Obsah (5)

§ 1§ 3§ 34§ 5612§ 33

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-1-1-80-05 Otsuse kuupäev 16. september 2005. a Kohtukoosseis Eesistuja Hannes Kiris, liikmed Ott Järvesaar ja Eerik Kergandberg Kohtuasi V.L. väärte

) § 5612 lg 1 järgi rahatrahviga 10 trahviühikut (600 krooni). Otsuse kohaselt seisnes õiguserikkumine selles, et L OÜ alustas Järvamaal A vallas S külas S, P, H, H I, K, L ja K kinnistutel ning L vallas L külas K ja L-M kinnistutel elektriliini liinitrassi laiendustöödega, taotlemata eelnevalt kohalikult keskkonnateenistuselt nõusolekut, sõlmimata kinnistu omanikega raieõiguse võõrandamise lepinguid ja saavutamata nendega kokkuleppeid. Sellest tulenevalt ei olnud kinnistu omanikel võimalik täita keskkonnateenistusele metsateatiste esitamise kohustust. Kirjeldatud tegevusega rikkus V.L. keskkonnaministri

1. märtsi
2. a määruse nr 30 "Kasvava metsa raieõiguse ja metsamaterjaliga sooritatavate tehingute eeskirjad" (edaspidi "Eeskirjad") p 2 nõudeid.
3. Kiirmenetluse otsuse peale esitas Järva Maakohtule kaebuse menetlusaluse isiku kaitsja vandeadvokaat Tanel Pürn, kes taotles otsuse tühistamist ja väärteomenetluse lõpetamist. Kaitsja leidis, et tegemist oli liinitrassi puhastustöödega, mis toimusid õhuliini kaitsevööndis ning millele ei ole kohaldatavad Metsaseaduse alusel kehtestatud eeskirjad, mille rikkumises V.L. süüdistatakse.

§ 1

kohaselt sätestatakse Metsaseadusega metsa korraldamise ja majandamise õiguslikud alused, antud juhul ei olnud aga tegemist ei metsa korraldamise ega majandamisega. Metsaseaduse kohaldatavuse välistab

§ 3

lg 3 p 2 - tegemist on maatükkidega, kus projekteerimistingimused või detailplaneering näevad ette metsa majandamisest erineva maakasutuse. Tegemist ei olnud raadamistöödega

§ 34tähenduses.

Puid langetati Eesti Energia AS-le kuuluva õhuliini kaitsevööndis, mille piires tehtavaid raietöid reguleerib eriseadusena Elektriohutusseadus (EOS). EOS § 15 lg 3 p-st 1 tulenevalt saab elektripaigaldise, sealhulgas õhuliini kaitsevööndis puude ja põõsaste langetamiseks anda loa üksnes elektripaigaldise omanik, s.o Eesti Energia AS. Vastava loa on Eesti Energia AS L OÜ-le andnud töövõtulepinguga. Tööde teostamine oli kooskõlastatud kohaliku omavalitsuse ja keskkonnateenistusega. Kuna elektripaigaldise kaitsevööndis puudub kinnisasja omanikul EOS § 15 lg 3 p 1 kohaselt õigus langetada puid ja põõsaid, ei saa omanik ka võõrandada kasvava metsa raieõigust kaitsevööndis kasvavatele puudele ja põõsastele. Lõpetuseks märkis kaitsja, et isegi juhul, kui V.L. oleks pidanud küsima keskkonnateenistuselt nõusolekut, olnuks tegemist formaalsusega, sest keskkonnateenistus ei oleks võinud nõusoleku andmisest keelduda. Sama kehtib kinnistu omanikega tehingu tegemisel. Lisaks eelnevale leidis kaebuse esitaja, et kiirmenetluse otsusest jääb arusaamatuks, milliseid norme menetlusalune isik on rikkunud.

§ 5612on blanketne norm, mida tuleb sisustada Eeskirjade sätetega.

Eeskirjade p 2, millele on viidatud kiirmenetluse otsuses, sisaldab vaid kasvava metsa raieõiguse mõiste määratlust.

