Obsah (4)

§ 159§ 158§ 14§ 25

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-2-1-72-05 Otsuse kuupäev Tartu, 13. september 2005. a Kohtukoosseis Eesistuja P. Jerofejev, liikmed J. Luik ja T. Tampuu Kohtuasi AS Hydro Texaco Ee

) mõistes müügileping. Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse (

RS) § 12 mõttes on tegu kestvuslepinguga. Kuna kostja sai leppetrahvi nõudest teada alles viis kuud pärast lepingu lõpetamist, siis tulenevalt

§ 159lg-st 2 on hageja kaotanud õiguse leppetrahvi nõuda.

Kostja tagastas hagejale müügitoetused lepingu lõpetamise päeval. Ta ei esitanud kostjale arvet vara väljaostmiseks, kuigi kostja pöördus vastavasisulise kirjaga hageja poole. Hagiavaldusest ei selgu, kuidas kostja on lepingut rikkunud.

1. Tallinna Linnakohus jättis
2. juuni
3. a otsusega hagi rahuldamata. Linnakohus leidis, et elektronkirjavahetusega (ajavahemikul
4. detsembrist
5. a kuni
6. maini
7. a) on tõendatud, et pooled pidasid läbirääkimisi uue hankelepingu sõlmimiseks. Hageja ei soovinud uut hankelepingut allkirjastada, kuigi kõigis muudatustes oldi kokku lepitud ja kostja oli
8. märtsil
9. a täitnud hageja nõude sõlmida tagatisleping (kostja seadis hageja kasuks hüpoteegi summas 1 300 000 krooni, intressimääraga 12% aastas, kõrvalnõuete suurusega 100 000 krooni). Kostja seadusliku esindaja seletustega on tõendatud, et pooled arutasid
10. augustil
11. a toimunud kohtumisel hankelepingu lõpetamist ning et hankeleping pidi lõppema kostja suhtes sanktsioonideta. Samal kohtumisel lubas hageja seaduslik esindaja saata kostjale uued õlihinnad. Hageja
12. augusti
13. a e-kirjast nähtub, et hageja palus kostjalt teadet kostja soovist leping lõpetada, et teha uus ametlik pakkumine. Kostja vastas hagejale samal päeval lihtkirjaga, milles palus asukoha vahetuse tõttu lõpetada hankeleping alates
14. augustist
15. a, lubas hüvitada lepingust tuleneva laenujäägi hageja esimesel nõudmisel ning palus uut hinnapakkumist määrdeainetele, kuna uude asukohta soetatakse seadmed omafinantseeringuga. Hageja
16. augusti
17. a e-kirjaga kostjale on tõendatud, et hageja saatis kostjale määrdeainete hinnad, mis hageja arvates võiksid olla poolte edasise koostöö aluseks pärast seda, kui kostja on lõpetanud jõus oleva lepingu vastavalt lepingu ennetähtaegse lõpetamise tingimustele. Asjakohane on kostja osundamine asjaolule, et hageja ei pidanud kinni headest äritavadest ega kokkulepetest uue hankelepingu sõlmimiseks. Pärast hageja nõutud hüpoteegi seadmist ootas kostja, et sellele järgneb uue lepingu sõlmimine senisest lepingust soodsamatel tingimustel.

§ 158

lg 1 sätestas hankelepingu sõlmimise ajal, et leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma.

§ 159

lg 2 järgi kaotab kahjustatud lepingupool õiguse leppetrahvi nõuda, kui ta viivitamata pärast kohustuse rikkumise avastamist teisele lepingupoolele ei teata, et ta leppetrahvi nõuab. Hankelepingu punktist 4.7 tulenevalt oli kostja kohustatud tasuma hagejale leppetrahvi 40% sama lepingu punktis 3.1 nimetatud müügitoetuse esialgsest maksumusest juhul, kui kostja lõpetab lepingu ühepoolselt ennetähtaegselt vastuolus lepingu punktiga 4.

