süüdistusasi
märtsi
lg 2 p 1 järgi selles, et tema, töötades X-ministeeriumi üldosakonna referendina, oma ametikohast tulenevat ametiseisundit kasutades eelistas kahel korral rahalise vastutasu eest kinnisvaraettevõtte O OÜ teenuseid teistele kinnisvaraettevõtetele. K.K. karistati vangistusega kuueks kuuks.
lg 1 p 3 alusel jäeti karistus täitmisele pööramata.
alusel võeti K.K-lt lisakaristusena kolmeks aastaks ära õigus töötada avalikus teenistuses. Sama kohtuotsusega tunnistati D.E. süüdi
lg 2 järgi selles, et tema, töötades O OÜ vanemeksperdina, lubas kahel korral X-ministeeriumi ametnik K.K-le rahalist vastutasu O OÜ eelistamise korral teistele kinnisvaraettevõtetele. D.E-d karistati vangistusega kuueks kuuks.
2. K.K. kaitsja vandeadvokaat A. Luberg esitas linnakohtu otsuse peale apellatsiooni, milles taotles otsuse tühistamist ja K.K. õigeksmõistmist. Kaitsja leidis, et K.K. ei ole ametiisikuks
Tuvastatud faktiliste asjaolude pinnalt ei jõudnud väidetav kuritegu kaugemale ettevalmistusstaadiumist, mis ei ole Karistusseadustiku järgi karistatav. Kaitsja hinnangul rikkus linnakohus K.K. kaitseõigust, käsitades teda ametiisikuna üksnes üldiselt, mis on kriminaalmenetlusõiguse oluline rikkumine. Samuti leidis kaitsja, et tõendite pinnalt ei saa teha järeldust, et K.K. oleks ametiisikuna nõustunud talle vara või muu soodustuse lubamisega
mõttes.
lg 1 sätestab ametiisiku nõustumise talle vara või muu soodustuste lubamisega, seega peab algselt olema lubadus ja seejärel saab ametiisik sellega nõustuda. Apelleeritavas otsuses kohus küll nõustus, et esimese pöördumise tegi K.K., kuid samas on kohus ebaõigesti hinnanud pistisega nõustumist D.E. poolt kui pistise lubamist K.K-le.
tähenduses, sest tal oli X-ministeeriumis õiguspädevus korraldada ministeeriumile kuuluvate kinnistute hindamise pakkumist. K.K. kuritegeliku käitumise sisu tulenes otseselt tema ametiseisundist X-ministeeriumi esindajana, sest hindamisteenuse pakkumise läbiviimine võimaldas tal vastutasu eest eelistada oma tuttavat. Ringkonnakohus hindas ekslikuks kaitsja väite, et vaidlustatud asjas on rikutud süüdistatava kaitseõigust, kuna ta ei teadnud, millise süüdistuse alusel tema kohtuasja arutatakse. Asjaolu, et kohtuotsuse motiveerivas osas analüüsitakse K.K. tegevust muuhulgas tema ametijuhendi sisust lähtuvalt, ei tähenda, et kohus oleks sellega muutnud tema süüdistust, andnud sellele teistsuguse sisu või et K.K. ei saanud end kaitsta süüdistuse väite vastu, mille kohaselt ta on ametiisik. Ringkonnakohus ei nõustunud apellatsioonides esitatud väidetega, et süüdistatavate käitumises puudus pistise võtmise ja andmise kuriteo koosseis. Ringkonnakohus märkis, et pistise võtmise ja andmise süüteokoosseisu olemasoluks piisab aktiivse poole ettekujutusest, et teine pool tunneb ekvivalentsussuhet, kuna ka ühepoolses avalduses objektiviseerub ekvivalentsussuhe täielikult avalduse tegija jaoks. Ekvivalentsussuhet tunnistab asjaolu, kui ametiisiku pädevus ja pistiseandja tegevusala võimaldavad teha järeldusi pistiseandja poolt ostetud teenuse laadi kohta või annavad tunnistust asjakohastest suhetest või kokkupuutepunktidest. Juhul, kui süüasjas on tuvastatud kus, millal ja mis laadi asjades võib see üldine vastutulelikkus realiseeruda, on süüteokoosseis täidetud. Pistise võtmine on lõpule viidud, kui ametiisik on pistise andja suhtes näidanud üles valmisolekut panna toime seadusega lubatud tegu ja teine isik on sellest aru saanud. Käesolevas kriminaalasjas nähtub ametiisiku valmisolek seadusega lubatud teo toimepanekuks K.K. poolt oma tuttavale D.E-le tehtud ettepanekus anda vastutasu eest O OÜ-le eelisseisund kinnistute hindamise pakkumises. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RIIGIKOHTUS 5. K.K. kaitsja esitas Tallinna Ringkonnakohtu 4. märtsi 2005. a otsuse peale kassatsiooni, milles taotles linnakohtu ja ringkonnakohtu otsuste tühistamist ning K.K. õigeksmõistmist. Kaitsja leiab, et kohtud on K.K. ebaõigesti käsitanud ametiisikuna, hoolimata asjaolust, et tema ametijuhendi järgseid tööülesandeid ei saa lugeda haldamis-, juhtimis- ega järelevalveülesanneteks
Kaitsja hinnangul pole veel iga ametikohta ja konkreetset õiguspädevust omav isik ametiisikuks
Kassaator märgib, et käesolevas kriminaalasjas on rikutud K.K. kaitseõigust, sest erinevalt süüdistusest, mille kohaselt loeti K.K. ametiisikuks üksnes ametijuhendi kahe punkti kohaselt, on linnakohus käsitanud K.K. ametiisikuna ja seega talle inkrimineeritud kuriteo erisubjektina ametijuhendi kõikide punktide osas. Nimetatud minetust peab kaitsja kriminaalmenetlusõiguse oluliseks rikkumiseks KrMS § 339 lg 1 p 8 mõttes. Kaitsja asub seisukohale, et kohtud on K.K. süüasja käsitledes ebaõigesti laiendanud
Nimelt eeldab pistise võtmise koosseis algselt lubaduse olemasolu anda ametiisikule seadusega lubatud teo toimepanemise eest vastutasu ja seejärel ametiisiku nõustumist vastutasuga, mitte vastupidi.