1. Järva Maakohtu
2. märtsi
3. a otsusega jäeti kaebus rahuldamata ja kiirmenetluse otsus muutmata. Kohtuotsuse kohaselt on menetlusaluse isiku ütlustega tõendatud, et ta on L OÜ töödejuhataja, kelle juhtimisel kiirmenetluse otsuses nimetatud kinnistuid läbiva kõrgepinge elektriliinide hooldustöid tehti. Tal oli tööandja volitus selleks vajalike toimingute tegemiseks, sealhulgas kinnistute omanikele teatise saatmiseks ning lepingute sõlmimiseks. Tõendatud on asjaolu, et S, K, P, H, H I, L ja K kinnistutel langetati elektriliini ühest servast ca 3-5 m laiuse ribana puid kokku 500 m ulatuses, L-M kinnistul kuni 35 cm läbimõõduga puid paremal pool elektriliini ca 7 m laiuselt, vasakul pool elektriliini ca 4 m laiuselt ning mõlemal pool elektriliini ca 70 m ulatuses, K kinnistul elektriliini vasakpoolsest servast 6 m laiuselt ca 150 m ulatuses. Puid langetati õhuliini kaitsevööndi laiendamiseks Vabariigi Valitsuse
4. juuli
5. a määruses nr 211 "Elektripaigaldise kaitsevööndi ulatus" ettenähtud ulatuseni. Kinnistute omanikke teavitati kirjalikult raietöödest, kuid nendega ei sõlmitud kasvava metsa raieõiguse võõrandamise lepinguid. Kohus leidis, et menetlusaluse isiku ütlustega on tõendatud, et V.L. oli teadlik vastavate lepingute sõlmimise kohustusest. Maakohus ei nõustunud kaebuses esitatud seisukohaga, et tegemist ei olnud raadamisega, vaid õhuliini kaitsevööndi puhastustöödega. Kohus märkis, et uuritud tõendeist nähtub üheselt, et töid teostati mitte üksnes olemasoleva kaitsevööndi piires, vaid langetati ka elektriliini äärsel metsamaal kasvavaid puid eesmärgiga laiendada elektripaigaldise olemasoleva kaitsevööndi ulatust Vabariigi Valitsuse
6. juuli
7. a määrusega nr 211 kehtestatud ulatuseni. Sellega muudeti maa kasutamise otstarvet ja see on käsitletav raadamisena

§ 34tähenduses.

Kinnistuomanikele saadetud teatisest ning menetlusaluse isiku seletusest nähtub, et ka L OÜ käsitles puude langetamist elektriliinide kaitsevööndi laiendamiseks raadamisena.

§ 33lg 3 p 3 ning Eeskirjade p-dest 2 ja 6 tulenevalt pidi V.L.

elektriliini kaitsevööndi laiendamiseks vajalike raietööde õiguspärasuse tagamiseks sõlmima kinnistute omanikega kasvava metsa raieõiguse võõrandamise kirjalikud lepingud. Nendes lepingutes väljendunuks kinnistute omanike ja raieõiguse omandaja kokkulepe selles, millises ulatuses, kohas, ajal ja tingimustel on L OÜ õigustatud konkreetsetel kinnistutel raiet teostama. Kohus leidis, et kuigi kiirmenetluse otsusesse oli jäänud märkimata Eeskirjade p 6, ei anna see alust otsuse tühistamiseks. Isiku käitumises selle sätte rikkumise tuvastamine ei kujuta endast väärteoprotokolli piirest väljumist, sest see on hõlmatud kiirmenetluse otsuses sisalduva teokirjeldusega. Samuti ei muuda see teo kvalifikatsiooni ega raskenda menetlusaluse isiku olukorda. 4. Järva Maakohtu 31. märtsi 2005. a otsuse peale esitas kassatsiooni V.L. kaitsja vandeadvokaat T. Pürn, kes palub maakohtu otsuse tühistada ja väärteomenetluse lõpetada. Kassaator leiab, et tegemist ei olnud raadamisega, kuna

§ 34

lg 2 kohaselt võib raadamine toimuda ainult kohaliku omavalitsuse täitevorgani korraldusega, kui selleks on keskkonnaministri volitatud isiku nõusolek. Kasvava metsa raieõiguse võõrandamise lepingute sõlmimine ei olnud vajalik, kuna antud juhul ei olnud kohaldatav Metsaseadus, vaid Elektriohutusseadus. Metsaseaduse kohaldatavuse välistab

