3-4-1-15-05

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi 3-4-1-15-05

1. september 2005 Eesistuja Tõnu Anton, liikmed Ants Kull ja Jüri Põld Dimitri Klenski ja Stanislav Tðerepanovi kaebus Vabariigi Valimiskomisjoni
2. septembri
3. a otsuse nr 11 peale Kaebuse esitajad Dimitri Klenski ja Stanislav Tðerepanov Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Resolutsioon
4. Rahuldada Dimitri Klenski ja Stanislav Tðerepanovi kaebus.
5. Tühistada Tallinna Linna Valimiskomisjoni
6. augusti
7. a otsus nr 42 ja Vabariigi Valimiskomisjoni
8. septembri
9. a otsus nr
10. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
11. Dimitri Klenski ja Stanislav Tðerepanov esitasid
12. augustil 2005 Tallinna Linna Valimiskomisjonile avalduse registreerida valimisliit "Spisok Klenskogo".
13. Tallinna Linna Valimiskomisjon jättis
14. augusti
15. a otsusega nr 42 valimisliidu registreerimata avalduses esinevate puuduste tõttu. Tallinna Linna Valimiskomisjoni otsuse kohaselt on Eesti Vabariigi põhiseaduse § 6 järgi Eesti riigikeeleks eesti keel ning § 52 järgi kohalike omavalitsuste asjaajamiskeeleks eesti keel, mistõttu tuleb ka valimisdokumente täita eesti keeles ning valimisliidu nimi ei tohi olla võõrkeelne. Tallinna Linna Valimiskomisjon osutas ka kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse (edaspidi KOVVS) § 311 lõikele 4, mille järgi ei või valimisliidu nimi olla eksitav. Valimisliit "Spisok Klenskogo" ei ole eesti keeles arusaadav ja ei pruugi olla kõigile valijatele mõistetav.
16. D. Klenski ja S. Tðerepanov esitasid
17. augustil 2005 kaebuse Vabariigi Valimiskomisjonile, milles palusid tühistada Tallinna Linna Valimiskomisjoni otsuse ning teha valimiskomisjonile ettekirjutus valimisliidu registreerimiseks. Kaebajad leidsid, et valimisliidu nimi ei ole eksitav, samuti on see arusaadav ega vaja eesti keelde tõlkimist. Kaebajad viitasid ka asjaolule, et sarnaselt on eesti keeles arusaamatu erakonna "Res Publica" nimi, samuti, et ka seni on kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel registreeritud eksitava nimega valimisliite.
18. Vabariigi Valimiskomisjon jättis
19. septembri
20. a otsusega nr 11 D. Klenski ja S. Tðerepanovi kaebuse rahuldamata. Vabariigi Valimiskomisjon nõustus Tallinna Linna Valimiskomisjoni seisukohaga osas, et valimisliidu nimi võib olla eksitav, kui see on valijale arusaamatu. Ei saa eeldada, et mitteriigikeelne nimi on valijale arusaadav. Vabariigi Valimiskomisjon ei käsitlenud Tallinna Linna Valimiskomisjoni argumenti, et valimisliidu nimi ei tohi olla võõrkeelne, kuna seda asjaolu kaebajad ei vaidlustanud. Vabariigi Valimiskomisjon märkis ka, et tema pädevuses pole hinnangu andmine erakonna nimele, samuti, et ta ei võta seisukohta registreeritud valimisliitude nimede kohta, mida pole vaidlustatud. D. Klenski ja S. Tðerepanov pöördusid kaebusega Vabariigi Valimiskomisjoni otsuse peale Riigikohtusse. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RIIGIKOHTUS
21. D. Klenski ja S. Tðerepanov leiavad Riigikohtule saadetud taotluses, et Tallinna Linna Valimiskomisjoni otsus tuleb tühistada, kuna rikub kaebajate õigust osaleda kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel. Kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse § 311 lõige 4 sätestab, et valimisliidu nimi ei või olla eksitav. Valimisliidu "Spisok Klenskogo" nimi ei ole eksitav. Tallinna Linna Valimiskomisjon põhjendab oma otsust ka sellega, et nimi ei ole eesti keeles arusaadav. Ka Eesti Vabariigis registreeritud erakonna "Res Publica" nimi on eesti keeles arusaamatu, kuid sellele keeleseadust ei kohaldata. Ka äriseadustiku ja mittetulundusühingute seaduse järgi ei või ühingu nimi olla eksitav, kuid seni ei ole ühingute nimesid peetud eksitavaks nende mitteriigikeelsuse tõttu. Ka eelnevad valimiskomisjonid on registreerinud valimisliite, mille nimesid võib analoogselt käsitada kui eksitavaid.