1. Tõendamist leidis, et lepingu lõpetamise initsiatiiv tuli hagejalt ja kostja käitus heas usus (kuna esitas teate lepingu lõpetamiseks ja tagastas müügitoetuse) ning et hageja jättis viivitamata pärast kohustuse rikkumise avastamist kostjale teatamata leppetrahvi nõudest. Hageja oleks pidanud teavitama kostjat pärast lepingu ennetähtaegset lõpetamist leppetrahvi nõudest ühe kuu jooksul, s.o hiljemalt
2. septembril
3. a. Kostja seadusliku esindaja vande all antud seletusega ja tunnistaja J. Reisneri ütlustega ei leidnud kinnitamist hageja väide, et ta andis leppetrahvi nõudekirja kostjale üle. Kostja seaduslik esindaja ja J. Reisner väitsid, et
4. septembril
5. a toimus poolte kohtumine, kus arutati õlihindu ning lepiti kokku, et umbes aasta pärast kohtutakse uuesti. Kostja seaduslik esindaja seletas, et
6. septembri
7. a kohtumise käigus näitas hageja seaduslik esindaja talle dokumenti, mis oli kostjat süüdistav, kuid mis ei sisaldanud leppetrahvi nõuet ning et seda dokumenti ei antud kostjale üle. Tunnistajale J. Reisnerile ei meenunud midagi seoses hageja väidetud dokumendiga. Hageja võttis linnakohtu istungil õigeks, et ta ei postitanud
8. septembril
9. a kostjale leppetrahvi nõudekirja.
10. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus linnakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega hagi rahuldada. Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
11. Tallinna Ringkonnakohus tühistas
12. detsembri
13. a otsusega linnakohtu otsuse ja tegi uue otsuse, millega rahuldas hagi osaliselt, mõistes kostjalt hageja kasuks välja 320 000 krooni leppetrahvi ja 50 000 krooni kohtukulude katteks. Ringkonnakohtu otsuse kohaselt ei vaielda selle üle, et pooled sõlmisid
14. augustil
15. a määrdeainete hankelepingu tähtajaga 6 aastat. Kostja võis selle lepingu ennetähtaegselt lõpetada lepingu p 4.5 kohaselt tingimusel, kui hageja ei kanna kostjale üle müügitoetust. Ei vaielda ka asjaolu üle, et pooled pidasid läbirääkimisi uue lepingu sõlmimiseks, kuid selleni ei jõutud. Õige on hageja seisukoht, et lepingupoolt ei vabasta lepingu täitmise kohustusest asjaolu, et pooled pidasid samaaegselt läbirääkimisi uue lepingu sõlmimiseks. Pooled võtsid omaks, et kostja algatas läbirääkimised uue lepingu sõlmimiseks ja et pooled pidasid sellekohast elektronkirjavahetust. Seda kirjavahetust saab pidada lepingueelseteks läbirääkimisteks.

§ 14

lg 3 kohaselt ei kaasne sellega õiguslikke tagajärgi, kui kokkulepe isikute vahel jääb saavutamata. Pooled ei jõudnud uue lepingu või kokkuleppe sõlmimiseni, mis oleks muutnud või lõpetanud