§ 3

lg 3 p 2, mille kohaselt Metsaseadust ei kohaldata maatükkidele, kus projekteerimistingimused või detailplaneering näevad ette metsa majandamisest erinevat maakasutust. Kuigi antud juhul detailplaneeringud või projekteerimistingimused puuduvad, tuleb seda sätet tõlgendada laiendavalt ja välistada Metsaseaduse kohaldamine ka maa osas, millele ulatub elektripaigaldise kaitsevöönd. Kõnealusel maal metsa majandamise välistab EOS § 15 lg 3 p

1. Kaitsja leiab, et elektripaigaldise kaitsevööndit tuleb lugeda tehnorajatise osaks, mistõttu sellele ei saa kohaldada Metsaseadust ning kinnistu omanikul pole sellele õigusi. Isegi kui kaitsevöönd on kinnistu osa, on kinnistu omanik kohustatud taluma seal kitsendusi ning tal on keelatud langetada puid elektripaigaldise omaniku loata. Järelikult ei saa kinnistu omanik sõlmida raieõiguse võõrandamise lepingut, kui ta peab ise puude langetamiseks luba küsima. Antud juhul ei olnud tegemist raieõiguse võõrandamisega. Raieõiguse võõrandamise lepingu puhul lubab omanik puude mahavõtmist ja saadud metsamaterjali omandamist. L OÜ-l puudus soov metsamaterjali omandada. Lepingute sõlmimata jätmise eest karistamisel peaks langema vastutus mõlemale poolele, vastasel juhul puudub ühel poolel huvi lepingu sõlmimiseks. Sellisel juhul võiks jääda elektripaigaldise kaitsevöönd puhastamata. Kassaator leiab, et kohus on oluliselt rikkunud menetlusõigust, pannes menetlusalusele isikule süüks kiirmenetluse otsuses nimetamata sätete rikkumist. Kohtu poolt blanketse süüdistuse sisustamine rikub menetlusaluse isiku kaitseõigust. Kiirmenetluse otsuses sisalduva teokirjelduse kohaselt seisnes rikkumine kasvava metsa raieõiguse võõrandamise lepingute mittesõlmimises. Eeskirjade p-s 6, mille rikkumise kohus tuvastas, mainitud kirjalikust lepingust kiirmenetluse otsuse teokirjeldus ei räägi. Lõpuks leitakse, et kohus oleks pidanud kaaluma KarS § 29 või § 30 kohaldamist. RIIGIKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI SEISUKOHT
2. Käesoleva väärteoasja keskseks küsimuseks on, kas puude langetamisele õhuliini kaitsevööndis olid kohaldatavad Metsaseaduse sätted. Vaidlust ei ole selle üle, et ala, kust metsa raiuti, vastas

§-s 2 toodud metsa mõistele, kuid kassaator leiab, et analoogia korras

§ 3

lg-ga 3 tuleb õhuliini kaitsevööndi osas välistada Metsaseaduse kohaldamine, kuna Elektriohutusseadus välistab elektripaigaldise kaitsevööndis metsa majandamise. Kriminaalkolleegium sellise seisukohaga ei nõustu. Elektripaigaldise kaitsevööndi mõiste annab EOS § 15 lg 1, mille kohaselt "elektripaigaldise kaitsevöönd on elektripaigaldist, kui see on iseseisev ehitis, ümbritsev maa-ala, õhuruum või veekogu, kus ohutuse tagamise vajadusest lähtudes kitsendatakse kinnisasja kasutamist." Vastavad piirangud sätestavad sama paragrahvi lõiked 2 ja