22. Vabariigi Valimiskomisjon jääb oma otsuses toodud seisukohtade juurde ja palub jätta kaebuse rahuldamata. PÕHISEADUSLIKKUSE JÄRELEVALVE KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
23. Käesolev vaidlus on tekkinud sellest, et Tallinna Linna Valimiskomisjon keeldus registreerimast valimisliitu "Spisok Klenskogo." Linna valimiskomisjon leidis, et valimisdokumendid tuleb täita eesti keeles ja valimisliidu nimi ei tohi olla võõrkeelne, sest põhiseaduse § 6 järgi on Eesti riigikeeleks eesti keel ja § 52 järgi on kohalike omavalitsuste asjaajamiskeeleks eesti keel. Veel põhjendas valimiskomisjon valimisliidu registreerimata jätmist sellega, et KOVVS § 311 järgi ei tohi valimisliidu nimi olla eksitav; nimi valimisliit "Spisok Klenskogo" pole eesti keeles arusaadav ja ei pruugi olla kõigile valijatele mõistetav. Vabariigi Valimiskomisjon põhjendas linna valimiskomisjoni otsuse jõusse jätmist ning D. Klenski ja S. Tðerepanovi kaebuse rahuldamata jätmist sellega, et valimisliidu nimi ei või olla eksitav. Komisjon leidis, et valimisliidu nimi võib olla eksitav, kui see on valijale arusaamatu; ei saa eeldada, et mitteriigikeelne nimi on valijale arusaadav.
24. Põhiseaduses reguleerib kohaliku omavalitsuse volikogu valimisi §
25. Valimisliite põhiseadus ei reguleeri. Tulenevalt põhiseaduse § 104 lg 2 p-st 4 on kohaliku omavalitsuse volikogude valimisi määratud reguleerima kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadus. Valimisliitu koondumist ja valimisliidu registreerimist reguleerib KOVVS §
26. Nõuded valimisliidu nimele esitab KOVVS § 311 lg 4, mis sätestab: "Valimisliidu nimi ei või olla ebaesteetiline ega eksitav. Eelmistel volikogu valimistel registreeritud valimisliidu nime võib kasutada juhul, kui üle poolte valimisliidu moodustajatest olid sama valimisliidu moodustajateks ka eelmistel valimistel. Keelatud on valimisliidu nimena kasutada erakonna või mõne muu valimisliidu nime või sellega eksitavalt sarnast nime."
27. Dokumendid, mis esitati valimisliidu "Spisok Klenskogo" registreerimiseks, olid eestikeelsed, ehkki valimisliidu nimes oli võõrkeelseid sõnu. Kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadus ei sätesta nõuet, et valimisliidu nimes ei tohi olla võõrkeelseid sõnu. Sellesisuline nõue ei tulene vahetult ka põhiseaduse §-st 6, mille järgi Eesti riigikeeleks on eesti keel. Nõuded valimisliidu nimele saavad tuleneda valimisseadusest. Asjakohane pole ka põhiseaduse § 52, mille järgi kohalike omavalitsuste asjaajamiskeeleks on eesti keel. Paragrahv 52 pole seostatav valimisliidu nimele esitatavate nõuete, vaid asjaajamisega kohaliku omavalitsuse ametiasutustes. Keelekasutust on määratud reguleerima keeleseadus. Ka keeleseadus ei esita nõuet, et valimisliidu nimes ei tohi olla võõrkeelseid sõnu. Kolleegium märgib, et põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi
28. veebruari
29. a otsusest ja
30. novembri
31. a otsusest tuleb teha järeldus, et olemuselt valimisõiguse valdkonda kuuluvad küsimused tuleb reguleerida valimisseadusega, mis on põhiseaduse § 104 lg-s 2 nimetatud seadus. Keeleseadus on nn lihtseadus. Nõuded valimisliitudele on olemuselt valimisseaduse reguleerimisvaldkonda kuuluvad ega saakski olla reguleeritud lihtseadusega. Seega ei saa kolleegiumi arvates valimisliidu "Spisok Klenskogo" registreerimisest keelduda vormilise põhjendusega, et valimisliidu nimes on võõrkeelseid sõnu.
32. Järgnevalt vaatleb kolleegium, kas valimisliidu "Spisok Klenskogo" nimi on eksitav. Kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse § 311 lg 4 teisest ja kolmandast lausest järeldab kolleegium, et valimisliidu nimi on eksitav siis, kui valimisliidu moodustajatest alla poole oli sama nimega valimisliidu moodustajateks eelmistel valimistel, samuti siis, kui valimisliidu nimi on eksitavalt sarnane erakonna või mõne muu valimisliidu nimega. Pole kahtlust, et valimisliidu "Spisok Klenskogo" nimi on kooskõlas KOVVS § 311 lg 4 teise ja kolmanda lause nõuetega. Käesoleval juhul on valimiskomisjonid otsustanud selle üle, kas valimisliidu nimes sisalduvad võõrkeelsed sõnad on kõigile valijatele mõistetavad, ja leidnud, et eesti keeles arusaamatu valimisliidu nimi on eksitav. Kolleegium on seisukohal, et olukorras, kus võõrkeelseid sõnu sisaldav valimisliidu nimi pole seadusega keelatud, on valimiskomisjonid ebaõigesti kohaldanud seadust. Seda, kas valimisliidu nimi on neile arusaadav, hindavad valijad. Valimiskomisjon ei saa poliitilist jõudu diskvalifitseerida põhjendusega, et selle nimi pole komisjoni arvates sisu poolest valijatele arusaadav. Vastupidine järeldus tähendaks õigusevastast sekkumist valimisnimekirja koonduda soovivate isikute passiivsesse valimisõigusesse. Valimisnimekirja koonduda soovivate isikute endi ülesanne on hoolitseda selle eest, et nende sõnum oleks valijatele arusaadav.
33. D. Klenski ja S. Tðerepanovi kaebus rahuldatakse ning Tallinna Linna Valimiskomisjoni ja Vabariigi Valimiskomisjoni vaidlustatud otsus tühistatakse. Tõnu Anton, Ants Kull, Jüri Põld