jüri Ilvest, Ott Järvesaar, Hannes Kiris