mõttes, sest ta ei vasta ühelegi selles paragrahvis nimetatud ametiisiku funktsionaalsele tunnusele. Riigikohtu kriminaalkolleegium niisuguse seisukohaga ei nõustu. Ametiisikuks on legaaldefinitsiooni kohaselt isik, kellel on ametiseisund riigi või kohaliku omavalitsuse asutuses või organis või avalik-õiguslikus või eraõiguslikus juriidilises isikus, kui temale on pandud haldamis-, järelevalve- või juhtimisülesanded või varaliste väärtuste liikumist korraldavad või võimuesindaja ülesanded. Seega koosneb ametiisiku mõiste kahest üldisest elemendist: ametiseisundist ja eelloetletud ülesannete täitmisest selle raames. Ametiseisundi olemuseks on õiguspädevus, s.o volitused teha kolmandate isikute suhtes siduvaid otsustusi või õiguslikke toiminguid või osaleda otsustuste kujundamise protsessis. Käesolevas kriminaalasjas on väljaspool vaidlust, et K.K. töötas X-ministeeriumi üldosakonna finants- ja varahalduse talituse kinnisvarareferendina, kelle tööülesannete hulka kuulus muuhulgas ametijuhendi pst 3.11 tulenevalt pakkumise tingimuste väljatöötamine ja p-st 3.17 tulenevalt töövõtulepingute sõlmimiseks vajalike läbirääkimiste pidamine. Nimetatud ülesanded on aga hinnatavad haldamisülesannetena
Riigikohtu kriminaalkolleegium märgib, et ebaõige on seisukoht nagu saaks karistusõiguslikult vastutava ametiisikuna käsitada üksnes tippjuhte. Vastupidi, ka madalamatel ametikohtadel töötavad isikud võivad olla ametiisikuteks, kui nad täidavad
§-s 288 nimetatud funktsioone. Seega ei ole
mõttes ametiisiku obligatoorselt vajalikuks pädevustunnuseks lõplik iseseisev haldamis-, järelevalve- või juhtimisotsuste vastuvõtmine, vaid piisab ka sellest, kui isik niisuguse otsuse tegemise protsessi sisuliselt suunata saab. Millisest hetkest tuleb sisulist mõju otsustuse kujundamisele lugeda selliseks, et isikut saab pidada ametiisikuks
mõttes, on fakti küsimus, mis tuleb lahendada sõltuvalt konkreetse ametiisiku teenistuslikust pädevusest.
mõttes ametiisikuks olemist laiemalt, sellise käsitlusega ei laiendata aga süüdistust, vaid selgitatakse üksnes tema erisubjektsuse fooni. Kohtuotsuses märgitakse sõnaselgelt, et K.K. loetakse arutatava kriminaalasja raames ametiisikuks just tema ametijuhendi p-de 3.11 ja 3.17 mõttes (tl-d 221 ja 222) ning lähtutakse seega K.K-le esitatud süüdistusest. 10. Seoses K.K. kaitsja väitega, et pistise võtmise lihtkoosseis eeldab eelnevat pistise pakkumist ja sellele järgnevat pakkumisega nõustumist ametiisiku poolt ning pistise küsimine ametiisiku poolt koosseisu ei realiseeri, märgib Riigikohtu kriminaalkolleegium järgmist. Kui
lg 2 p-s 2 sätestatud pistise nõudmise koosseis pole täidetud, siis võib ametiisiku poolne initsiatiivi ülesnäitamine pistise saamiseks siiski täita pistise võtmise koosseisu, sest sellises käitumises sisaldub juba iseenesest võimaliku pistise võtmisega nõustumine ja seega
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.