1. augustil
2. a sõlmitud hankelepingut või mõne selle lepingu üksikut tingimust. Seega on hageja õigustatult märkinud, et
3. augustil
4. a sõlmitud leping oli kostjale täitmiseks kohustuslik kõigis punktides, sh p 4.7 osas, millele apellant rajas oma leppetrahvi nõude. Pooled ei vaidle selle üle, et kostja lõpetas hankelepingu ennetähtaegselt. Kostja seisukoht lepingu ennetähtaegseks lõpetamiseks ja oma lepingust tulenevate kohustuste täitmata jätmise põhjendamiseks ei ole seaduslik. Kostja ei ole viidanud ühelegi õiguslikule alusele lepingu ennetähtaegseks lõpetamiseks. Selleks aluseks ei saa olla tulemuseta jäänud läbirääkimised uue lepingu sõlmimiseks. Linnakohus hindas ebaõigesti
5. märtsil
6. a sõlmitud hüpoteegi seadmise lepingut, pidades seda ekslikult uue lepingu sõlmimise eelduseks, ja tuvastas, et selle sõlmimisega täitis kostja oma kohustuse vastavalt poolte kokkuleppele allkirjastada uus hankeleping. Hüpoteegi seadmine oli kostja kohustuseks
7. augustil
8. a sõlmitud lepingu p-st 3.10 tulenevalt. Kostja täitis selle kohustuse hilinenult. Seega ei saa olla tegemist uue lepingu sõlmimiseks seatud tagatisega. Kostja saatis hagejale hankelepingu ennetähtaegse lõpetamise teate pärast hüpoteegi seadmise lepingu sõlmimist. Ebaõige on linnakohtu seisukoht, mille kohaselt oli leppetrahvi nõue kostjale esitatud hilinenult. Hageja saatis kostjale
9. augustil
10. a e-kirja, milles oli kostjale selgitatud jõus oleva lepingu lõpetamist vastavalt lepingu ennetähtaegse lõpetamise tingimustele. Hankelepingu ennetähtaegse lõpetamise üheks tingimuseks oli leppetrahvi maksmise kohustus. Linnakohus jättis hinnangu andmata eelnimetatud e-kirja väljatrükile kui tõendile. Hageja seadusliku esindaja seletusega on tõendatud, et ta andis
11. septembril
12. a toimunud kohtumisel kostja nõukogu esimehele J. Reisnerile üle
13. septembril
14. a koostatud kirja, mis sisaldas viivisenõuet. Kuigi tunnistajale J. Reisnerile ei meenunud selle kirjaga seonduv, ei lükanud ta hageja väiteid sõnaselgelt ümber. Hageja seadusliku esindaja ütlustega leidis kinnitust, et
15. septembril
16. a tagastas kostja seaduslik esindaja talle nimetatud kirja, öeldes, et see talle ei sobi. Arvestades hankelepingu tähtaega, hageja õigustatud huvi ja kostjapoolselt lepingu täitmise ulatust ning mõlema lepingupoole majanduslikku seisu, on leppetrahvi mõistlikuks suuruseks käesoleva vaidluse asjaolusid arvestades 320 000 krooni. Leppetrahvi vähendamist õigustab ka asjaolu, et hageja nõustus kostjaga pidama läbirääkimisi uue lepingu sõlmimiseks ja andis oma kirjavahetusega kostjale lootust, et peagi allkirjastatakse uus hankeleping. Hageja lõi häid äritavasid rikkudes eelduse, mis viis lepinguliste suhete katkemiseni. ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED
17. Kostja esitas kassatsioonkaebuse, milles taotleb ringkonnakohtu otsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega jätta hagi rahuldamata.
18. Kassatsioonkaebuses väidab kostja, et ta on viidanud hankelepingu lõpetamise õiguslikule ja seaduslikule alusele. Hankeleping lõpetati poolte kokkuleppel. Selle tuvastas ka linnakohus, leides, et
19. augusti
20. a kokkusaamisel lõpetati vaidlusalune leping poolte kokkuleppel tingimusteta. Selline järeldus on loogiline, sest vastasel korral ei oleks kostja edastanud hagejale tema palvele vastavalt lepingu lõpetamise teadet. Ringkonnakohus jättis analüüsimata pooltevahelise elektronkirjavahetuse. Hageja
21. augusti
22. a e-kirjast kostjale nähtub selgelt, et hageja ise palus kostjal talle saata lepingu lõpetamise teade. Ringkonnakohus ei saanud otsuses põhjendada leppetrahvi suurust poolte majandusliku seisuga, sest pooled ei ole esitanud tõendeid oma majandusliku seisu kohta. Vastavalt

§ 159

lg-le 2 kaotas hageja õiguse nõuda leppetrahvi, kuna kostja sai leppetrahvi nõudest teada alles pärast hagiavalduse ärakirja saamist, s.o viis kuud pärast lepingu lõpetamist. Ebaõige on ringkonnakohtu seisukoht, et leppetrahvi teate võib edastada lihtkirjaga ning teate üleandmist saab tõendada vaid ühe poole seadusliku esindaja ütlustega teate üleandmise kohta. Leppetrahvi nõudest teatamine on tahteavaldus. Kuna hankeping oli sõlmitud kirjalikus vormis, siis tulid ka lepingulised tahteavaldused (teated) edastada kirjalikus vormis.

§ 159

lg 2 mõtte kohaselt loetakse teatamiseks kirjalikult taasesitatavas vormis kätte toimetatud teadet juriidilise isiku asukohta. Sellist seisukohta toetavad ka TsÜS § 69 lg-d 1 ja 3. Samuti oli poolte vahel praktikas välja kujunenud olukord (

§ 25lg 1 tähenduses), et lepingu täitmisest tulenevad teated saadeti kirja teel.

Lisaks tuleb käesoleval juhul leppetrahvi nõudest teatamisele vastavalt kohaldada TsÜS §