1. Ainsaks piiranguks, mis puudutab metsa majandamist, on EOS § 15 lg 3 p-s 1 sätestatud keeld istutada ning langetada kaitsevööndis puid ja põõsaid ilma elektripaigaldise omaniku loata. Seega tagamaks puude langetamisel ohutust ning vältimaks õhuliine ohustavate puude istutamist, on puude istutamiseks ja langetamiseks vajalik liiniomaniku luba. Elektriohutusseadus ei sätesta aga, et kaitsevööndis (mis hõlmas käesoleval juhul ala, mille ulatus oli 10 meetrit mõlemal pool liini telge, tl 24, 26) ei võiks olla puid, ega keela täielikult metsa majandamist kaitsevööndis. Ka ei anna Elektriohutusseadus liiniomanikule õigust raietööde tegemiseks liini kaitsevööndisse jäävas metsas. Kuna Elektriohutusseadus ei näe ette teisiti (v.a liiniomaniku nõusoleku nõue), tuleb lähtuda Metsaseaduse regulatsioonist, v.a olemasoleva liinisihi hoolduse ning liini vahetult ohustavate puude puhul. See tähendab, et ka õhuliini kaitsevööndis paiknevas metsas võib teha Metsaseaduses sätestatud raieid ning raieõigus on metsaomanikul, kes võib selle aga võõrandada, sõlmides kasvava metsa raieõiguse võõrandamise lepingu. Antud juhul oli L OÜ-l sisuliselt olemas liiniomaniku (töövõtulepingu sõlmimisega antud) nõusolek puude langetamiseks, kuid tal ei olnud raieõigust.
2. Kriminaalkolleegium leiab, et lepingu sõlmimata jätmise eest oli põhjendatud just V.L. kui L OÜ töödejuhataja karistamine, kuna puude langetamise initsiatiiv tuli osaühingult. Seejuures leidis Järva Maakohtu menetluses tõendamist, et V.L. oli töödejuhatajana pädev sõlmima tööde tegemiseks vajalikke lepinguid.
3. Ühtlasi leiab kriminaalkolleegium, et V.L. ei tegutsenud hädaseisundis, kuna väärteoasjas ei ole tuvastatud, et langetatud puud oleksid kujutanud endast elektripaigaldise kaitsevööndis mingisugust ohtu (oleks võinud kukkuda liinidele vmt) isikute õigushüvedele. Vahetu ohu puudumist näitab kriminaalkolleegiumi arvates seegi, et kuigi õhuliini kaitsevööndi piirid, millest puude langetamisel lähtuti, kehtestati alates
4. juunist
5. a Vabariigi Valitsuse
6. mai
7. a määrusega nr 157 "Vabariigi Valitsuse
8. juuli
9. a määruse nr 211 «Elektripaigaldise kaitsevööndi ulatus» muutmine", alustati raietöid alles pärast
10. aprilli
11. a.
12. Kriminaalkolleegium ei nõustu kassaatoriga, nagu oleks maakohus rikkunud menetlusõigust, väljudes kiirmenetluse otsuse piiridest ja sisustades V.L. rikkumist Eeskirjade p 6 kaudu sellega, et sõlmitud ei olnud kirjalikke raieõiguse võõrandamise lepinguid. Riigikohtu praktika kohaselt on maakohus, vaadates küll VTMS § 123 lg 2 kohaselt asja läbi täies ulatuses, seotud kiirmenetluse otsuse teokirjeldusega. See-eest võib kohus muuta kohtuvälise menetleja poolt teole antud kvalifikatsiooni (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
13. mai
14. a otsus väärteoasjas 3-1-1-75-03). Käesoleval juhul on teo kvalifikatsioon jäänud samaks, samuti ei ole kohus muutnud etteheidetava teo sisu - kiirmenetluse otsuse kohaselt seisnes rikkumine selles, et "L OÜ alustas elektriliini laiendustöödega taotlemata eelnevalt kohalikult keskkonnateenistuselt nõusolekut ja sõlmimata kinnistute omanikega raieõiguse võõrandamise lepinguid ning saavutamata kinnistu omanikega kokkuleppeid." Seega heideti V.L-le ette kasvava metsa raieõiguse lepingute mittesõlmimist. Nimetatud lepingutele on aga Eeskirjade §-s 6 ette nähtud kirjalik vorm.
15. Eelnevast tulenevalt leiab kriminaalkolleegium, et Järva Maakohus ei ole ebaõigesti kohaldanud materiaalõigust ega rikkunud menetlusõigust, mistõttu maakohtu otsus tuleb jätta VTMS §-le 175 ja § 174 ple 1 tuginedes muutmata. Hannes Kiris, Ott Järvesaar, Eerik Kergandberg