2. Vastuses kassatsioonkaebusele leiab hageja, et kassatsioonkaebuse väited on alusetud. TSIVIILKOLLEEGIUMI SEISUKOHT
3. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu otsus tuleb TsMS § 363 p 2 alusel tühistada protsessiõiguse normi olulise rikkumise tõttu ning asi tuleb saata uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule.
4. Käesolevas asjas tühistas ringkonnakohus esimese astme kohtu otsuse ja tegi uue otsuse, hinnates tõendeid teisiti kui esimese astme kohus. TsMS § 330 lg 4 sätestab, et ringkonnakohus peab otsuse põhjendavas osas märkima ringkonnakohtu tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused, ning seadused, mida ringkonnakohus kohaldas. TsMS § 309 sätestab, et apellatsioonimenetluses kohaldatakse esimese astme kohtu menetluse kohta käivaid sätteid, kui apellatsioonimenetluse kohta ei ole sätestatud teisiti. Kolleegium leiab, et ringkonnakohus peab uue otsuse tegemisel juhinduma lisaks TsMS § 330 lg-le 4 ka TsMS § 231 lg 4 lausetest 2- 4, mille kohaselt kohus peab otsuses põhjendama, miks ta ei nõustu hageja või kostja väidetega, analüüsima otsuses kõiki kogutud tõendeid ning kui ta mõnda tõendit ei arvesta, peab ta seda otsuses põhjendama.
5. Ebaõige on ringkonnakohtu otsuse põhjendus, et pooled ei vaidle selle üle, et kostja lõpetas hankelepingu ennetähtaegselt. Kostja on kogu aeg väitnud, et hankeleping lõpetati poolte kokkuleppel, sest pooled pidasid pikaajalisi läbirääkimisi uue lepingu sõlmimiseks ning hageja nõudis, et kostja teataks talle vana lepingu lõpetamisest selleks, et hageja saaks teha hinnapakkumisi uue lepingu sõlmimiseks. Ringkonnakohus rikkus TsMS § 330 lg-t 4 ja 231 lg-t 4 sellega, et ta ei ole oma otsuses andnud hinnangut hageja
6. septembri
7. a e-kirjale, milles hageja kutsus kostjat üles teatama hankelepingu lõpetamisest selleks, et hageja saaks teha pakkumisi uue lepingu sõlmimiseks. Samuti on ringkonnakohus jätnud tähelepanuta kostja seadusliku esindaja seletused poolte
8. augusti
9. a kohtumise kohta. Linnakohus oli neid tõendeid hinnanud koos teiste tõenditega ning lugenud tõendatuks, et pooled leppisid uue lepingu üle toimunud läbirääkimiste käigus kokku, et uue lepingu sõlmimisel ei kohaldata kostja suhtes sanktsioone.
10. Pooled vaidlevad selle üle, kas hageja tegi kostjale
11. septembril
12. a koostatud viivisenõuet sisaldava kirja teatavaks viivituseta pärast kostja väidetavat lepingurikkumist. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 69 lg 1 kohaselt muutub kindlale isikule suunatud tahteavaldus kehtivaks kättesaamisega. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on tahteavaldus kätte saadud, kui see on tahteavalduse saajale isiklikult teatavaks tehtud või eemalviibija korral siis, kui see on jõudnud saaja elu- või asukohta ja tal on mõistlik võimalus sellega tutvuda. Kuna käesoleval juhul tugineb hageja sellele, et ta andis viivisenõuet sisaldava kirja isiklikult üle kostja nõukogu liikmele J. Reisnerile, siis ei ole vajadust käsitleda küsimust, kas hageja on viivisenõude kui tahteavalduse toimetanud kostja asukohta. Kassatsioonkaebuses viidatud TsÜS § 70 sätestab lepingu rikkumisest teatamise kui tahteavalduse kättetoimetamise erisusi. Selle sätte kohaselt loetakse viivitusega edastatud või edastamisel kaotsi läinud tahteavaldus kättesaaduks ajal, mil see tavaliste asjaolude korral oleks kätte saadud, kui tahteavalduse edastanud lepingupool tõendab, et ta on tahteavalduse väljendanud ja valinud selle edastamise mõistliku viisi. Kolleegium leiab, et TsÜS § 70 ei keela lepingu rikkumisest teatamise kui tahteavalduse isiklikku kättetoimetamist. TsÜS § 70 reguleerib olukorda, kus tahteavalduse tegemisega eemalviibijale on viivitatud või kus tahtevaldus on kaotsi läinud. Seega ei ole viide TsÜS §-le 70 käesolevas asjas asjakohane. Asjakohane ei ole ka kassatsioonkaebuse viide

§-le

1. See, et pooled on tavaliselt vahetanud taheteavaldusi kirja teel, ei välista poolte õigust teha tahteavaldusi teatavaks teisele poolele isiklikult.
2. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 91 lg 1 kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad nende nõuded ja vastuväited. Kolleegium jääb kohtuasjas nr 3-2-1-103-97 tehtud otsuse seisukoha juurde, et kui ainsaks tõendiks asjas on poolte seletused ja kostja eitab hageja seletuses sisalduvaid hagi alusesse kuuluvaid asjaolusid, siis lasub nende asjaolude täiendava tõendamise kohustus hagejal (vt RT III 1997, 29, 303). Kuivõrd tahteavalduse jõustamine on selle tegija huvides, lasub tal ka tahteavalduse tegemise ja kättetoimetamise tõendamise koormus. Sellest tulenevalt on mõistlik, et tahteavalduse tegija annab oma tahteavalduse kätte viisil, mida ta saab hilisema võimaliku vaidluse käigus usaldusväärselt tõendada. Kirjaliku dokumendina vormistatud tahteavalduse isiklikul üleandmisel on võimalik selle hilisema tõendamise jaoks võtta saajalt allkiri (nt üleantud dokumendi ärakirjale) või tahteavaldus üle anda tunnistajate juuresolekul.
3. Ringkonnakohus on hageja seadusliku esindaja poolt linnakohtu istungil antud seletusega lugenud tõendatuks, et hageja seaduslik esindaja A. Kivistik andis kostja nõukogu liikmele J. Reisnerile
4. septembril
5. a üle eelmisel päeval koostatud kirja, mis sisaldas viivisenõuet. Linnakohus leidis, et J. Reisneri poolt tunnistajana antud ütlustega ei saa lugeda hageja väidet tõendatuks. Ringkonnakohus aga leidis, et hageja väide on tõendatud, kuna J. Reisner ei lükanud hageja eelnimetatud väidet selgesõnaliselt ümber. TsMS § 332 sätestab, et kui apellatsioonkaebuses vaidlustatakse esimese astme kohtu otsust mõne tunnistaja ütlusel, eksperdi arvamusel või poole vande all antud seletusel põhineva asjaolu osas, ei ole ringkonnakohtul õigust kohtuotsust selles osas muuta, märkimata põhjusi, miks neid tõendeid tuleb teisiti hinnata, või tunnistajat, eksperti või poolt vande all vahetult üle kuulamata. Kolleegium leiab, et kuivõrd linnakohtu istungi protokollist nähtuvalt ei ole kohus ega pooled esitanud tunnistajale J. Reisnerile selgesõnalist küsimust, kas hageja seaduslik esindaja andis talle
6. septembril
7. a üle eelmisel päeval koostatud kirja viivisenõudega, siis ei olnud ringkonnakohtul J. Reisnerit vahetult üle kuulmata alust hinnata J. Reisneri ütlusi teisti kui seda tegi linnakohus.
8. Ringkonnakohus heitis linnakohtule ette seda, et linnakohus jättis viivisenõude esitamise aja seisukohalt hindamata hageja
9. augusti
10. a e-kirja. Samas ei ole ringkonnakohus oma otsuses selgelt väljendanud, kas nimetatud e-kiri tõendab poolte tahteavaldusi seoses hankelepinguga või viivisenõude kättetoimetamist kostjale. Hageja ei ole selgesõnaliselt tuginenud sellele, et nimetatud ekiri tähendas viivisenõuet. Asja uuel läbivaatamisel peab ringkonnakohus selgitama, mis asjaolud ta loeb nimetatud e-kirjaga tõendatuks.
11. Õige on kassatsioonkaebuse väide, et ringkonnakohtu otsuses ei ole põhjendatud, milliseid hageja ja kostja majanduslikke näitajaid on ringkonnakohus silmas pidanud, viidates leppetrahvi vähendamisel lepingupoolte majandusliku seisundi arvestamisele. Kolleegium leidis kohtuasjas nr 32-1-66-05 tehtud otsuses, et kohtulahendist peavad nähtuma ja kontrollitavad olema kohtu motiivid, miks viivist vähendati (RT III 2005, 23, 245). Kolleegium jääb selle seisukoha juurde ja lisab, et öeldu kehtib ka leppetrahvi kohta.
12. Kolleegium peab vajalikuks märkida, et kuna kostja väidab, et hageja on viivisenõude esitanud hilinenult, siis on ringkonnakohtul asjakohane võtta seisukoht, kas viivisenõude esitamine tema poolt tuvastataval kuupäeval on viivisenõude viivitamatu esitamine sellel ajal kehtinud

§ 159lg 2 tähenduses.

1. Kuivõrd kohtud on käsitanud hageja
2. septembri
3. a viivisenõuet kui kirjalikku tahteavaldust ning kostja pole väitnud, et tegemist oli suulise tahteavaldusega, siis ei ole asjakohane kassatsioonkaebuse väide, et kirjaliku lepingu korral tuleb ka lepinguga seonduvad tahteavaldused vormistada kirjalikult. P. Jerofejev, J. Luik, T. Tampuu